Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidm...
Ruutvõrrandi abil lahenduvaid ülesandeid Ülesannete lahendused pärinevad õpikust "Matemaatika IX klassile"(koost. Tõnu Tõnso ,Tln., 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest teks...
Ja igatahes ei teinud nad mürglit, kui klass pimedaks tehti ja hakati Pompeji varemeid näitama. (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 267-268 ). Peale kõiki raskeid aastaid austati teda rohkem kui iial varem. Ja Juulius Kilimit oli õnnelik. ,,Kas ta oli auahne? Jah, kui nii, siis ta oli. Kuid ta ei lugenud seda ise eriti suureks paheks, nüüd enam mitte. Ta oli seda ometi ära teeninud." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 271 ). Miks ei olekski pidanud Juulius olema õnnelik ja auahne. Kõik need aastad oli ta koolis töötanud, au mida ta oma elutöö eest sai oli igati õigustatud.. Juulius Kilimit oli kõik selle ära teeninud, selles polnud kahtlustki. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister. See külaskäik ei kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
Ruutvõrrandi abil lahenduvaid ülesandeid Ülesannete lahendused pärinevad õpikust "Matemaatika IX klassile"(koost. Tõnu Tõnso ,Tln., 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest teks...
Ruutvõrrandi abil lahenduvaid ülesandeid Ülesannete lahendused pärinevad õpikust "Matemaatika IX klassile"(koost. Tõnu Tõnso ,Tln., 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest teks...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. ...
A-438 kummut saar kollane 5 4569 22 845 4 569 27 414 R-706 tool kask sinine 5 1350 6 752 1 350 8 102 D-646 tool tamm roheline 8 8353 66 823 13 365 80 188 D-667 riidekapp mänd roheline 11 5422 59 646 11 929 71 575 N-326 kummut saar punane 5 7174 35 869 7 174 43 043 D-244 diivan nahk punane 10 7523 75 226 15 045 90 271 Kogusumma Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 mitu päeva tellimus tagasi tellitud 19.10.2008 materjal tellimus tellimus 31.10.2008 tamm >=1.01.2009<=31.12.2010 06.12.2008 kask >=1.01.2009<=31.12.2010 12.12.2008 saar >=1.01.2009<=31.12.2010 22.12.2008 17.01.2009
MOOTORI ANDMED Mootori nimivõimsus (97/68 EC) ilma IPM, kW (hj) 191 (260) 210 (285) 228 (310) 246 (335) 265 (360) Mootori maksimaalvõimsus (97/68 EC) 1900 p/min, ilma IPM, kW (hj) 210 (286) 231 (314) 251 (341) 271 (369) 291 (396) Mootori nimivõimsus (97/68 EC) + IPM, kW (hj) 217 (295) 235 (320) 254 (345) 272 (370) 291 (395)
-13 198 196 194 193 191 189 187 186 184 182 -12 217 215 213 211 209 207 205 203 202 200 -11 237 235 233 231 229 227 225 223 221 219 -10 259 257 255 252 250 248 246 244 241 239 -9 283 281 278 276 274 271 269 266 264 262 -8 309 307 304 301 299 296 294 291 288 286 -7 338 335 332 329 326 323 320 318 315 312 -6 368 365 362 359 356 353 350 347 344 341 -5 401 398 394 391 388 384 381 378 375 371
2209 2706 Sirotkin Alexey Tallinn 05:15:03 M21 2020 1366 Sisask Riivo Viljandi 04:53:39 M21 471 206 Skapars Kristaps Läti 03:28:59 M21 1005 2622 Skinkis Martins Läti 03:55:52 M21 32 21 Smolins Ervins Läti 02:50:33 M21 403 374 Soblis Robertas Leedu 03:24:48 M21 963 682 Solovjov Maido Harju 03:54:42 M21 633 634 Soo Hannes Tallinn 03:37:38 M21 271 549 Soodla Kristjan Tallinn 03:16:36 M21 981 1529 Soojärv Andres Tallinn 03:55:17 M21 562 640 Soome Raul Võru 03:34:14 M21 1437 1731 Soone Eero Tallinn 04:17:09 M21 467 856 Soosaar Cardo Tartu 03:28:48 M21 1605 1799 Soosaar Marti Tartu 04:26:07 M21 673 2409 Spalvins Intars Läti 03:39:47 M21 1478 1532 Speek Jüri Harju 04:19:16 M21
40 000 krooni. § 272. Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine (1) Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 273. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid. (2) Käesoleva seaduse §des 271 ja 272 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon. §d 2830. [Kehtetud] 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 31. Eesti Vabariigi töökaitseseaduse alusel kehtestatud õigusaktide kehtivus
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
Lisatav mass kg 2795 2485 4170 2830 2550 4485 4710 3432 Ratta vahe ees cm 192 190 182 185 200 196 188 190 Katse tulemused Mootor (mõõdetud jõusiirdevõllil) Nimipöörded 2300 2300 2100 2200 2200 1800 2100 2143 p/min Võimsus 80,3 84,0 90,3 91,9 86,6 94,4 99,4 89,5 nimipöör. kW Kütuse erikulu 269 282 247 271 282 242 241 262 nimi- pööretel g/kWh Suurim võimsus 84,7 94,6 99,7 93,5 89,3 97,5 106,9 95,2 kW Pöörded suurimal 2003 1854 1950 1802 1905 1699 1903 1874 võimsus. Konst võimsuse 26 32 26 22 25 16 29 25 piirkond% Pöördemomendi 40 46 42 35 43 27 48 40 tõus % Veovõimsus Veovõim
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
265 0: (I___) ( 2 1) V = 120 "inst_62>from0" 266 1: (____) ( 2 0) V = 118 "inst_62>from1" 267 2: (____) ( 0 3) V = 120 "inst_62>from2" 268 3: (I___) ( 0 0) V = 118 "inst_62>from3" VAR# 137: (________) "inst_63>o" GRP# 96: BEG = 269, LEN = 4 ----- 269 0: (I___) ( 2 1) V = 121 "inst_63>from0" 270 1: (____) ( 2 0) V = 119 "inst_63>from1" 271 2: (____) ( 0 3) V = 121 "inst_63>from2" 272 3: (I___) ( 0 0) V = 119 "inst_63>from3" VAR# 138: (________) "inst_64>o" GRP# 97: BEG = 273, LEN = 4 ----- 273 0: (I___) ( 2 1) V = 134 "inst_64>from0" 274 1: (____) ( 2 0) V = 90 "inst_64>from1" 275 2: (____) ( 0 3) V = 134 "inst_64>from2" 276 3: (I___) ( 0 0) V = 90 "inst_64>from3"
näiteks Narva jõe ja piiri vahel kella 16-8 vahel. Kümme mässu mahasurujat said autasuks Vabadusristi. 4. detsembril toimus Kaarli kirikus mälestusteenistus riigipöördekatse mahasurumises hukkunud 21 inimesele. Hukkunud maeti hiljem Rahumäe või Kopli kalmistule, mõned maeti sõjaväekalmistule ja mõni viidi rongiga Tartusse ning maeti perekonna hauaplatsile.. 1974. aastaks, kui mässu 50. aastapäevaks ilmus raamat , oli kindlaks tehtud, et mässajaid oli 586, kellest Tallinnas 271 ja väljaspool Tallinna 315. Ettevalmistuste ja läbiviijate kohta aga arvestust ei peetud ja paljud esinesid varjunimede all, seega ei olnud võimalik nende kõigi nimesid välja selgitada. Samuti ei saanud kõiki, kelle ülestõusust osavõtu või ettevalmistamise kohta puudusid andmed, lugeda sellega otseselt seotuks. Teadaolevalt langesid lahingutes 20 mässajat ja 3 hukkusid muudel põhjustel. Kinni võeti 364 mässajat,
kõverjoonelise trajektoori? 267. Kuidas arvutada momendi tööd? 268. Millal on jõu töö võrdne nulliga? 269. Mida kujutab endast avaldis F dr ? ( A2 ) 270. Mida kujutab endast avaldis F dr ? ( A1 ) 271. Mida kujutab endast avaldis Fx dx + Fy dy + Fz dz ? 272. Sõnastada teoreem resultantjõu tööst mingilteeosal. 273. Kui suur on libisemishõõrdejõu ( H ) töö juhul, kui ratas veereb libisemata? Veeretakistusmomendi töö? 274. Millise valemiga arvutatakse momendi M z tööd juhul, kui see on muutuv suurus? Kui see on konstantne suurus? 275. Millega võrdub vedru elastsusjõud? 276. Mis on vedru jäikustegur? 277
Emotion regulation in relation.. 1 Emotion regulation in relation to physiological stress response. University Name Research Project Module Code: xx 2007-2008 Supervised by xxx Word count: 7261 Emotion regulation in relation.. 2 Abstract The aim of this study was to investigate the association between psychological and the biological stress response. It is known that humans, interacting with each other or their environment, have emotional reactions that are individually regulated. These emotional responses are linked to changes in autonomic and neuroendocrine systems, which are essen...
kõverjoonelise trajektoori? 267. Kuidas arvutada momendi tööd? 268. Millal on jõu töö võrdne nulliga? 269. Mida kujutab endast avaldis F dr ? ( A2 ) 270. Mida kujutab endast avaldis F dr ? ( A1 ) 271. Mida kujutab endast avaldis Fx dx + Fy dy + Fz dz ? 272. Sõnastada teoreem resultantjõu tööst mingilteeosal. 273. Kui suur on libisemishõõrdejõu ( H ) töö juhul, kui ratas veereb libisemata? Veeretakistusmomendi töö? 274. Millise valemiga arvutatakse momendi M z tööd juhul, kui see on muutuv suurus? Kui see on konstantne suurus? 275. Millega võrdub vedru elastsusjõud? 276. Mis on vedru jäikustegur? 277
inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. 269. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine. 270. 3.Võimuvajadus tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust. 271. Uuringute põhjal juhile on omane kõrge võimuvajadus 272. 8. Selgitage S.Adamsi Võrdsuse teooriat. 273. Võrduse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. 274. Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. 275. Töötaja võib võrrelda oma panust ja tulemust: 276. 1
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. .....................................................
270. 56. Riviorganisatsioon - organisatsiooni ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevatest ametikohtadest ja allüksustest. Põhiülesandeks on nende tööde ja toimingute täideviimine, milleks ettevõte või asutus on loodud. Sinna kuuluvad ametikohad ja allüksused esindavad esmaseid õigusallikaid. Sellest lähtudes kujundatakse riviorganisatsioonis alluvus järjekord. 271. 57. Staabiorganisatsioon - organisatsiooni ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärkidele kaasaaitavatest erialastest ametikohtadest ja allüksustest. Põhitegevusest eraldatakse teda toetavad tööd ja toimingud, mille alusel moodustatakse mitmesugused erialased ametikohad, allüksused ja nende rühmitused. 272. Põhiülesandeks on varustada riviorganisatsiooni mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega. 273. 274. 58
Loomulikult praktikas tuleb siin rääkida abinõude kompleksist, mis on suunatud sellise kuriteo ärahoidmisele, kus algseks momendiks on kannatanu palve või tema enda, kahju tekitamisele suunatud toimingud. Näiteks selliste kuritegude profülaktika nagu auto ärandamine (on võimalik avarii), röövpüük lõhkeaine kasutamisega (võimalikud igasugused õnnetused) jne, hoiab ära kahju tekitamise võimaluse. 125 . . (2002). . Sankt Peterburg: Piter, lk 269. 126 Sealsamas, lk 271. 127 Sealsamas, lk 271-272. 54 Taktikalises plaanis potentsiaalsete kannatanute mõjutamine peab sisaldama hoiatust selle kohta, et on võimalik (või mis veel parem vältimatu) nii kannatanu enda kui ka tema palvel kahju tekitanud isiku kriminaalvastutusele võtmine. See hoiatus sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest võib olla tehtud vahetus kontaktis potentsiaalse
ü Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 58 Tehinguõiguse eriosa. Kasutamislepingud. (Slaid 28) Vastavalt VÕS § 271 kohustub üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti
1136 SE I ERADETEKTIIVINDUSE SEADUS 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Seadus sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Eradetektiivindus Eradetektiivindus on ettevõtluse liik, mille tegevusalaks on eradetektiiviteenuse osutamine. § 3. Eradetektiiviteenus (1) Eradetektiiviteenus on teabe kogumine: 1) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta tsiviil-, väärteo- ja haldusasjades; 2) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta kriminaalasjades vastavalt §-s 14 s...
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ...
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . ....
on selles osakaal mõlemas vallas taandunud 2 %le. Suur osa tootmisest on kolinud Ida- ja Kagu-Aasia odavamatesse riikidesse. Keemiatööstus Jaapan tootis 2002. a etüeleeni 7,15 mln tonni, 2,8 % vähem kui aasta varem. Plastikamaterjalide väljalase oli 4,58 mln tonni ja sünteetilist kummi toodeti 1,52 mln tonni. Suurim keemiatööstusettevõte on Takeda Chemical Industries (Jaapani 6. firma; 271 mlrd jeeni). Pangandus Jaapanis asub maailma suurim pank: "Japan Post Bank", millel on varasid umbes 3,2 triljoni Ameerika dollari eest. Teised suured pangad on "Mitsubishi UFJ Financial Group" (1,2 triljonit USD), "Mizuho Financial Group" (1,4 triljonit USD) and "Sumitomo Mitsui Financial Group" (1,3 triljonit USD). Tokyos asub maailma suuruselt teine
4. Varrak, T. Balti riikide geopoliitiline seisund maailmapoliitikas. IV Välis-eesti kongress. Tallinn, 1999. 9. Dugin, A. Geopoliitika alused. 1997. M. (asub TA Raamatukogus); 10. Nartov. Geopoliitika; 11. Brzezinski, Z. (1997) “The Grand Chessboard” American Primacy and its Geostrategic Imperatives. Basic Books a Division of Harper Collins Publishers 1997; * - Brzezinski, Z. „Suur Malelaud. Ameerika ülemvõim ja geostrateegilised kohustused.“ Varrak 2003, 271 lk* - Бжезинский Збигнев. Великая шахматная доска (Господство Америки и его геостратегические императивы). //Перевод О. Ю. Уральской. М.: Междунар. отношения, 1998. Книга опубликована в Интернете; 12. Huntington, S. P. (1999) Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine “Fontes” 1999. Tallinn;
Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C, juulis +17,9 °C (2012) 2 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Eesti on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kes valitakse ametisse viieks aastaks. Praegune president on Toomas Hendrik Ilves, kes valiti 29. augustil 2011 ametisse uueks ametiajaks.
olevat umbes 8,7 milj. liiki). · Bakterid ja arhed 30 000 (300 000 3 000 000). Erinevus teada oleva ja peidus oleva vahel - väga suurt osa mikroobe ei saa kultiveerida e kasvatada. Liigi kontseptsioon ka probleem, et mis on üldse mikroob. · Protistid 80 000 · Taimed (taimed + rohevetikad) 320 000 (350 000 500 000) · Seened 43 271 [611 000]. Teisseened - kelle kohta me ei tea suurt midagi, alles ainult hüüfi keha või viljakeha. · Loomad 1, 32 milj. · Hõimkond ümarloomad ehk nematoodid 25 000 [ 100 000 1 000 000]. Ookeanipõhjast leitakse igast loomi. · Molluskid 93 000 [ 100 000 200 000] · Lülijalgsed (maailma valitsejad vähid, ämblikud kitiinseljaga) 1 085 000 [?] · Putukad 950 000 [2 000 000 1 000 000 000] · Mardikad 400 000 [?]
Daniel Daianu, a Romanian public figure; 1999, p. 259) and places (e.g. *Piata 324 R. Dimitriu Natiunile Unite, 1999, p. 272, *Piata Universitate, p. 302, *Ghermanest, p. 271, *Vladicescu, p. 270, etc.), which pass unobserved by the source text readers, may widen, if preserved in translation, the cultural distance between the author and the translation readers, whose culture is (mis)represented. Cronin (2003, p. 157)
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................
Õigusuhe: viktor paned kassa letile asjad ja tasub müüjale, ja saab kauba. Abstraktsioonikontroll: Kaudse tahteavaldusega kokkulepe oli olemas. Valdus üle antud, olemas. Valdus on öeldud vaid kanamunade suhtes. Vähemalt kanamunade omanik on Viktor. Munad katki- lepingu mittekohane täitmine.Kanamunade omanik on viktor, muu kauba suhtes pole teada v on stockmann omanik. 271. Kuidas tehingut võib teha? Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Vorminõue võib tulla seadusest. 272. Kuidas seadusega ettenähtud vormis tehingut muuta saab?
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
keelest) tähendab ära samast sõnatüvest on pärit katapult eesti keeles aitab meeles pidada - katood kiirgab elektrone mõlemad sõnad algavad k. · Ana anood - kr. keelest tähendab tagasi elektron antakse tagasi . · Oksüdeerumine toimub anoodil mõlemad sõnad algavad täishäälikuga · Redutseerimine toimub katoodil mõlemad sõnad algavad konsonandiga. 270 Elektrokeemia 271 Naatriumi saamine NaCl-dist (protsess on veevaba). 272 Faraday esimene seadus Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. Ehk veidi täpsemalt: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega I ja elektrolüüsi kestusega t, see tähendab elektrolüüti läbiva elektrihulgaga It
3) pärandist või annakust loobumist. (www.riigiteataja.ee VÕS) 156. Nimetage kasutuslepinguid. 9 lepingut: · Üürileping · Rendileping · Liisinguleping · Litsentsileping · Frantsiisileping · Ehitise ajutise kasutamise leping · Tasuta kasutamise leping · Laenuleping · Krediidileping (ÕÕ 172) 157. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? · VÕS § 271. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). · VÕS § 339. Rendilepingu mõiste Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja
suunast? 270. Sõnastada Königi I teoreem. Valem. Süsteemi ehk jäiga keha kineetiline moment punkti suhtes on võrdne vektorsummaga masskeskme liikumishulga momendi selle punkti suhtes kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass ja süsteemi kineetiline moment pöörlemisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti. L0 = (rc ×Mvc ) + Lrc 271. Milliseid telgi nimetatakse Königi telgedeks? Königi telgedeks nimetatakse selliseid koordinaattelgi, mille alguspunkt on alati süsteemi masskeskmes ja mis liiguvad translatoorselt koos kogu süsteemiga. 272. Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes? Süsteemi kineetiline moment tsentri O suhtes on süsteemi masspunktide liikumishulga momentide vektoriaalne summa ehk liikumishulga peamoment. 273. Sõnastada süsteemi kineetilise momendi teoreem. Valem.
Hinnatud Ohulähedane Liik on väga lähedal ohualtile seisundile ja võib seniste seened 34 58 70 103 88 271 30 1 4948 5603 Near Threatened (NT) protsesside jätkudes muutuda ohustatuks samblikud 29 13 32 68 42 251 29 555 1019
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisema...
,,Westwind" Saaremaa läänerannikule. Suurim ja ohvriterohkeim oli ,,Nordwind", mille käigus Soome sõjalaevad imiteerisid dessanti Soome lahest Hiiumaa suunas. Operatsioonis osalesid kaks rannakaitse soomuslaeva, ,,Ilmarinen" ja ,,Väinamöinen", jäälõhkujad ,,Jääkarhu" ja ,,Tarmo", üks miinilaev ning hulk väiksemaid laevu. Manöövri käigus sattus Soome mereväe lipulaev ,,Ilmarinen" miinile ja uppus. Hukkus 271 soome meremeest, 132 pääses. Pääsenute hulgas olid Soome laevastiku juhataja kommodoor Rahola, rannakaitselaevastiku juhataja ja ,,Ilmarise" komandör kapten Göransson. Õnnetu pettemanöövri tegelik eesmärk jäi aga hoopis saavutamata, Nõukogude pool lihtsalt ei märganud seda (Loss of Ilmarinen; Unternehmen ,,Beowulf"). Muhu kaitseks oli moodustatud lahinguüksus polkovnik Nikolai Kljutsnikovi juhtimisel, kellel oli soomlaste vastu peetud Talvesõjast diviisikomandöri kogemus
! Selleks et välisklient ettevõtte toote/ teenusega rahule jääks tuleb esmalt tagada ettevõtte siseklientide rahulolu toote/teenusega. 269. Milline vealiik on logistika teenuste kvaliteedi parandamise seisukohalt kõige olulisem? Süsteemsete vigade, kuna neid on palju ja neil on omadus korduda. 270. Mis on kõige olulisem vigade analüüsimisel? Leida vigade põhjused ja rakendada meetmeid, et vead ei korduks. 271. Kas vigade kohta on vaja pidada statistikat? Kui on vaja, siis milleks? Statistika pidamine on oluline , kuna see toob esile kvaliteedi arengu trendid ja aitab kaasa süsteemsete vigade avastamisele. 272. Millistel eesmärkidel viiakse ettevõttes läbi klienditeeninduse siseauditeid? See on vajalik, et ettevõte saaks selgeks teha valupunktid, mida oleks vaja parandada. Ja mida teha edasi.
Euroopa Liidu õigus ( ka sekundaarõigus) on liidu territooriumil ühetaoliselt ja vahetult kohandatav alusleping Direktiivid, Määrused (sekundaarõigused) PÕHISEADUS ? SEADUS X X MÄÄRUS X X b) Kollisioon 1. BVerfGE 37, 271 Solange I ( nii kaua kui) Niikaua kui ei ole EL-l endal võrreldavat põhiõiguste kaitset põhiseadusliku järelvalve kohus Euroopa sekundaarõiguse kooskõla riikliku seadusega 2. BVerfGE 73, 339 Solange II Niikaua kui Euroopa ühenduses on euroopa kohtu õiguse mõistmise,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
