100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 69 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
84 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jaana Gomon
Õppematerjali autor
Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähendamiseks kasutatakse mitmeid viise. Üheks võimaluseks on uute kulumiskindlate materjalide kasutamine. Viimasel ajal on loodud rida komposiitmaterjale, kus püütakse arvestada kulumisega kaasnevaid protsesse. Kõige suurema kulumiskindlusega on kermised, volfram- , titaan- ja kroomkarbiidi baasil. Kermised on komposiitmaterjalid, mis valmistatakse pulbertehnoloogia teel. Kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta vaata ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2.. Paagutatud tribomaterjalid on pulbertehnoloogia teel saadud materjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide, antifriktsioon- ja friktsioon ning libisevate elektrikontaktide valmistamiseks.
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au),
g. HSSCo–Koobalt kiirlõiketeras M35/M42 i. Kiirlõiketerasele on lisatud koobaltit 5%, mis suurendab kuumataluvust. Materjal omab head kombinatsiooni kõvadusest ja vastupidavusest. Head lõiketöötlus omadused ja suur kulumiskindlus, mis teeb temast hea materjali puuride, keermepuuride, freeside ja hõõritsate valmistamiseks. ii. Kõvadus 830-960 HV 3. HM – Kõvasulamid a. Koosneb kõvadest karbiididest ja side-materjalist. Karbiididena kasutatakse WC volframkarbiid (kõvadus), TaC tantaalkarbiid, TiC titaankarbiid, NbC nioobiumkarbiid. Nende kombineerimisel saadakse soovitud materjali omadused. b. Sidematerjalina kasutatakse koobaltit. c. WC-Co kõvasulamid –kasutatakse murduvat laastu andvate materjalide (malm, pronks) treimisel, kuuluvad ISO järgi rühma K
valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30... 40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. Tööriistakeraamika jaguneb: (metallitööstuses: trei- ja freespingid) Ülikõva keraamika Lõikekeraamika Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid.
annab piiramatu tardlahuse. Esimesel juhul vastavalt joonisele 1.45a, lk 42 toodud faasidiagramille koosnevad kõik sulamid peale kristalliseerumist tardlahuse kristallidest (komponendi B piiramatu tardlahus komponendis A). Sulamites koostisega A-C kristalliseerub temperatuuri alanedes tardlahus ümber tardlahuseks (komponendi B piiratud tardlahus komponendis A). Allpool joont EC (polümorfse muutuse algtemperatuurid) koosneb sulam ainult tardlahuse kristallidest; joon ED vastab polümorfse muutuse lõpptemperatuuridele. Joonte EC ja ED vahel on tasakaalus mõlemad tardlahused ja . Teisel juhul vastavalt joonisel 1.45b, lk 42 toodud faasidiagrammile koosnevad kõik sulamid normaaltemperatuuril tardlahuse kristallidest (komponendi B piiramatu tardlahus komponendis A), kõrgtemperatuurne modifikatsioon A annab komponendiga B piiratud tardlahuse . Joon CPD viitab peritektmuutusele. Joonisel 1
(30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. 23) Malmide margitähised GOST, DIN , EN järgi. 24) Alumiinium ja tema deformeeritavad sulamid. Kasutamine. Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan
molübdeeni), П9K5 (9 %volframit ja 5% koobaltit) jt. Kiirlõiketeras säilitab lõikeomadused kuni 650 °C-ni. Suurel lõikekiirusel töötava treitera terik valmistatakse karbiidkermistest. Terik moodustub sobiva kujuga plaadist, mis kinnitatakse treitera esipinnale (vt.joon. c, d). Kermiste soojuspüsivus ulatub 1000 °C-ni. Malmi ja värvilist metalli töödeldes kasutatakse teriku plaate, mis on val- mistatud volframi ja koobalti põhjal (BK-grupp). Koorimiseks sobib sulam BK8 (sisaldab 8 % koobaltit, 92 % volframkarbiidi), poolpuhas ja puhastöötlemiseks aga BK6. Terase ja teiste plastsete metallide kiirtöötlemisel kasutatakse kermis- plaate, mis sisaldavad volframit, titaani ja koobaltit (TK-grupp). Näiteks mark T5K10 (sisaldab 10 % koobaltit, 5 % titaankarbiidi ja 85 % volframkarbiidi) sobib koorimiseks ja juhuks, kui lõikeprotsess on katkendlik, mark T15K6 aga poolpuhas- ja puhastöötlemiseks. 12
Tehnokeraamika üldisteks positiivseteks omadusteks on: - suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus), korrosioonikindlus, suur kõvadus ja kulumiskindlus, väike tihedus. Tehnokeraamika kasutus Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel keraamika Termokindel keraamika Kulumiskindel keraamika Antifriktsioonkeraamika Poorne keraamika Sitke keraamika Biokeraamika Tööriistakeraamika Ülikõva keraamika Lõikekeraamika Kermised Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika Tehnokeraamika puudusteks on: väike painde- ja tõmbetugevus, suur haprus, Tehnokeraamika Oksiidkeraamika Al2O3-keraamika MgO-keraamika ZrO2-keraamika Al2O3-keraamika MgO-keraamika ZrO2-keraamika jt. Mitteoksiidkeraamika Karbiidikeraamika Nitriidikeraamika Boriidikeraamika Silitsiidikeraamika jt. Segakeraamika Oksinitriidikeraamika Oksikarbiidikeraamika jt. 5.1 Tehnokeraamika liigitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid