TEEMAD JA MÄRKSÕNAD Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on ...
Spinoza Benedictus de Spinoza (1634-1677) on" suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim", ütleb Bertrand Russell oma Läänemaise filosoofia ajaloos. Need on mõjusad sõnad, eriti kuna nende esitaja on filosoof, kelle enda elutöö üheks keskseks motiiviks oli jumalausu kõigutamine ja nende ülistuste objektiks mõtlejaks, kelle elutöö seondub eelkõige Jumala mõistmisega. Juudi päritolu, kogu oma elu Hollandis vähenõudlikult ja tõe otsimisele pühendunult elanud Spinoza isiksus on liigutav. Väliste, ilmalike väärtuste tähtsusetus tohutu tarkusejanu kõrval selle klaasläätsede lihvija ja optikuna endale ülalpidamist teeninud filosoofi eluloos leiab lausa müüdisarnase väljenduse. Teame näiteks, et üks Spinoza rikas soosija tahtis oma testamendis pärandada talle kogu varanduse. See väikesekasvuline, joonistamist harrastav filosoof keeldus sellest, kuna tema arvates oleks see olnud ebaõiglane seadusl...
Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine? - Inimese tööjõust saab kaup (ostu ja müügi objekt) => ta võõrandub tööst, töö tulemuisest, teistest inimestest ja ka inimloomusest (kuna töö on inimloomuse osa) Mida tähendab tootmise viis? - tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse..." Mida tähendab ajalooline determinism? Ajaloosündmused on ettemääratud teatud jõudude poolt ühiskonnas. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia? Püüab mõista, mitte kirjeldada ega seletada ühiskonna käitumist. Mida peab uurima mõistev sotsioloogia? MIKS? Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ning milleks on seda vaja kasutada sotsioloogias? - teoreetiline konstrukt (mudel), mis sisaldab kõige olulisemaid elemente nähtuse kirjeldamiseks
teadvusesse tuua. Freudi järgi koosneb teadvustamatus kõikidest psüühikasisudest, mida teadvusesse ei lasta. Eriti kuuluvad sinna lapselikud tung-soovid. Hiljem lõi Freud pfüühikamudeli, mis räägib teadvusest, eelteadvusest ja teadvustamatusest (miski, mina ja ülimina). Selle mudeli järgi on teadvustamatus enam-vähem sama mis miski, kuid võib sisaldada ka mina ja ülimina teatud piirkondi. • Determinism ehk äramääratus –kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused (iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud) ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha/välja arvutada. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. Keskkonnadeterminism on teooria, mille kohaselt keskkond määrab inimeste hoiakud ja käitumise. Füüsiline geograafia, eriti kliima, mõjutab inimeste teadvust, mis omakorda
36. realism tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ( teooriate) ja tegelikkuse vahel, siis kirjeldaks teadus maailma, nii nagu ta on. 37. instrumentalism teadusteooriates leiduvad objektid on funktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid.Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. 38. teoreetilised entiteedid- võrreldi juba keskajal universaatülidega. ( entiteet- olemus enese mõtte tõeline olemus) 39. determinism Jaguneb: Nõrk- kahe äärmuse vahel esineb ka vahepealne kompromiss- seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik. 41. fatalism paljjud inimesed usuvad argielus saatusesse, arvavad, et nad ei saa oma elukäiku muuta; Fatalist ei usu, et tema elu on ära määratud kindla seadsu poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt.
22. Terase ja söeühenduse asutajaliikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg 23. Suurim võlg Portugal, Itaalia, Kreeka, Hispaania 24. Ühiskonnaklasside olemasolu kohta (vastus vist, et neid ei olegi) 25. Teaduslik seadus sõna tugevas mõttes (loogiline mudel, mis on testitud) 26. Liikide tasandil on seos aju suuruse ja grupi suuruse vahel Robin Dunbar. Samuti näitab peaaju maht tarkust. 27. Geograafiline determinism geograafiline asukoht mõjutab olulisel määral ühiskonda ja selle arengut. 28. Rooma klubi grupp teadlasi, kes mõtlesid selle üle, kuidas maailm globaalselt areneb ning kuidas inimene mõjutab loodust ja vastupidi. Nad modelleerisid globaalse arengu stsenaariumeid. 29. Earthlingsi sisu kuidas inimkond kasutab loomi koduloomade, toidu, riiete, lõbustuste ja teaduslike uuringutena. 30. Max Weber ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 31
.. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: · Korrektsus (algoritm lahendab "õiget" ülesannet, tulemus vastab spetsifikatsioonile). · Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). · Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). · Peatuvus. Töö lõpetamine mistahes sisendi korral - kõikjal määratud algoritm. Osaline e. "poollahenduv" algoritm kas annab tulemuse või ei lõpeta tööd. · Determinism (samade algandmete korral vastus sama, lahenduskäik on korratav) vs. mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator). · Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). · Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951
1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. (kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
13. Defineeri keel ja kultuuriline ülekanne. Mida väidab Sapir-Whorf hüpotees? Keel on sümbolite süsteem, mis võimaldab ühiskonnaliikmetel omavahel suhelda ·Kõnekeel ja kirjakeel · Keel on kultuurilise ülekande (cultural transmission) põhivahend protsess, millega üks põlvkond kultuuri järgnevale edasi annab · Sapir'i-Whorf'i hüpotees: inimesed näevad ja mõistavad maailma läbi keele kultuurilise objektiivi. Kriitika: lingvistiline determinism (keel määrab meie mõtteviisi) on liiga jäik tõlgendusviis 14. Defineeri väärtused ja uskumused. Mida mõõdab maailma väärtuse uuring (World Values Survey) ja kuidas esitletakse selle koondtulemusi? Väärtused on kultuuriliselt määratletud standardid, mille järgi me otsustame, mida me hindame, mida me soovime või taotleme või mida me kardame kaotada. Uskumused- spetsiifilised ideed, mida inimesed peavad õigeks.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e. kultuuriökoloogia uurib seda, kuidas erinevad ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga. Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal.
(Williams 2003: 177. lk 58) Uurimused mõõtsid lühiajalist mõju, esitamata küsimust, milline võib olla meediumi mõju pikemas perspektiivis. Kriitilise suuna aluseks on arusaam, et ühiskonda viib edais konflikt ja konkurents. Peamised mõisted, mille kaudu ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse on võim, domineerimine, ideoloogia, konflikt. Kriitiline kommunikatsiooniuurimine, mille ülesandeks paljastada meedia negatiivne roll. Ühiskonna seletuse aluseks on majanduslik determinism. Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Oluline ka meediaturu konsentreerumise probleem- kriitilist lähenemist iseloomustab hirm, et mida vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem sõltuvad need turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli.
Testid. · Eksperiment. · Kvasieksperiment. Ebateadusliku psühholoogia eristamine teaduslikust. Teaduse tunnused 1. Süstemaatiline vaatlus, empirism, andmepõhine 2. Avaliku teadmise tootmine a) korratavus. b) retsenseerimine. Avalikkus. Demokraatia. 3. Lahendatavate probleemide uurimine Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, · Determinism. Põhjustagajärg. Kella metafoor. · Tõe otsimine. Mis on tõde? Kuidas tõeni jõuda: meetodi põhjendamine. F. Bacon: teadmistes on jõud, et maailma paremaks muuta. Reduktsionism. Taandamine. Põhjused kusagil mujal. Psüühikat seletada läbi bioloogia Teaduslik uurimus Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid · Induktiivne lähtumine üksijuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus.
iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana.
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad. 4. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsikas Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija? b)Kas determinism sobib kokku vaba tahtega? c) Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada seda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võib-olla on me tegude põhjused sügavamal, kui näha ulatume. 2) Eetikas vabaduse ja vastutuse vahekord Kui eeldame, et vaba tahe on moraalse vastutuse tarvilik tingimus,siis järeldame, et determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Ent, on’s lood paremad kui kõik on juhuslik? Kas siis
tema. o Mõistuse teooria arusaamine et teistl on teadvus 3) Konkreetsed operatsioonid mõistab ainult eksisteerivaid asju 4) Formaalsed operatsioonid loogiline mõtlemine Kultuur ja mõtlemine Lev Võgotski Kesk-Aasias ei suudeta sama loogiliselt mõelda kui läänemailmas, sest seal pole vaja. Erinevates kultuurides toimib mõtlemine erinevalt Loodus, kultuur ja inimese areng Kumb on olulisem kas kaasasündinud või elu jooksul õpitud: 1) Bioloogiline determinism olulised omadused on geenidega kaasa antud 2) Keskkondlik d omadused sõltuvad peaaegu täieikult keskkonnast Instinktiteooria - McDougall käitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt (vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, seltsivus jne) - Sotsiobioloogia käitumine sõltub esivanemate evolutsiooni käigus kujunenud kohastumustest, mis aitasid saada järglasi ja ellu jääda
Mille poolest erinevad üksteisest teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne teadmine ühiskonnast? Teoloogiline on jumalal põhinev. Metafüüsiline proovitakse hakkama saada ilma jumalata, seletatakse maailmakorda lahti abstrakselt. Positiive arengutase on kaasaegses ühiskonnas, peamine on inimestel aru saada kuidas on asjad maailmas seatud. Määrav roll teadlastel ja erapooletul seletusel. Milles seisneb Karl Marxi arusaam ühiskonnast (ajalooline determinism, klasside- vaheline konflikt, sotsiaalne võõrandumine) ühiskond areneb ja toimub evolutsioon. Ajalooline determinism inimese käitumise ajalooline ettemääratus, ehk ajalugu kulgeb oma kindlat rada. Klassikonflikt, kus proletariaadid soovivad haarata võimu Kirjeldage Herbert Spenseri ühiskonna käsitlust. Võrdelb ühiskonda bioloogilise organismiga. Nii nagu meie keha nii muutub ka ühiskond,toimub mitmekesistumine. Inimene peab kohanema väliskeskkonnaga, et muuta oma elu paremaks.
neid piire hinnangusse üle … alati on võimalus, et iga interpretatsiooni saab teise, paremaga üles kaaluda, hinnang ei saa iial olla lõplik Instrumentaaldeterminism: Teooria, kus K-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriasse (žanritesse, stilistilistesse vooludesse, kunstiliikidesse jne). Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente (kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. 8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism? Tõlgendus on hinnanguliselt laetud - kategooriad ei ole formaalsed (neutraalsed) kastid, vaid asetsevad teatud hierarhias (žanrikriitikast tuntud idee). 9. loeng: Kunsti hindamine I 1. Iseloomustage hindamist kui väärtustamist. “ma hindan kunsti” tähendab “ma pean kunstist lugu” Nt. “hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast” “elus hindan kunsti ja vaba loomingut, mitte raha ja kuulsust” Seda tüüpi hindamise väljenduseks võib olla:
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioo...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste
c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele d) subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus (values of outcomes) sarrustuse `kaal' e) enesereguleerimise süsteemid (self-regulatory plans) olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused rahulduse edasilükkamine - delay of gratification Näit. Impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine III Albert Bandura ( 1925 - ) retsiprookne determinism (behavior, person, external environment) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV 1. mudel (model) mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) vaatleja omadused (enesehinnang jne) tagajärgede ootus sümbol 2.imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: a) tähelepanu (attentional processes)-salientsus vaatleja: võimed, taju b) mälu (retention process)-sümbol
Sotsioloogia Teadus,mis uurib inimeste käitumist grupis, sh ka kuidas grupikonstruktsioone, kui ka viisi kuidas inimene mõtestab tegevust. Üksikisiku käitumist on taske prognoosida, küll aga saab prognoosida grupikäitumist. Sotisioloogia erineb teistest teadustest selle poolest, et ta tunneb huvi kõigi eluvaldkondade vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta) Sotsioloogia peamised lähtekohad: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, st seoste otsimist nt perekonna , majanduse, kuritegevuse, usu ja teiste valdkondade vahel. Uuritakse kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile e välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni e vastasmõju tulemusena. Rõhu aset. Ühiskonna ja indiviidivahelistele suhet...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste
c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele d) subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus (values of outcomes) sarrustuse `kaal' e) enesereguleerimise süsteemid (self-regulatory plans) olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused rahulduse edasilükkamine - delay of gratification Näit. Impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine III Albert Bandura ( 1925 - ) retsiprookne determinism (behavior, person, external environment) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV 1. mudel (model) mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) vaatleja omadused (enesehinnang jne) tagajärgede ootus sümbol 2.imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: a) tähelepanu (attentional processes)-salientsus vaatleja: võimed, taju b) mälu (retention process)-sümbol
neile, kes näivad seda vajavat. Huvi pakub, millal ja millistel asjaoludel on ta selleks tõenäoliselt valmis. Sotsiobioloogia väidab, et kõigi elusolendite, kaasa arvatud inimolevused, põhitungiks on oma geenide põlistamine, tagamaks nende ellujäämise paljunemise kaudu, kui võimalik. Altruislikud aktid juhtuvad sellepärast, et altruism lubab indiviidi aidata kindlustada oma suguvõsa kui samade geenide edasikandjate ellujäämist. - Bioloogiline determinism - reduktsionistliku mõtteviisi koolkond, mis väidab, et bioloogilised tegurid võivad olla igasuguse olulise inimliku tegevuse ja mõtlemise põhjustajaks ning täielikuks seletuseks. Nende hulka võivad kuuluda geneetilised või pseudogeneetilised tegurid ja muud füsioloogilised tegurid (hormoonid, või aju orgaanilised kahjustused jm). - Geneetiline determinism - reduktsionistlik mõtteviis, mille kohaselt inimkäitumine,
.. Emotsioonide roll. Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 9.-10. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Filosoofias otsitakse vastuseid küsimustele: Mis on vabadus? Kuidas mõõta vabadust? Mis on vabaduse piirajad? Kes või mis on vabaduse subjekt? Vabadus metafüüsikas: Kas isik on oma tegevuse algataja ja kontrollija? Kas determinism sobib kokku vabatahtega? Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada kas tahe on vaba või mitte? Vabadus eetikas: vabaduse ja vastutuse vahekord. Kui vaba tahe on moraalse vastutuse tingimus, siis determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Kas ma saaksin moraalselt vastutada, kui kõik on juhuslik? Vabadus esteetikas: vabaduse ja loomingulise vabaduse vahekord. Kunstnikel peab olema väljendusvabadus
Big Five Mischel Friedman et al. (1993) Journal of Personality and Social Psychology, 65, 176-185. Basics of Freudian psychoanalytic theory: 4 assumptions Freud: landmarks 1. Psychic Determinism · 1856 - Born in Freiberg, Moravia · 1860 - Family settles in Vienna 2. Internal structure of the mind · 1881 - Graduates in medicine · 1884-87 - Research on clinical uses of cocaine
millest koosnevad mõistusega olendid ühel väikesel planeedil. Newtoni seaduste ja teiste füüsikateooriate edu viis mõttele teadusliku determinismi olemasolust, esimesena väljendas seda 19. sajandi alguses prantsuse õpetlane markii de Laplace. Tema väitis, et kui me teaksime Universumi kõigi osakeste asukohta ja kiirust mingil ajahetkel, siis võimaldaksid füüsikaseadused kindlaks teha Universumi olekut suvalisel ajahetkel minevikus või tulevikus. Teiste sõnadega, kui determinism peaks paika, siis oleks põhimõtteliselt võimalik tulevikku ennustada ja astroloogiat poleks tarvis. Tegelikkuses on olukord sootuks teistsugune. Isegi nii lihtne teooria kui Newtoni gravitatsiooniõpetus annab võrrandid, mida pole võimalik täpselt lahendada rohkema kui kahe osakese jaoks. Peale selle on paljudel võrranditega kirjeldavatel süsteemidel omadus, mida tuntakse kaose nime all. See tähendab, et asukoha või kiiruse pisimuutus mingil hetkel
Teose anrisse paigutamisega ulatame endale vahendid teose hindamiseks selles zanris.Väärtusmarkerite determinismi järgi on kriitik tõlgendades juba ühtlasi ka hinnanud. Seejuures võivad mitmetähenduslikkus, tähenduse puudumine ja obskuursus tähistada hoopis kunstilisi voorusi, kuna kriitikutele on oluline, et teosest oleks võimalikult palju midagi kirjutada ning seega võiks see seostuda erinevate zanrite ja stiilidega. Ekstrakategoriaalne determinism väidab, et kategooria staatus mõjutab konkreetset hinnangut. Näiteks nõukogude ajal peeti paljusid kunstivoolusid liialt läänelikuks ning kui kriitikud pidasid teost dekadentlikuks, siis tähendas see arvatavasti hävitavat hinnangut tervele teosele. 5. Tõlgenduskesksed väärtusmarkerid on tõlgenduslikud väited, millega ühtlasi antakse ka hinnang. Näiteks kirjeldades romaani kui peenekoelist ja põhjaliku süeearendusega teost peab kriitik seda tõenäoliselt ka õnnestunud teoseks
o Mida kultuurimustrid peegeldavad? o Kuidas mõista, et kultuurid on integreeritud tervikud? o Mida tähendab interaktsioon kultuuri ja indiviidi vahel? o Mis hoiab kultuure koos? Mis muudab nad erinevateks? Need küsimused vaevasid Boase õpilasi Kroebert, Benedict, Mead, Sapir Vastuste leidmisel suunas neid: o Kultuuri mikrokosmose kontseptsioon uuritava kultuuri väiksus kuid terviklikkus o Kultuuriline determinism kultuur määrab inimese maailmavaate ja käitumise o Tunnistamine, et kultuuritarkused ja traditsioonid olid kiiresti kadumas o Kultuure saab seletada läbi kultuuriliste tegurite - kuidas neid tegureid ära tunda? o Väikeste traditsiooniliste ühiskondade spetsiifilistest uurimistöödest ilmseksid kultuuride üldised seadused Ruth Benedict (1887-1948): Esimesi naisi, kellest sai Ameerikas oluline sotisaalteadlane
millest koosnevad mõistusega olendid ühel väikesel planeedil. Newtoni seaduste ja teiste füüsikateooriate edu viis mõttele teadusliku determinismi olemasolust, esimesena väljendas seda 19. sajandi alguses prantsuse õpetlane markii de Laplace. Tema väitis, et kui me teaksime Universumi kõigi osakeste asukohta ja kiirust mingil ajahetkel, siis võimaldaksid füüsikaseadused kindlaks teha Universumi olekut suvalisel ajahetkel minevikus või tulevikus. Teiste sõnadega, kui determinism peaks paika, siis oleks põhimõtteliselt võimalik tulevikku ennustada ja astroloogiat poleks tarvis. Tegelikkuses on olukord sootuks teistsugune. Isegi nii lihtne teooria kui Newtoni gravitatsiooniõpetus annab võrrandid, mida pole võimalik täpselt lahendada rohkema kui kahe osakese jaoks. Peale selle on paljudel võrranditega kirjeldavatel süsteemidel omadus, mida tuntakse kaose nime all. See tähendab, et asukoha või kiiruse pisimuutus mingil hetkel
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud...
ühiskonna ja füüsilise keskkonna vahelise suhte kirjeldamiseni – keskkonnasotsioloogiani. Sotsioloogide huvi: loodusressurssidest elatuvate kogukondade olukord -kaevandusest, metsandusest ja kalandusest elatuvate kogukondade halvenev olukord. - 1990ndad ja 2000ndad: muutus keskkonnaprobleemides ja ühiskondlikes tõlgendustes: Mõistmine, et kohalikel probleemidel on laiemad mõjud ja laiemad allikad. 2. Bioloogiline ja geograafiline determinism ühiskondlike protsesside seletajana - Geograafiline ja bioloogiline determinismi põhitees: ühiskonna toimimise määravad loodusjõud ja seega on ühiskondlikud nähtused seletatavad loodusseaduste alusel. - Teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist.
• Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agressiivne avalikkus. • Neutraalsus. Teadus pole kellegi huvides. Võrdlus: teadus-religioon-poliitika-talupojatarkus! TEADUSLIK MÕTLEMINE • Teaduslikud faktid ja teooriad • Induktiivne ja deduktiivne lähenemine • Tõekindluse saavutamine. Verifitseerimine ja falsifitseerimine • Absoluutsed tõed, tõele lähenemine • Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism, korrastatus, lihtsus • Teaduse meetodikesksus • Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus KEDA USKUDA Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda? • Arvamused • Arvamus + argument • Arvamus + argument + tõendusmaterjal • Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv uurimistöö • Arvamus + argument + tõendusmaterjal + kriitika TEADUSREVOLUTSIOONID JA TEADUSE ENESEREFLEKTSIOON • Teadusparadigmad ja T
vastuoluline, keskmine. 49. Mark Granovetter võrgustikuanalüüs. Nõrgad suhted on töö otsimisel paremad, sest tugevad suhted ei anna meile uut infot. 50. Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism seda ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Sellel on oma arenguloogika. 51. Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e kultuuriökoloogia uurib, kuidas ühiskond kohandub looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Geograafiline determinism 52. Edward Sapir ja Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab oluliselt seda, kuidas ta maailma tajub ja kuidas ta sellest mõtleb. Erineva emakeelega inimesed elavad erinevates maailmades. 53. Michel Foucault ajalooline diskursusanalüüs. Kuidas teemasid kajastatakse, millised arusaamad muutuvad üldlevinuks, millised kaovad. Võim on üldisem nähtus kui vaid käsu pealesurumine või sellele allumine
Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente (kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. Instrumentalismi tunnused – anti-romantiline (kunsti loomine, kogemine, hindamine jne toimib kategooriate eeldusel), objektivistlik (pole midagi salapärast), ratsionalistik (hinnanguid põhinevad kategooriatel), anti-universalistlik (ei nõuta, et kunstiteoseid hinnates tuleb lähtuda mingist kategooriaülesest universaalsest tunnusest). 8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism? Tõlgendus on hinnanguliselt laetud – kategooriad ei ole formaalsed (neutraalsed) kastid, vaid asetsevad teatud hierarhias (žanrikriitikast tuntud idee). Ehk mõned kunstiliigid on „paremad“ kui teised. Probleem pole mitte niivõrd selles, et kategoriaalne-tõlgendus näitab hinnangut, vaid et kategooria staatus mõjutab hinnangut. Probleemid: 1. suhteline horisontalism – tänapäeval ühiskond vähemhierarhiline, kategooriaväärtust
Radcliffe-Brown, Alfred - Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria, mille eesmärgiks ühiskonna kui terviku huvide ja stabiilsuse tagamine. Uuris ka rituaalide sotsiaalset funktsiooni, rituaaalid regleerivad, säilitavad ja kannavad edasi emotsiaalseid hoiakuid, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks Sapir, Edward - ameerika antropoloog ja keeleteadlane, põhiteos ,,Keel", Sapir-Whorfhüpoteesi üks autor - Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavaderinevusele mõtlemises). keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse. Kõikides keeltesedastatakse palju ülearust infot ning nii kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude vastu
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliiti...
Ladina keel sai etruski keelest vähe mõjutusi. Ladina keel sai etruskidelt alfabeedi. Religiooni vallas: Haruspeksid e ennustajad on etruski päritolu, kuid roomlastel teine suhtumine. ohvrivaatlemine sisikonna järgi, haruspiits. (haruspica, ae f. „ennustaja“) ohvrilooma vaatleja, haruspeks, sellega tegelev preester.ennustuskunst, looma sisikonna, või loodusnähtuste järgi. Etruskidel : determinism, fatalism Roomlastel : vabadus tegutsemisel Etruskide mõju avaldus mõne arvates ka kreeka elementide sissetoomisel, mis olid neil endil juba juurdunud. Peale etruskide aega lähevad Rooma ja Etruuria teed väga erinevat rada pidi: Etruurias majanduslik ja kultuuriline õitseng, aga Rooma sulgub iseendasse, kunst ja kirjandus lähevad õitsele hiljem – need valdkonnad on võõrad ja isegi kahtlased vabariigi
kaasaegses teaduses")? A. ? Determinismi kohaselt allub maailm loodusseadustele B. Õige! Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel C. ? Determinismi kohaselt järgneb igale põhjusele paratamatult tagajärg 2. Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) A. Ei ole õige välistab determinism vabaduse (vaba valiku), sest kõik valikud on siis determineeritud B. ? eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi C. Ei ole õige eeldab vaba valik indeterminismi, sest muidu oleks võimalik valikuid ette näha ning siis poleks need enam vabad 3. Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon? A. Õige
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
mõistab unustamisi, kõnekomistusi (kokkusurumusepüüe, miski ei juhtu põhjuseta). Eksiteod on üheks psühhoanalüüsi allikaks. Eksitegude uurimine vihjab inimese alateadvusele. Mis on psühhoanalüüs? Tänapäeval ei tegele see patoloogiliste inimestega. Terved inimesed käivad psühhoanalüütiku juures, kuigi see ravi algas haigete juurest. Psühhoanalüüs koosneb mitmetest hüpoteetidest. Psühhoanalüüs koosneb mitmest hüpoteesist: 1. Põhjuslikkuse printsiip Psühholoogiline determinism. Samamoodi nagu füüsilises maailmas ei toimu ka psüühikas miski põhjuseta. Inimhinges ei toimu midagi iseenesest. Igasugune sündmus on põhjustatud mingite eelnevate põhjuste poolt. 2. Hüpotees teadvustamatute/alateadlike vaimsete protsesside olemasolust Protsesse on kaht tüüpi: need, mida suudame teadvustada/teadvusesse tõsta (eelteadvus); need, mida ei suuda teadvustada (alateadvus). Psühhoanalüüs loodi, et seda uurida. Psühhoanalüüsiga kaasneb raviefekt.
Resotsialiseerimisele suunatud poliitika unustab aga tihti isikut karistada tema teo eest. 9 Klassikaline suund Positivistlik suund Tähelepanu keskel on kuritegu (akt, Tähelepanu keskel on kurjategija tegu) ( tegija) Ratsionaalsus, vaba tahe, valik Determinism (bioloogilise, psühholoogiline või sotsiaalne Keskmine probleem on karistuse Keskmine probleem on kausaalsus probleem (põhjuste otsimine) Indiviid on iseseisev olend, Kurjategija erineb teistest samasugune nagu teisedki kaaskodanikest, ta on eriline isik või
seesmisest determinismist. See tähendab seda, et inimesed on suuresti juhitavad oma instiktiivsete tungide ja bioloogiliste vajaduste poolt. Otsides inimkäitumise põhjuseid sotsiaalses keskkonnas, tuleb rääkida välisest ehk eksternaalsest determinismist. Selle mudeli järgi sarnaneb inimene suuresti robotile, mis reageerib automaatselt keskkonnast pärit stiimulitele. Determinismil võivad olla erinevad astmed. Jäik determinism tähendab uskumust, et nii inimeste kui loomade käitumine on determineeritud mingite jõudude või sündmuste poolt. Jäiga determinismi pooldajad on veendunud, et efektiivsed stiimulid on universaalsed, inimese tahtest ja kontrollist sõltumatud. Nad usuvad, et maailmas ei esine juhuslikkust. Pehme determinismi korral jäetakse kõrvuti stiimulitega käitumise kontrollimisel roll ka enesedetermineeritusele ehk nn vabale tahtele. Osa pehme determinismi pooldajaid arvab, et
kuna seal on sellist mõtlemist vaja (eelkõige koolis). Traditsionaalses kultuuris pole inimestel vaja abstraktset loogilist mõtlemist. Seega erinevates kultuurides toimub mõtlemine ja selle areng erinevalt. Loodus, kultuur ja inimese areng Nature ja nurture probleem – kumb on inimese arengu määramisel olulisem, kaasasündinud omadused (nature) või elu jooksul õpitu (nurture)? Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele: Bioloogiline determinism – olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud Keskkondlik determinism – inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast Instinktiteooria William McDougall (1871 – 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne. Sotsiobioloogia (evolutsiooniline psühholoogia)
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Teos ilmus alles põrast tema surma. Spinoza kõneleb ajatust ja igavikulisest maailmavaatest, kui Descartes on vaid mina.keskne vaatenurk. Spinozat ja Descartest ühendab usaldus geomeetria kui kogu teadmiste ideaali vastu. Spinoza metafüüsika esindab monismi, ainususfilosoofiat. On ainult üks substants ja see on lõpmatu. Ta ütleb et kõik mis on, on jumalas ja ilma jumalata ei saa mitte miski olemas olla. Tulemuseks on determinism, mille poolest Spinoza metafüüsika ongi kuulus. Tema vaatevinklist on argimõtlemises vead. Leibniz (1646-1716) Ta on olnud üks mitmekülgsemaid geeniusi maailmas. Ta ei tegutsenud kunagi elukutselise filosoofina. Tema isa oli moraalifilosoofia professor. Kogu elu kiitles Leibniz oma haridusega. 29 aastaselt arendas ta välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Ta oli eriskummaline, tujukas ja mõistatuslik inimene. Pidas palju kirjavahetusi, säilinud on umbes 15 000 kirja
ja reeglite õppimine. Sotsialiseerumise agendid: inimesed et kas nendel harimata rahvastel on ka loogiline ja organisatsioonid, kes juhivad sotsialiseerumise mõtlemine, nagu on lääne inimestel. Selgus, et nad ei protsessid. Vanglas võib toimuda nt desotsialiseerumine. mõista abstraktseid küsimusi, mis nõuavad eeldamist. Mis määrab inimese arengu? Nature vs Nurture. Mõtlemine toimub eri kultuurides erinevalt. Loogiline Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, mõtlemine tekib eelkõige koolihariduse mõjul, ent milline on tema kaasasündinud potensiaal. praktilises elus pole sellist mõtlemist vaja. Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub Sotsiobioloogia käsitleb samuti inimese arengut ja keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture). mõtlemist. Edward O. Wilson inimkäitumine on
Tegelikult Vaba tahe ja ettemääratus avaldub temperament alati väga Vabadusel on üks suur vaenlane ettemääratus. konkreetsetes tingimustes, mis võivad Vaidlust selle üle, kas inimene anda temperamendi avaldumisele sadu on vaba või määrab kõik tema elus vorme. saatus, on peetud sajandeid, kui mitte Kõrvalepõikena seda, et naiivne determinism aastatuhandeid. Ühed koolkonnad rõhutavad ilmneb ka majanduses. Nüüd vaba tahet, teised determinismi. on juba pikka aega räägitud majanduse Tänapäeva peavoolu psühholoogia rõhub paratamatust jahtumisest ja muidugi determinismile, vaid psühholoogia kriisist. Temperatuuri kujund peaks just 2 nagu seletama majanduses toimuvat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
