Ajaloo kontrolltöö mõisted (1)

Q: Miks nimetatakse II ms totaalseks sõjaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltöö mõisted

Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks nimetatakse II ms totaalseks sõjaks?

Ajaloo kordamisküsimused

Mõisted

Lepituspoliitika – Suuremate riikide vaheline poliitika, kus proovitakse anda vastaste tingimustele järele ja seeläbi probleeme vältida.

Anschluss – Austria ühendamine Saksamaaga.

Müncheni kokkulepe ( sobing ) – Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tšehhoslovakkia vaheline kokkulepe, mis andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tšehhoslovakkiale sunniti see peale.

MRP – Molotov -Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping . Jagas Euroopa NSVL -i ja Saksamaa vahel ära.

Atlandi harta – W. Churchill ’i ja F.D. Roosevelt ’i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941.

Teherani konverents – 28.nov – 1.dets 1943.

Stalin , FDR, Churchill.

Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida.

Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas.

NL lubas aidata Jaapanit purustada.

Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945.

Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola)

Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks.

ÜRO asutamine.

Talvesõda – sõda Soome ja NSVL -i vahel. 30.nov 1939 – 12.märts 1940. Soome võit.

Teine rinne – pärast Teherani konverentsi avatud rinne Lääne-Euroopas, eesmärk Saksamaa olukorda raskendada.

Holokaust – juutide massiline hävitamine.

Nürnbergi kohtuprotsess – kohus sõjasüüdlaste üle. Toimus vastavalt Potsdami konverentsi otsusele.

Antisemitism – juudivastasus.

Geto – juutidele mõeldud eriline linnaosa .

Juunipööre – Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre.

Baaside leping – NSVL-i, Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud leping, mis lubas NL’l oma väed Balti riikidesse sisse viia ja seal baasid teha.

Narva diktaat - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt, algas Nõukogude okupatsioon .

ENSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.

Suvesõda – Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste ( metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu.

Leegionär – Saksa vägedes võitlev isik. Algul oli leegionäriks saamine vabatahtlik, pärast sunniviisiline.

Laskurkorpus – Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud ja eestlastest koosnev Punaarmee osa.

Metsavend – mobilisatsioonist kõrvale hoidev isik, kes läks vabatahtlikult metsa. Kättesaamisel karistati.

Soomepoiss – Talvesõja ajal Soome läinud isikud, võitlesid Soome ridades NSVL’o vastu.

Okupatsioon – võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine.

Isikud.

Stalin – üks sõja vallapäästjatest, sest algatas MRP sõlmimise.

Hitler – üks sõja vallapäästjatest, sõja alguses oli võitjapositsioonis ning vallutanud suure osa Euroopast.

Mussolini – Hitleri liitlane. Kukutati 1943. aastal ja lasti maha 1945. aastal.

Chamberlain – Inglismaa peaministe, pakkus välja kokkuleppe, et Saksamaa saab osa Tšehhoslovakkiast endale(eesmärk oli vältida terve Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla).

Churchill – enne sõda hoiatas inimesi Saksamaa eest. Sõlmis Atlandi Harta.

Roosevelt – sõlmis Atlandi harta, juhtis USA’d sõjas aktiivselt, teadlased leiutasid tuumapommi(ja kasutasid seda).

Molotov – Nõukogude Liidu välisminister, kirjutas alla MRP’le.

Ribbentrop – Saksamaa välisminister, kirjutas alla MRP’le.

Dateeri .

MRP - 23. august 1939.

II ms – 1939-1945.

Saksamaa tungib kallale NSVL-le – 22. juuni 1941.

Murrang II ms’s – 1942-1943.

Jaapani rünnak Pearl Harbourile – 7.dets 1941.

Teherani konverents – 28.nov – 1.dets 1943.

Teise rinde avamine – 6. juuni 1944. (D-Day)

Baaside leping – 28.sept 1939 Eestiga , 5.okt 1939 Lätiga, 10.okt 1939 Leeduga.

Esimene nõukogude okupatsioon – 1940-1941.

Saksa okupatsioon – 1941-1944.

Esimene massiküüditamine – 14. juuni 1941.

Põgenemine Läände – algas 1943, aga muutus eriti massiliseks 1944.

Rahvusvahelised II ms eel, lepituspoliitika ja selle tagajärjed.

Hitleri eesmärk oli Suur-Saksamaa loomine ja anšlussiga hakkas ta seda teoks tegema.

Suurbritannia ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega sõdida.

Prantsusmaa ei julgenud üksi idanaabri vastu sõtta astuda.

Kasutati lepituspoliitikat , anti järele Saksamaa tahtmistele.

Saksamaa muutus järjest agressiivsemaks, aga lääneriigid ei teinud selle vastu midagi.

Saksamaa ja NL sõlmisid MRP.

Mõlemad riigid jätkasid vallutusi.

Sõjakate suurriikide eesmärgid.

Jaapan.

Tahtis ülemvõimu Ida-Aasias.

Itaalia.

Tahtis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks.

Saksamaa.

Eluruum .

NSVL.

Ülemaailmne kommunism .

Vajadus kaitsta end võimaliku rünnaku eest.

MRP sõlmimise tagamaad, sisu ja selle tagajärjed Euroopale .

NSVL teatas, et nende eesmärk on parandada suhteid Saksamaaga.

Ribbentrop alustas läbirääkimisi Molotoviga.

Arutati mittekallaletungilepingut, salaprotokolli.

Salaprotokolliga pidid NSVL ja Saksamaa jagama Euroopa mõjupiirkondadeks.

Avalikult lubati 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata, salaprotokolli hoiti ranges saladuses.

Saksamaa ja NSVL ründavad Poolat, NSVL okupeerib Baltimaad .

II ms puhkemise põhjused.

Poliitilised eeldused.
a) Versailles ’ süsteem oli ebapüsiv.
b) Rahvasteliit ei tulnud oma ülesandega toime.
c) Lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust juurde.

Majanduslikud eeldused.

Hitler arendas sõjatööstust, et Saksamaa kriisist välja viia.

Hitler võttis laene ning vajas seetõttu edukaid vallutussõdu.

NSVL õigustas oma tegevust välisriikide vaenulikkusega ning otsis Punaarmeele sõjalist rakendust.

Ideoloogilised eeldused.

Hitleri arvates vajas Saksa rahvas eluruumi ning ta oli valmis seda jõuga hankima.

Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu läände laiendada ning oli valmis seda jõuga tegema.

Pärast MRP’d ei pidanud Saksamaa ja NSVL kartma Suurbritanniat ega Prantsusmaad.

Sõjategevus 1939-1945. Tähtsamad sündmused, lahingud ja konverentsid.

1.sept 1939 Saksamaa tungib Poolasse.

3.sept 1939 Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja.

17.sept 1939 sisenes Poolasse Punaarmee.

1939 novembri lõpp alustab NSVL sõda Soome vastu(Talvesõda).

1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt Bessaraabia.

1940 kevadel vallutas Saksa armee Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi.

22. juuni 1940 Prantsusmaa alistus Saksamaale.

22. juuni 1941 tungib Saksamaa kallale NSVL’le.

7.dets 1941 ründas Jaapan USA’d. Päev hiljem astub USA maailmasõtta.

1939 novembris alustas NSVL Soome vastu sõda.

25. juuni 1941 Soome kuulutab NSVL’le sõja. Algab Jätkusõda(lõpp 19.sept 1944)

1942-1943 Stalingradi lahing.

28.nov-1.dets 1943 Teherani konverents.

4.-11. veebruar 1945 Jalta konverents.

6. juuni 1944 maabusid liitlased Normandiasse.

24.okt 1945 ÜRO asutamine.

7.-8. mai 1045 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele.

1945 juuli-august Potsdami konverents.

2.sept 1945 allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Jaapani tingimusteta kapitulaktsiooniakti.

6.-9. august kasutati esimest ja seni viimast korda sõjarelvana tuumapomme.

6. august 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu.

18.sept 1944 nimetati ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uus valitsus.

Talvesõja põhjused.

Stalin polnud unustanud, et Soome oli kuulunud Vene keisririigile.

NSVL tahtis sõlmida Soomega vastastikkuse abistamise leping.

NSVL lavastas piiritüli ning süüdistas selles Soomet.
Talvesõja tagajärjed.

Punaarmee kaotas suurel hulgal mehi.

Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest, Viiburi linnast ja mõningatest muudest aladest .

Soome iseseisvus jäi püsima.

Võõrvõimude käitumine vallutatud aladel.

Vägivallatsemine ja omavolitsemine.

Sundmobilisatsioonid.

Kõik toodang sõjaväele.

Küüditamine.

Avalik elu allutati rangele kontrollile .

Ideoloogia pealesurumine .

Saksa võimud püüdsid Eesti majandust edendada.
Alistatud rahvaste suhtumine.

Negatiivne suhtumine.

Loodi salajasi ühinguid, mis töötasid pealesurutud võimu vastu.

Taheti vabadust.

Miks nimetatakse II ms totaalseks sõjaks?
See hõlmas kõiki eluvaldkondi ja kõiki inimesi. Isegi väikesel vastupanuliikumisel oli suur mõju.

Hitleri kaotus.

Ta jõud hakkas raugema.

Väga paljud riigid olid tema vastasesse koalitsiooni astunud .

Tal oli vähe liitlasi ja needki polnud eriti tugevad.
Lääneriikide võit.

USA sekkumine.

Liitlasi oli kokku palju.

Eesti II maailmasõjas – iseseisvuse kaotus ja valikud .
Valikud.

Võimalik astuda mõne teise riigi armeesse.

Võimalik põgeneda välismaale.

Võimalik minna metsa(ja saada metsavennaks).

Prooviti taastada iseseisvust.

Lasti Punaarmee rahulikult ja minimaalsete kaotustega riigi territooriumile.

Prooviti päästa, mis päästa andis.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 11 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisux_x Õppematerjali autor

nsvl armee konverents okupatsioon teherani nõukogude liidu iseseisvus suurbritannia tehhoslovakkia talvesõja

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

 1. Mõisted.  Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove  Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938),  müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. ,  MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.  atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada k

Ajalugu

doc

II Maailma sõda - konspekt kontrolltööks

II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei

Ajalugu

docx

II maailmasõda ja külm sõda

II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe s?

Ajalugu

docx

II maailmasõja eellugu ja algus

j. Moskva lahing 1941 3. Märkige sündmus, mis toimus nimetatud kuupäeval. a. 01.09.1939 Iims algus b. 2.09.1945 lõpp c. 22.06.1941 suve sõda d. 06.06.1944 normandia dessant (teise rinde avamine) e. 07.12.1941 jaapan ründas USA-t f. 23.08.1939 mrp g. 08.05.1945 saksamaa alistumine (kapituleerus) h. 06.08.1945 hirosima (I aatompommi kasutamine) 4. Seletage lühidalt mõisted: a. Kummaline sõda sõjaolukord kus sõjategevust ei toimunud (läänerinne 1939-1940) b. Jätkusõda talvesõja jätk (1941-44 soome ja NSVL vahel) c. Atlandi harta usa ja UK kokkulepe sõja eesmärgi suhtes (1941) d. Ansluss austria liitumine saksamaaga e. Vichy valitsus 1944 Lõuna-Prantsusmaa f. Sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 Talvesõda g. Punaarmee NSVL sõjaline koosseis h

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug.

Ajalugu

doc

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss: ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail Koonduslaager - Saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, surmavabrik Antisemitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes Geto - linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid sotsiaalsetel, majanduslikel või õiguslikel põhjustel. Poola koridor - Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda

Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete ar

Ajalugu

docx

2. Maailmasõda - daatumid, isikud ja sündumused

massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/al

Ajalugu

Rohkem sarnaseid