2 3600 7200 3400 3800 1900 1800 3400 1700 3 3400 10200 3000 5700 1900 1900 4500 1500 4 3200 12800 2600 7700 1925 2000 5100 1275 5 3000 15000 2200 9900 1980 2200 5100 1020 6 2800 16800 1800 13000 2166,67 3100 3800 633,33 7 2600 18200 1400 17000 2428,57 4000 1200 171,43 8 2400 19200 1000 21500 2687,50 4500 -2300 -287,5 9 2200 19800 600 27000 3000 5500 -7200 -800 10 2000 20000 200 33000 3300 6000 -13000 -1300
Inimene saab vajaliku koguse vett toidust ja joogist, mida tarbib. Ainevahetusprotsesside tulemusena tekib inimese kehas vett, kuid see veekogus üsna väike, ligikaudu 300 – 400 ml ööpäevas. Peamiselt kaotab inimene vedelikku higistamise teel, uriiniga ja kopsude kaude veeauruna. Organismis peab vedelikubilanss olema tasakaalus ning kaotatud vedelik tuleb taastada. Mehed vajavad vett rohkem kui naised, mõõdukas kliimas vajab mees ligikaudu 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku ööpäevas, kuna keskmise füüsilise aktiivsusega inimese veevajadus on umbes 1 ml ühe kulutatud kilokalori energia kohta. (Portaal Toitumine. Vesi) 16 7.3 Vedelikukaotus Vedelikukadu organismist füüsilisel tööl oleneb koormuse mahust ja intensiivsusest ning kliimast. Intensiivse koormuse korral ja/või kuumas kliimas on keha vedelikukaotus oluliselt suurem. Organism kaotab keskmise intensiivsusega
Veetarbimine, mis arvutatakse 280 pesukorra järgi. Kuivatamistõhususe klass, mis võib olla A-st G-ni. Nõudepesumasina mahutavus. 45 cm laiustesse pesumasinatesse mahub tavaliselt üheksa ning 60 cm laiustesse 12 või 13, üksikutel mudelitel 14 või 15 nõudekomplekti. Müratase, mis märgitakse detsibellides (dB). [6] Vee kokkuhoid: Keskmine A+ klassi 12 nõudekomplekti mahutav pesumasin kulutab ühel pesukorral kümme liitrit vett. Aastane vee kogukulu on seega 2800 liitrit ehk 2,8 m³. Sama koguse käsitsi pesemisel jooksva vee all kulub kümme korda rohkem vett, seega on nõudepesumasinat kasutades vee aastane kokkuhoid rohkem kui 25 m³. 15 kasutusaasta jooksul hoiab nõudepesumasin kokku 375 m³ ehk 25-meetrise ujula jagu vett. [6] 5. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID JA HÜPOTEES 5.1 Uurimistöö eesmärgid · Uurida kodumajapidamise veetarbimise struktuuri · Uurida erinevaid võimaluseid vett säästlikumalt kasutada 5.2 Hüpotees
2800kr/ha; 4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (1 1 ) Kaitsealal, hoiuala või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavad toetuse määrad on: 1) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,20,4), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 2800 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 3900 kr/ha; 2) niidu või loopealse puhastamine keskmise tihedusega võsast (liituvusega 0,50,7), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 3600 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 5300 kr/ha; 3) niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvusega 0,81), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 5000 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 6800 kr/ha; 4) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil: 13
FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 1200 kg/m3 (poorsem) 3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid
madalamaid baite. V: ÕIGE 3) Millised alljärgnevad lipud omavad väärtust 0 peale tehet, mis andis vastuseks 0? V: N,V,C 4) Registrite R1 ja R2 sisu on vastavalt 1600 ja 4200.Milline on esimese operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Load 28(R1),R5? V: 1628 5) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 1800, 4000 ja 3020.Milline on registri R5 sisu peale kõigi alljärgnevate käskude täitmist? Add R2,R5 Load #5024,R5 Add R5,R2 V: 5024 6) Registrite R1 ja R2 sisu on vastavalt 2800 ja 3000.Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Store R5,4(R1,R2)? V: 5804 7) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2200, 3600 ja 16.Milline on teise operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add R5,-(R2)? Sõna pikkuseks on 4 baiti ja tegemist on bait-adresseeritava mäluga. V:3596 8) Registrite R1, R2 ja R5 sisu on vastavalt 2000, 3800 ja 20.Milline on esimese operandi efektiivne (mälu)aadress käsus Add (R2)+,R5? V: 3800
Cost Accounting. Chapter 1 Management accounting measures, analyzes, and reports financial and no financial information that helps managers make decisions to fulfill the goals of an organization. Financial accounting focuses on reporting to external parties such as investors, government agencies, banks and suppliers. It measures and records business transactions and provides financial statements that are based on GAAP. Cost accounting measures, analyzes, and reports financial and no financial information relating to cost of acquiring or using resources in an organization. Value-chain analysis: sequence of business functions in which customer usefulness is added to products and services. 1. Research and development 2. Design of products, services, or processes 3. Production 4. Marketing 5. Distribution 6. Customer service. Supply chain describes the flow of goods, services, and information from the initial sources of materials and servic...
“Your Fitness” Business Plan Prepared May 2012 Contact Information name email phone Your Fitness Business Plan Executive Summary “Your Fitness” it is envisaged, will be the third extension of “The Muscle Shop” company’s development strategy. Extensive research over the last two years has gleaned information to suggest this project would be successful project. The new gym will create a personalized environment for both females and males, for all fitness levels, to pursue their sporting, competition and personal fitness goals. A special focus will be paid by creating heavy weight lifting capabilities and equipment for professional body builders. This new gym facility will serve people in Dublin ……. area which include …………., …………… and …………... The area has a some sports and fitness clubs, however ,”Your Fitness” has the unique ability to cater to all the fitness level form, amateur to professional body bu...
lähtudes ja kinnitatakse rektori käskkirjaga igaks järgnevaks õppeaastaks. Selline hinnakujundus ei ole aga aastaid ennast õigustanud ning mitmed aastad on töötatud kahjumiga. Millised on täpsed kahjuminumbrid, ei oska praktikant öelda, kuna ettevõttes praktikal olles puudus ligipääs sellisele infole. Õppeteenustasud 2014/2015 õppeaastal: I KURSUS HT, TT, RK 2800 II KURSUS HT, TT, RK 2860 III KURSUS HT, TT, RK 2904 HMD I 4000 HMD II 3190 HMD III 3509 Kaugõpe I 2000 Kaugõpe II 2200
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
4,64 2659,64 180,64 179,18 -1,46 15,36 2675,00 181,10 179,11 -1,99 25,00 2700,00 180,50 179,03 -1,47 0,22 2700,22 180,49 179,03 -1,46 32,08 2732,30 179,00 179,00 0,00 1,77 2734,07 178,90 178,99 0,09 14,75 2748,82 178,07 178,91 0,84 1,18 2750,00 178,00 178,90 0,90 50,00 2800,00 177,90 178,81 0,91 100,00 2900,00 177,50 179,08 1,58 100,00 3000,00 178,00 179,59 1,59 186 184 pikett maapind punanejoon 182 0 181,56 182,93 100 181,34 182,62 180
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
Teed ja platsid 66 Alused 1415 m2 0,3 424,5 43 12 4 67 Asfaltkatted 1099,2 m2 2 2198,4 220 12 19 68 Uni-kivi 400,8 m2 0,8 320,6 32 12 3 69 Äärekivid 328 jm. 0,3 98,4 99 12 9 70 Haljastus 2800 m2 0,2 560 56 6 10 72 Koristus 1 kmpl 450 450 45 9 5 21 Vaadeldakse mõned olulisemad punktid detailsemalt: Ettevalmistus platsi piirdeaed, maa-ala ettevalmistamine, ajutiste kommunikatsioonide ehitamine, vee ärajuhtimine ja geodeetilised tööd, s. o. hoone või ehitise mahamärkimine. Masinatest on
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
tekkele: Tardkivimid (vulkaanilised, näit graniit), Settekivimid (paekivi, liivakivi) Moondekivimid (marmor). Hüdrosfäär vesi Maa pinnal või maa sees. 70% Maa pinnast on kaetud veega, 97% kogu veest ookeanides, 2% liustikes, 0,09% järvedes ja jõgedes, 0,001 atmosfääris veeauruna. Veeringe tagab ka aineringe Maal. Atmosfäär gaasid Maa ümber. Gaaside segu, kuid sisaldab ka tahkeid osakesi. Lämmastik 78%; Hapnik 21%; teised gaasid u 1%, sh CO2 0,04%; Metaan 0,0002% CO2-e koguhulk 2800 gigatonni. Atmosfääri üleminek maailmaruumiks on sujuv. Kokkuleppeline ulatus u. 80000 km 99% asub 50 km ulatuses merepinnast. Atmosfääri alumine kiht troposfäär, ulatus ekvaatoril 12 km, poolustel 6km. Stratosfäär ulatub 50 km kõrgusele. Sisaldab osoonikihti. 25. Biosfäär. Ökosüsteem. Aine-ja energiavood ökosüsteemis. Troofiline püramiid. Biosfäär elavad organismid ja nende vahetu keskkond. Maakera osa, kus on elusat ainet (biota)
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede
· Kapitali olemasolu. Tsiilil on piisavalt vahendeid, et korraldada põllumajandusega seotud tehinguid . · Tööjõud(kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses?) Enamus Tsiili rahvast leiab tööd põllumajanduslikul erialal. · Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime-või loomakasvatusele? · Peamised põllukultuurid? Toode Toodang (Tuhandetes) Kasutatav maa (1000 ha) Kogutoodang (kg/ha) Suhkrupeet 2800 30 92746 Viinamarjad 2250 178 12640 Jahu 1852 420 4413 Mais 1508 134 11229 Õunad 1350 37 36986 · Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas?
ebavõrdsus. Viimast esines kahtlemata juba varem, ent nüüd joonistus see selgelt välja leiumaterjalis. Ida-Euroopa stepis ja Lõuna-Siberis kujunesid pronksiajal välja rändkarjakasvatajad, kes avaldasid ajaloole mõju kuni 13. sajandini. Euroopa pronksikultuuri kujunemisel oli tähtis osa Kreeta saarel. Seal alguse saanud kultuuri nimetatakse Kreeta ehk Minose kultuuriks (dateering u IIIII at eKr). Kultuur sai alguse 3000 või 2800 eKr ning lõppes u 1400 või 1200 eKr. U 2500 eKr oli kultuuril õitsenguperiood, mida iseloomustasid laiad kontaktid, mitmekesine keraamika, kõrgetasemeline kunst. Arvatakse, et Minose kultuuri algul toimusid Kreetal muutused toimetulekustrateegiates, käsitöö spetsialiseerus järjest rohkem ning muutus ka rikkuste jagunemine elanikkonnas. Sellele lisandusid veel mitmed kohalikud faktorid, sealhulgas oliivide, viinamarjade ja teraviljade laialdane kasvatamine
Peamised vajadused, millega sportlane oma toidusedeli koostamisel peab arvestama, on järgmised: Organismi energiavajaduse rahuldamine inimese keha üldises energiakulus eristatakse kolme peamist komponenti: AV põhikäivet ning kehalise aktiivsusega ja toidu omastamisega seonduvat energiakulu. Individuaalselt vajalik toiduenergia kogus sõltub inimese vanusest, soost, kehakaalust, pikkusest ja kehalise aktiivsuse määrast. (tavainimesel 2800, sportlasel 8000kcal). Oluline on mitte üksnes toidukoguse suurendamine, vaid ka optimaalse koostisega toidu valik. *Organismi varustamine ehitusmaterjaliga peamiseks ehitusmaterjaliks on valgud. Valke ühtaegu nii sünteesitakse kui ka lammutatakse, et tagada inimorganismi normaalne toimimine. Sünteesi- ja lammutuse vahekorrast sõltub, kas organismi struktuurid täiustuvad ja arenevad, säilitavad oma püsiseisundi või hoopis kõhetuvad ja nõrgenevad
10. Miks käib Bretagne'i poolsaare väikeses asumis Carnacis nii palju turiste? 2. SUURED PÜRAMIIDID GIZAS (u. 28-26 saj. eKr.) Giza [loe: giiza] paikneb Egiptuse pealinna Kairo külje all, sama kaugel Kairost kui Laagri või Viimsi Tallinnast. Kui saatus teid Kairosse viib, tellige hotellist takso ja oletegi poole tunniga kohal. NB! Suurenda pilte! a) Suured püramiidid Kairo lähistel Gizas b) Suur sfinks Gizas Cheopsi püramiidi ees Ühtne Egiptuse riik tekkis ligi 2800 aastat eKr. Seda valitses piiramatu võimuga, maapealseks jumalaks peetav vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seetõttu püüti ülikute kehasid säilitada, neid balsameeriti1 ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguses elus vajalik, sealhulgas ka luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Kõige vanemad egiptuse haudehitised olid nn. mastabad2; neile järgnesid astmikpüramiidid.
Intressid, 10% -100 -120 -20 -240 Puhaskasum 700 355 280 1335 Keskmised bilansilised väärtused: Käibevara 800 600 300 1700 Põhivara 2800 1500 800 5100 Kokku aktiva 3600 2100 1100 6800 Lühiajalised kohust. 800 300 150 1250 Pikaajalised kohust. 1000 1200 200 2400 Omakapital 1800 600 750 3150
Amsterdamis rootsi, inglise ja hollandi keeles. Vene kartograafia 18. saj 1715-26 Peeter I käsul valmis Soome lahe üldkaart. 1720 alustati Venemaa üldist kaardistamist. 1732 Ivan Kirilovi Liivimaa , 1734 atlas, algusmeridiaan on Vene impeeriumi läänepoolseima linna Kuressaare meridiaan, 1745 akadeemiline Venemaa atlas, eesti alalt 245 nimetust. 1770 - J. F. Schmidti Eestimaa asehaldurkonna kaart, J. Truscotti Saaremaa kaart 1772 J. F. Schmidti Riia kubermangu kaart. Eesti alalt umbes 2800 geogr nimetust. 1765-1798 maade reguleerimine Saaremaal koos kaardistamisega 1798 L. A. Mellini atlas, valmis 1798, oli mõeldud täienduseks Hupeli teosele "Topographische Nachrichten von Lief und Estland 1774-1782. Mõõtkavas 1:200000 ning sisaldas 7100 geograafilist nimetust. Aluseks eelnevad kaardid ja mõisaplaanid. Puudus triangulatsioon. Triangulatsiooonil rajaneva kartograafia algus Eestis. 1803-04 Sõjaväetopograafia mensuli, vahel ka astrolaabi abil.
vastupidamiseks vees. Täävtoru on täidetud õliga, mis jahutab ja määrib laagreid. Õlirõhku täävitorus hoitakse gravitatsioonitankiga. 4.10.3 Sõuvõll Võll on valmistatud ühest tükkis rostevabast metallist. Võllipikkus: 5000 mm Dedvud kokkupuutub pinnaga võlli läbimõõt: 345 mm Vabavõll läbimõõt: 250 mm Twin tube läbimõõt: 72 mm 70 4.10.4 Sõukruvi Tüüp: Sammuga sõukruvi Tootja: KeMeWa Mudel: 79XF5/4 Sõukruvi diameter: 2800 mm Kogukaal: 3350 kg Ühe laba kaal : 460 kg Material: NiAl Bronze 4.10.5 CPP 4.10.6 Vööripõtkur Laeva manööverdamise kõrgendamiseks on olemas vööripõtkur. Tüüp: Reguleeritava sammuga põtkur Arv laevas: 1 Ajam: JetThruster 4K-1200 & Scania DI12 (292 kW) Pöörlemiskiirus: 232 p/min Põtkurite labad on reguleeritava sammuga. Labade asendi ümberlülitamine ühest äärmisest asendist teise võtab 24 sekundid. Diiselmootor annab pöörlemise läbi hammasratasülekande
Gottlieb baltisaksa kartograaf (1777-1856): Tegi Liivimaa spetsiaalkaardi (1839) esimene Eesti ala kohta koostatud geodeetilisel alusel kaart, ligikaudu 4600 kohanime. Kaart koostatud Struve triangulatsiooni põhjal. Veel tegi Liivimaa üldkaardi (1936), enda rahastatud. Veel Liivi-, Eesti-, ja Kuramaa üldkaart Schmidt: Riia kubermangu kaart (1772), Soome lahe kaart (1770) venekeeles, aastal 1777 uues vene ja ladinakeelses väljaandes. U. 2800 uut geogr. Kohanimetust. Puudused: vead kohanimedes, vanad materjalid. Eesti kubermangu kaart (1844) koostatud mõisakaartide põhjal. MÕLEMALT KAARDID TÄPSEIMAD OMAL AJAL EESTI ALA KOHTA. 103. Eesti ala topograafiline mõõdistamine Eesti 1893-1913, vene sõjaväe topograafid kaardistasid suurema osa Eesti territooriumist, trükiti verstane kaart mõõtkavas 1:42 000. Peamine kaardistamise ülesanne oli sõjaväe varustamine kaartidega
32 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. GT ja NT on mõõtühikuta suurused. Näitena võib tuua laeva, mille kinniste ruumide maht on 10000 m3. Kasutades toodud valemit saame laeva kogumahutavuseks GT= 2800. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja (tonnage certificate). GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. 3.6.4 Kiirus. Kiiruse juures on tähtsad järgmised näitajad: tehniline kiirus – jõuseadme täisvõimsusel täislastis laevaga saadav kiirus;
70 146,506 3837 146,506 3238 146,506 925 31,298 2216 31,298 2464 31,298 667 30,709 3498 30,709 3504 30,709 423 24,580 2278 24,580 3541 24,580 669 59,467 3961 59,467 3466 59,467 494 28,218 1364 28,218 3211 28,218 674 82,997 3476 82,997 5489 82,997 808 34,148 2391 34,148 3977 34,148 317 33,481 3335 33,481 7154 33,481 423 145,003 3624 145,003 9249 145,003 896 30,524 2800 30,524 4194 30,524 1247 47,853 3282 47,853 4016 47,853 724 33,973 2822 33,973 3445 33,973 71 582,556 5082 582,556 17856 582,556 485 9,335 2867 9,335 5123 9,335 113 143,880 4783 143,880 3403 143,880 1355 30,840 2547 30,840 3260 30,840 1210 30,378 3803 30,378 3894 30,378 555 24,301 2516 24,301 3897 24,301 853 58,856 4532 58,856 3880 58,856 871 27,963 1647 27,963
Eritarbimine (v.a küte) MWh/suvila×a 1,1 1,3 1,5 Tarbimine MWh/a 540 850 1400 Elektriküttega suvilate arv 200 330 560 Elektrikütte eritarbimine, MWh/suvila×a 4,2 4,6 5,0 Elektrikütte tarbimine, MWh/a 840 1500 2800 Talude arv 415 400 370 Eritarbimine MWh/talu×a 5,6 6,7 8,0 Talude tarbimine, MWh/a 2300 2700 3000 Tööstustöötajate arv 1350 1400 1475 Eritarbimine, MWh/töötaja×a 6,1 7,0 8,2
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
purustamine suured seadme häiringuid tolmu ja soetuskulud, suured müra näol ekspluatatsiooni kulud. Laialdaselt kasutusel meetod Krüogeen 980 2800 6,9 19,6 0,5 5,0 Suhteliselt kõrged Keskkonnasõbralik tehnoloogia soetuskulud, suured lahendus, mis ei ekspluatatsiooni tekita praktiliselt kulud, tehnoloogia mingeid keskkonna- maailmas kasutusel häiringuid
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3....
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
D IT Kolledz 9. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,75 Qd I = 600 G=T=0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe, kui potentsiaalne SKP Q* = 3600. Kuluvõrrand E = C +I + G Tasakaalutingimus E = Q 1. Selleks, et leida tasakaalusissetuleku suurust asendame kuluvõrrandisse vastavad arvväärtused, Saame Q = 100 + 0,75Qd + 600, kuna T0 = 0, siis Q = 100 + 0,75 Q + 600. 0,25Q = 700, siis tasakaalusissetulek Q' = 2800 2. Leiame SKP lõhe Q = Q*-Q' = 3600 2800 = 800, 3. Languslõhe leidmiseks peame teadma kulumultiplikaatori väärtust ksp = 1/(1-c) = 1/ (1- 0 75) = 4 0,75) 4. Languslõhe leiame seosest Q = ksp A ja kuna A = I, saame = 800 / 4 = 200 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,6 Qd I = 600 G = 500; T = 0 Leida: - tasakaalusissetulek,
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli k...
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 ...
26 · ostjale on akreditiiv tagatiseks, sest ta maksab raha müüjale vaid siis, kui müüja on õige kauba õigel ajal õigesse kohta saatnud. Akreditiivi negatiivsed küljed: · akreditiivi maksja peab selle avamiseks deponeerima oma raha või küsima pangalt laenu; · akreditiiv on kallis makseviis. Eestis kasutatakse akreditiivi suhteliselt vähe. Põhjuseks on selle kallidus. Akreditiivtehingu lepingutasu algab keskmiselt 2800 kroonist. Inkasso (collection) on finantsdokumentide (vekslid, tsekid, maksekviitungid) ja/või kommertsdokumentide töötlemine pangas tarnija või tema panga reeglite järgi. Dokumentide töötlemise eesmärgiks on saada makse või kinnitus tulevase makse kohta ning väljastada kommertsdokumente makse või aktsepti vastu. Inkasso põhiskeem on toodud joonisel 9.8. MÜÜJA 1 OSTJA 2 4
jaguneb 12 kuuks ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Aasta on liigaasta, kui aastaarv jagub 4-ga, sajandivahetusel (xx00 lõppevad aastad) juhul, kui aasta jagub 400-ga täpselt, kui mitte on tegu tavapärase 365-päevase aastaga. Seega Gregoriuse kalendris on vaid need liigaastad, mis jaguvad 400-ga – nii et aasta 2000 oli liigaasta, aga aasta 2100, 2200 ja 2300 28 pole, 2400 on kuid 2500, 2600 ja 2800 pole jne. Vanas Egiptuses jagati algselt ööpäev – kahe päikesetõusu vaheline aeg esialgu kaheks osaks – päevaks ja ööks. Tänastes mõõtühikutes kumbki 12 tundi pikad. Seejärel, umbes 2000. a e.Kr, jaotati nii päev kui öö tosinaks (12) võrdseks osaks – tekkis 24-tunnine ööpäev. Babüloonlased olid umbes aastal 300 e.Kr esimesed, kes võtsid aja arvamises kasutusele 60-nd süsteemi. 360-päevane aasta oli jaotatud 60 dekaadiks, dekaadid omakorda väiksemateks 1/60-deks
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
103 6 37 1 2 5 2 1500 104 6 36 1 2 4 4 2500 105 6 36 1 2 4 3 0 106 6 35 1 2 4 3 3890 107 6 35 1 1 4 3 600 108 6 33 1 2 4 6 2000 109 3 71 1 2 4 3 794 110 3 65 1 2 1 4 395 111 3 59 1 2 1 2 530 112 3 30 1 2 1 4 3500 113 3 50 1 3 1 4 3000 114 3 44 1 2 4 4 1000 115 3 61 1 3 1 4 540 116 3 34 1 2 8 7 2800 117 3 59 1 2 1 3 1600 118 1 61 1 2 1 1 526 119 2 53 1 1 1 2 120 2 51 1 2 1 2 1230 121 2 31 1 1 1 3 1500 122 2 28 1 2 1 3 5000 123 1 24 1 1 1 1 300 124 2 36 1 2 4 3 3800 125 2 43 1 2 1 2 3000 126 2 43 1 2 1 3 1200 127 2 35 1 2 1 6 128 1 34 1 6 1 5 4500 129 2 20 1 1 1 4 60 130 2 53 1 2 1 2 500
103 6 37 1 2 5 2 1500 104 6 36 1 2 4 4 2500 105 6 36 1 2 4 3 0 106 6 35 1 2 4 3 3890 107 6 35 1 1 4 3 600 108 6 33 1 2 4 6 2000 109 3 71 1 2 4 3 794 110 3 65 1 2 1 4 395 111 3 59 1 2 1 2 530 112 3 30 1 2 1 4 3500 113 3 50 1 3 1 4 3000 114 3 44 1 2 4 4 1000 115 3 61 1 3 1 4 540 116 3 34 1 2 8 7 2800 117 3 59 1 2 1 3 1600 118 1 61 1 2 1 1 526 119 2 53 1 1 1 2 120 2 51 1 2 1 2 1230 121 2 31 1 1 1 3 1500 122 2 28 1 2 1 3 5000 123 1 24 1 1 1 1 300 124 2 36 1 2 4 3 3800 125 2 43 1 2 1 2 3000 126 2 43 1 2 1 3 1200 127 2 35 1 2 1 6 128 1 34 1 6 1 5 4500 129 2 20 1 1 1 4 60 130 2 53 1 2 1 2 500
parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk vahtkustuti:20l pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk Co2 kustuti:6kg 20tk 6 7 Tüüp ja ehituslik kirjeldus m/s Silja Europa on RORO reisiparvlaev, mis transpordib reisijaid, sõiduautosid, raskeveokeid ja treilereid, mis laaditakse ja lossitakse traksteritega. Laeva jääklass on 1 A super, reisijakohti 2800, kajuteid 927, kajutikohti 2500 ja liinimeetreid 1130. Laeval on 12 tekki. kahekordse põhja,1 ja 2 teki vahel asuvad tankid. 1 ja 2 teki vahel asuvad peamasinad ning 2 tekil asuvad masinaruum, abimasinad ja poe ladu. 3ja4 tekk on autotekk, kus asuvad sõiduautod, raskeveokid ja treilerid. 8 ja 9 tekil asuvad reisijate kajutid, sviidid rõduga asuvad 9 teki ahtris. 5 tekil asuvad reisijate kajutid ja konverentsi saalid vööris
Merevaik, vaskrõngad. Kuul- või keraamforad. Peetakse omaette kultuuriks, millel nöörkeraamika kultuuriga rida ühiseid jooni, eksisteeris sellega samal ajal ja kohas. Levis Saksamaal Elbe jõest lääne pool, ka Poolas, Ukrainas ja Tsehhis. 3. Skandinaavia: Taani, Rootsi, Norra rannikul (piirid Uppland Rootsis ja Trøndelagen Norras). Matmispaigad maahauad. Taanis matmiskommetes rida variatsioone. Norras ja Rootsis venekirveste kultuur u 2800 eKr, peamiselt matmispaigad. Kokku teada u 3000 matust, mis on levinud piirkonnas Skånest kuni Upplandi ja Trøndelagini. Üle kogu Skandinaavia u 3000 venekujulist kivikirvest, harva neid üksnes Norrlandist ja Põhja-Norrast. Alla 100 asulakoha. Teada asulakohti, mis jäävad põhja poole põhjapöörijoont (nt Lofootidelt; Tromsø lähistelt). Maaviljelus Rootsist leitud nõude külge jäänud odraterade jäljed. Lambad ja sead.
Kui palju on vaja suhkrupeeti 350 tonni suhkru saamiseks? Lahendus Kõigepealt on vaja lahendada ülesanne matemaatiliselt. Selleks kirjutame välja ülesandes esitatud andmed: küsitud kogus --> 100% ja 350 tonni --> 12,5%. Nende andmete põhjal kirjutame võrrandi, kus küsitud koguse tähistame tähega K: K 100 --- = ---- ehk (K/350)=(100/12,5). 350 12,5 Sellest võrrandist avaldame K: K = (100/12,5)*350 = 2800. Seega on konkreetse ülesande vastus 2800 tonni. Programmeerimise algkursus 26 - 89 Ja kus on siin programmeerimine? Asi on nimelt selles, et arvuti ei ole võimeline sellist ülesannet lahendama. Küll aga on arvuti võimeline etteantud programmi alusel arvutusi tegema. Seega antud ülesannet lahendav programm oleks järgmine: P r o g r a m m N1.1 K = (100/12.5)*350 VÄLJASTA K Või saab kasutada ka üherealist programmi: P r o g r a m m N1.2 VÄLJASTA (100/12.5)*350
lisandite sisaldus. Neist olulisemaid on seotud süsiniku sisaldus, mis vôib varieeruda väga laias vahemikus (tab.1.1). TiC môningad omadused sôltuvalt seotud süsiniku sisaldusest Tabel 2 TiCn n=0,97 n=0,87 n=0,78 n= 0,68 n=0,58 2 1. Kôvadus HV,kG/mm 3370 2800 2300 2. Mikrokôvadus,GPa 28 23 21 15,5 12 3. Yuongi moodul,GPa 494 492 446 406 385 4. Nihkemoodul, GPa 196 195,5 180 161 152 6 5. Soojuspaisumine,10 /K 10,74 10,39 10,9 6. Paindetugevus,MPa 570 550 360 270 250
gabariitidelt suuremad, kuid tema üks iseärasusi on kuiv iseimemisvõime Keerispumba tootlikkus: Q = 0,5u2×F , kus u2 tööratta välisdiameetri joonkiirus , F- ringkanali pindala ; 51 u2 = 0,5 ×D2 ; = 2n/60 = n / 30 ; u2 = n D2 / 60 , kus on tööratta nurkkiirus. Siit: Q = F × n D2 / 120 Keeripumpade põhiparameetrid on : Q = 0,15 - 100 m 3 / h , p = 5,5 Mpa. ( minimaalne 2 Mpa ) N= 1440 - 2800 p /min. Küsimus 20. Jugapumbad: ehitus tööpõhimõte, põhiparameetrid, eelised ja puudused , kasutusalad. Kaks erineva surve all olevat ainevoolu saavad jugapumbas kokku , segunevad ja liiguvad koos edasi . Segunevateks keskkondadeks võivad olla gaas ja vedelik, vedelik vedelikuga , gaas vedelikuga või gaas (näiteks suruõhk ) või vesi puistmaterjaliga . Pumbatav keskkond võib sisaldada ka tahkeid lisandeid. Tööpõhimõte:
mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida". Arstid olid organiseeritud templite juurde, ning raviteenuse eest makstud tasu läks enamuses viimastele. Arstide puhul oli tegemist sisuliselt preestriseisusega. Kui ravi ka ebaõnnestus, ei riskinud arst tavaliselt millegagi, küll võisid olla rasked tagajärjed siis, kui arst eksis oma kutsele pandud moraalireeglite vastu. Imhotep, vaarao Dzoseri (ca 2800 a. e.m.a.) ajal teenistuses olnud arst ja filosoof kujunes lõpuks välja pool- jumaluseks. Templimeditsiin oli arvesse võetav arstiteaduse haru. Selle üheks suunaks oli nn uneravi, mida hiljem viljeldi ka Kreekas. SUMERi, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA meditsiin kujunes välja Ees-Aasias Eufrati ja Tigrise jõgikonna vahelistel aladel, nn Mesopotaamias. Varasemad kirjalikud allikad sealtkandist pärinevad kolmandast aastatuhandest e.m.a. (Sumeri periood).
Lahendus Kõigepealt on vaja lahendada ülesanne matemaatiliselt. Selleks kirjutame välja ülesandes esitatud andmed: küsitud kogus --> 100% ja 350 tonni --> 12,5%. Nende andmete põhjal kirjutame võrrandi, kus küsitud koguse tähistame tähega K: K 100 --- = ---- ehk (K/350)=(100/12,5). 350 12,5 Sellest võrrandist avaldame K: K = (100/12,5)*350 = 2800. 31 / 115 Seega on konkreetse ülesande vastus 2800 tonni. Ja kus on siin programmeerimine? Asi on nimelt selles, et arvuti ei ole võimeline sellist ülesannet lahendama. Küll aga on arvuti võimeline etteantud programmi alusel arvutusi tegema. Seega antud ülesannet lahendav programm oleks järgmine: P r o g r a m m N1.1 K = (100/12.5)*350 VÄLJASTA K Või saab kasutada ka üherealist programmi: P r o g r a m m N1.2
AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uu...
0 0,92 0,92 0,91 0,89 0,87 0,85 0,82 0,79 0,5 0,92 0,91 0,90 0,88 0,85 0,81 0,76 0,71 1.0 0,92 0,91 0,89 0,86 0,82 0,77 0,70 0,63 Näide 4.4 Antud: tsentriliselt surutud mittepaigutuv post arvutuspikkusega l0 = 6,0 m; betoon C30/37 (fcd = 20 MPa); armatuur A-III (fycd = 340 MPa); arvutuslik normaaljõud NEd = 2800 kN, sel- lest pikaajalisest koormuset NEd,l = 1500 kN. Leida ruudukujulise ristlõike külje pikkus h ja pikiarmatuuri kogupindala As,tot. Arvutus: Võtame tot = 0,01 ja = 0,9. Valemiga (4.35) arvutame posti esialgse ristlõikepinna N Ed 2800000 Ac 132900mm 2 . (f cd f tot ycd ) 0,9 (20 0,01 340) h Ac 132900 365 mm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
