Kümnevõistlus (0)

Referaat
Kümnevõistlus
Reilika Saks
Tallinna Kunstigümnaasium
9B klass
Kümnevõistluse alad
Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal:
Esimene päev Teine päev
100 m jooks 110 m tõkkejooks
Kaugushüpe Kettaheide
Kuulitõuge Teivashüpe
Kõrgushüpe Odavise
400 m jooks 1500 m jooks
Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.
Võistlusalade kirjeldused
100m jooks
Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada. Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi , kuna teise puhul järgneb diskvalifitseerimine.
Kaugushüpe
35 kuni 50 meetrisel hoovõturajal tuleb võistlejal saavutada maksimaalne kiirus, ent samas peab sportlane võimalikult täpselt tabama äratõukepakku, mille laius on kõigest 20 cm. Võimalik on teha kolm katset. Hea sprindivõimekus avaldab positiivset mõju eesmärgiks seatud hüppe pikkusele. Esimene katse hüpatakse tihti "kindla" peale.
Kuulitõuge
Sportlased tõukavad 7,26 kilost kuuli, mille läbimõõt on 110 kuni 130 mm. Tõuge toimub 2,135 meetrise läbimõõduga tõukeringist. Kümnevõistlejal on kasutada kolm katset. Reeglite kohaselt tohib kasutada ainult libistamis- või pööramistehnikat.
Kõrgushüpe
Kõrgushüppe juures on sportlase kurnatuseaste veel väike. Kümnevõistlejate puhul tulenevad probleemid suhteliselt suurest kehakaalust. Hüpatakse peamiselt Fosbury -Flop tehnikas, harva ka Straddle tehnikas. Straddle-tehnikas saavutas aga Christian Schenk Söuli olümpiamängudel legendaarse tulemuse - 2,27 m. Iga kõrguse ületamiseks on atleedil maksimaalselt kolm katset. On oht alguskõrguse mitteületamisel null punktiga lootusetult konkurentidest maha jääda. Kõrgust tõstetakse 3 sentimeetri kaupa.
400m jooks
Esimese päeva viimane ala toimub rahvusvahelistel võistlustel hilistel õhtutundidel, hästi organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku.
110m tõkkejooks
Üks nõudlikematest aladest . Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine.
Kettaheide
Raske ümberkohandumine tõkkejooksult, lisaks komplitseeritud (piiratud) liikumisruum. Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestunuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul.

Teivashüpe
Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas . Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa.
Odavise
Vabalt valitava hoovõtujooksu pikkkuse puhul visatakse 800 grammi raskust võistlusoda järsu plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset. Eelviimasel kümnevõistluse alal peavad sportlased oma peaaegu ammendunud jõuvarusid kasutama vägagi oskuslikult, kuna palju energiat nõudev viimane ala on veel ees.
1500m jooks

Kõikide kümnevõistlejate hirmuala. Peale tundekestvat ekstreemset koormust on siin vajalik füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus. Tavaliselt jooksevad kümnevõistlejad kuni 300 meetrit enne finishisse jõudmist ühtlase tempoga. Siis aga läheb "kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja.
Ajalugu

Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).
Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga.
Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe , keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks).
Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses.

Kümnevõistlus Eestis

Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab komplekssest (jooks, hüpped, heited-tõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909.
1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe.
Paar kuud varem, 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules.
Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abramas), Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann.
Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti.
Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid . Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.
Samal päeval, nii imelik kui see ka ei tundu, leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Mille korraldas võimlemisseltsi " Sport " asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-naljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi meie Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi.
Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas.
Antverpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning Harald Tammer noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel ja nähti šanssi püstitada maailmarekord . Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees , kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma , Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses.
Antverpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima , 65 meetrise viske , kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu . Esimesed neli olid kõik soomlased.
Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu.
1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord ) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3.
1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti.
1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.
Kasutatud kirjandus
Erlend Teemägi „Eesti kümnevõistlus läbi aegade.’’
Juhan Unger „Sportimisel on reeglid.’’
http://www.kergejoustik.ee
http://www.decathlon2000.ee/est/index.php
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmnev%C3%B5istlus
http://www.poldotsa.ee:8080/decathlon/info.jsp
Ann Finlayson „Decathlon Men.’’
Lauri Pihkala „Spordi õpetus.’’
http://www.eok.ee/
http://www.spordiinfo.ee/