Eesti väejuhtide hea strateegia • soomusrongid Eesti sõdurite vaprus Eestlaste relvastus Relva nimetus Tsaariarme Välisriikidelt Sõjasaak KOKKU e ladudest Raskekuulipildujaid 108 26 500 634 Kergekuulipildujaid - 1 176 7 1 183 Suurtükke 22 8 14 44 Välisuurtükke 103 109 59 271 Pommiheitjaid 221 - 1 22 Vintpüsse 8 600 76 073 4 200 88 873 Padruneid 34,8. milj. 120,5 milj. Pole teada 155,3 milj. Käsigranaate 421 000 22 400 Pole teada 443 400 Kuulsamad Eesti väejuhid Johan Laidoner - Eesti Vabariigi sõja- vägede ülemjuhataja Johan Pitka - Eesti mereväe
√ 3 KT K z1 p , Kus p – keskmine erisurve Esimeses lähtudes valin p = 46 MPa (Lisa, Tabel 1.) Kuna z1 ≠ 17 siis p=46 ∙ k z =46 ∙ [ 1+0,01 ( z1 −17 ) ] =46 ∙ [ 1+ 0,01 ( 19−17 ) ] ≈ 46,9 MPa . Siis t ≥ 2,8 ∙ √ 3 KT K z1 p =2,8∙ 3 √ 3,2∙ 271 19 ∙ 46,9 ∙10 6 ≈ 0,03 m=30 mm . Valime keti 20B1W, mille t = 31,75 mm, mass q = 3,7 kg/m, kriitiline koormus Fkr = 95 kN, rulli laius b = 19,56 mm, rulli läbimõõt d = 19,05 mm. z 1 t nm 19 ∙ 31,75∙ 46 m Keti kiirus v= 3 = 3
0 L 80 376 32 376 0 1 false 5.0 0.0 L 80 424 32 424 0 1 false 5.0 0.0 I 112 304 128 304 0 0.5 I 112 352 128 352 0 0.5 I 112 400 128 400 0 0.5 I 112 448 128 448 0 0.5 w 112 304 104 304 0 w 104 304 104 280 0 w 112 352 104 352 0 w 104 352 104 328 0 w 112 400 104 400 0 w 104 400 104 376 0 w 112 448 104 448 0 w 104 448 104 424 0 x 9 60 22 63 0 10 A3 x 11 203 24 206 0 10 A0 x 9 156 22 159 0 10 A1 x 14 364 27 367 0 10 B1 x 11 414 24 417 0 10 B0 x 10 111 23 114 0 10 A2 x 9 316 22 319 0 10 B2 x 9 268 22 271 0 10 B3 w 136 304 128 304 0 150 192 208 232 208 1 3 0.0 150 192 280 232 280 1 4 0.0 150 192 368 232 368 1 5 0.0 150 184 128 224 128 1 2 0.0 184 960 96 968 96 1 184 960 216 968 216 1 184 960 344 976 344 1 184 960 464 968 464 1 L 992 544 992 576 0 0 false 5.0 0.0 L 1008 544 1008 576 0 0 false 5.0 0.0 M 1024 464 1056 464 0 2.5 M 1024 344 1056 344 0 2.5 M 1024 216 1056 216 0 2.5 M 1024 96 1056 96 0 2.5 w 128 448 128 592 0 w 128 592 936 592 0 w 936 592 936 496 0 w 936 496 960 496 0
Jordaania Evalota- Liisbeth Link XI a Üldandmed ● Pindala: 92 300 km² ● Rahvaarv: 6 508 271 (2011) ● Pealinn: Amman ● Pealinna elanike arv: üle 2 miljoni ● Keel: Araabia ● Rahaühik: dinaar (JOD) ● Rahvastiku tihedus: 70,5 in/km² ● Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ● SKT: 36,04 miljardit (2011) USD Geograafiline asend Jordaania asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas Araabia poolsaare loodeosas, 29. ja 33. põhjalaiuse vahel. Kagust ümbritseb Saudi-Araabia, idast Iraak, põhjast Süüria, läänest Palestiina ning Iisrael. Edelas on väga
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
Eesti elanikud- sõbralikud või vaenulikud võõraste suhtes? Laura Koop Sissejuhatus Statistikaameti andmetel1 on 2015.aasta 1. jaanuari seisuga Eesti 1 313 271 elanikust eestlasi 907 937, venelasi 330 258 ning muid rahvusi kokku 64 232, nende hulgas kõige rohkem ukrainlasi, seejärel valgevenelasi, soomlasi ning vähemal määral tatarlasi, lätlasi, poolakaid jne. Arvestades tänast olukorda maailmas ja eriti Euroopas, mil mujalt maailmast on meie poole teel sadu tuhandeid põgenikke2 ning Euroopa Komisjoni programmi3, mis neid inimesi Euroopas ümberasustada kavatseb, on oluline arutleda, kuivõrd on meie ühiskond
Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv. 86 26 236 252 1685 4519 300 Harju Vaida 86 24 296 312 1148 3939 1197 Harju Vasalemma 86 15 159 161 271 4020 1997 Hiiumaa Emmaste 80 20 174 205 592 3682 1282 Hiiumaa Kōrgessaare 80 16.7 135 192 328 2936 577 Hiiumaa Putkaste 80 17.3 161 165 531 3511 2021 Hiiumaa Rahu eest 80 14.1 155 198 536 3545 1503 Hiiumaa Sōprus 80 16.4 132 171 794 3343 3567 Hiiumaa Ühendus 80 18.1 165 196 313 3583 1595 Hiiumaa Emmaste 81 17 91 242 590 3385 1346
Käina Gümnaasium Tansaania Koostaja: Keiti Tseller Klass: 10 Juhendaja: Eha Luukas Käina 2010 1. Riigi iseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 945 037 km2 Veekogude pindala: 59 050 km2 Rahvaarv: 31 271 000 Pealinnad: Dodoma(189 000) parlamendi asukoht; Dar es Salaam(1 747 000) administratiivpealinn Valdavad religioonid: traditsioonilised usundid, sunni islam, roomakatoliiklus Rahaühik: Tansaania silling Valitsus: vabariik; piiratud demokraatia Keeled: suahiili, inglise, njamvesi, hehe 1.2 Geograafiline asend Tansaania Ühendvabariik asub Ida-Aafrika rannikul Mosambiigi ja Kenya vahel. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas,
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne (2018 sügis) Vastake küsimustele, kasutades järgmisi õigekeelsusallikaid: ÕS 2013 ,,Kuidas sõnaraamatut kasutada" (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html); EKI e-keelenõu (kn.eki.ee), sh ,,Ametniku soovitussõnastik" (http://www.eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Õige on afaatik. Keelenõuanne, keelenõuannete kas afaasik või kogu afaatik? http://keeleabi.eki.ee/? ...
2010 886 2011 948 2012 1 001 2013 1 069 2014 1 127 2015 1 185 2016 1 271 Märkus: Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). (Lisa 2) PA5321: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Maakond, Aasta ning Näitaja Keskmine brutokuupalk, eurot Ida-Viru maakond 2007 535 2008 656
Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv. 86 26 236 252 1685 4519 300 Harju Vaida 86 24 296 312 1148 3939 1197 Harju Vasalemma 86 15 159 161 271 4020 1997 Hiiumaa Emmaste 80 20 174 205 592 3682 1282 Hiiumaa Krgessaare 80 16,7 135 192 328 2936 577 Hiiumaa Putkaste 80 17,3 161 165 531 3511 2021 Hiiumaa Rahu eest 80 14,1 155 198 536 3545 1503 Hiiumaa Sprus 80 16,4 132 171 794 3343 3567 Hiiumaa Ühendus 80 18,1 165 196 313 3583 1595 Hiiumaa Emmaste 81 17 91 242 590 3385 1346
vastutuse olemasolust või sellest, kas ostja ka seaduse alusel selliseid õigusi kasutada saaks – garantiis ettenähtud õiguste teostamise võimalus sõltub üksnes garantiis endas sätestatud eelduste täitmisest. • Müügigarantii ja tõendamiskoormus: Mis on müügigarantii sisuks Kuidas jaguneb tõendamiskoormus Müügigarantii tarbijalemüügi puhul Kasutuslepingud Üürileping Üürilepingu mõiste osas vt § 271. Üürilepinguga sarnaneb rendileping, mõiste osas vt § 339 Üüri- ja rendilepingu eristamine: Erisused objekti osas: o Üürilepingu esemeks on ainult kehalised esemed e. asjad o Rendilepingu esemeks võib olla mistahes ese s.t ka õigused ja muud mittekehalised esemed Kui lepingu esemeks on kehaline ese, tuleb lepinguid eristada lähtuvalt nende eesmärgist:
Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki, Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks pal...
HAPNIKU, LÄMMASTIKU, SÜSIHAPPEGAASI JA VESINIKU KASUTAMINE 1. Hapniku O2 kasutamine (gaasiline hapnik veeldub -183°C) · koos põleva gaasiga metallide lõikamisel (O2 ei põle, ta paneb põlema) · haiglates hapnikumaskides · kodukasutuseks astmahaigetel · hingamisgaas lennukites; tuukritel on sissehingatav gaas koos heeliumiga · kalakasvatuses kui lasta O2 vette, paljunevad ja kasvavad kalad kiiremini saak ja kasum suuremad; kasutatakse näiteks angerjate kasvatuses · paberitööstuses paberivalgendamiseks - O2 eemaldab koos soodaga Na2CO3 tselluloosist puitaine ehk ligniini · veepuhastusjaamades kanalisatsioonivee puhastamiseks mürgise mädamunahaisuga gaasi H2S ehk divesiniksulfiidi eemaldamiseks · joogivee puhastamiseks osoneerimisel O3 ga, seda meetodit kasutab ka Tallinna Vesi ühe puhastusprotsessina · raketikütuses lisaainena · metallurgias - terasetööstuses ahjude kuumutamisel j...
Võlaõiguse kaasused. 1. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekkib? Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta. Samuti ot...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
2002. aasta 3. ja 25. märtsil toimus kaks maavärinat Hindu Kushis, Afganistanis. Esimese maavärina tõttu sai surma 166 inimest ja teise järel hukkus natuke üle tuhane inimese. Kahe maavärina tulemusena sai vigastada tuhandeid inimesi ning üle 300 maja hävines täielikult. Esimese maavärina tugevuseks mõõdeti 7,4 magnituudi ja teise maavärina tugevuseks oli 6,1 magnituudi. 2003. aastal leidis aset Iraanis 6,6 magnituudine maavärin, mille tõttu hukkus 26 271 inimest ja vigastada sai üle 30 000 inimese. Pärast maavärinat pakkus USA otsest humanitaarabi ja vastutasuks nõudis USA, et Iraan järgiks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri lepingut. 60 riiki pakkus abi Iraanile ning 44 riigist saadeti töötajaid, et abistada Iraani päästeoperatsioonidel. 2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Maavärina epitsenter asus India ookeanis ning
· Orissa · Pandzab · Puducherry * · Rajasthan · Sikkim · Tamil Nadu · Tripura · Uttarakhand · Uttar Pradesh 1 Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. Järgnevad 2025. ja 2050. aasta rahvaarvud on prognoosid. Prognooside kohaselt on India 2050.aastaks suurema rahvaarvuga, kui Hiina. Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1700 137 026 000 1900 271 306 000 1725 140 413 000 1925 263 071 000 1750 155 212 000 1950 350 445 000 1775 198 344 000 1975 600 763 000 1800 255 000 000 2000 1 014 003 800 1825 256 469 000 2005 1 094 985 000 1850 283 496 000 2025 1 370 028 000 1875 300 963 000 2050 1 706 951 000 India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad,
tulemused 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhrimaa Hüpeinflatsioon 15.nov 1923 maksis 1 $ 4 200 000 000 000 marka Dawesi plaan: aastas 1 mrd, USA laen Demilitariseerimisest militariseerimiseni 1931 Saksamaa lõpetab reparatsioonide maksmise 1932-34 desarmeerimiskonverents 1933 Saksamaa astub välja Rahvasteliidust Sõjalised kulutused : Saksama Suurbritanni Prantsusma Itaalia a a a 1932 253 milj 426 milj 509 milj 271 milj 1936 3,6 mrd 847 milj 834 milj 916 milj 1939 4,5 mrd 1,8 mrd 1,8 mrd 873 milj Versaille´s süsteemi lammutamine 1. märts 1935 Saarimaa liitmine Saksamaaga 16. märts Saksamaa taastab sõjaväekohustuse 18. juuni Saksa-Inglise mereväekokkulepe 7. märts 1936 Saksa väed sisenevad Reini jõe demilitariseeritud tsooni 25. okt Saksamaa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit 25. nov antikominternipakt · Lepituspoliitika
0,0 2,38 238 17,5 7,61 761 0,5 11 22 0,5 2,44 244 0,5 6 12 18,0 7,72 772 0,5 11 22 1,0 2,49 249 0,5 5 10 18,5 7,86 786 0,5 14 28 1,5 2,54 254 0,5 5 10 19,0 8,01 801 0,5 15 30 2,0 2,59 259 0,5 5 10 19,5 8,18 818 0,5 17 34 2,5 2,65 265 0,5 6 12 20,0 8,39 839 0,5 21 42 3,0 2,71 271 0,5 6 12 20,5 8,60 860 0,5 21 42 3,5 2,77 277 0,5 6 12 21,0 8,74 874 0,5 14 28 4,0 2,84 284 0,5 7 14 21,5 8,88 888 0,5 14 28 4,5 2,92 292 0,5 8 16 22,0 8,99 899 0,5 11 22 5,0 3,01 301 0,5 9 18 22,5 9,07 907 0,5 8 16 5,5 3,12 312 0,5 11 22 23,0 9,14 914 0,5 7 14
SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on Eestis väga palju räägitud eestlaste töötusest ning välismaale tööle minemisest. Kindlasti on olukord läinud märkimisväärselt paremaks töötute osas, kui võrrelda paari aasta taguse seisuga. Olles sirvinud ajalehti ja uurinud internetis tööpakkumisi, siis olen märganud, et inimesed, eelkõige noored, kellel pole varasemat töökogemust, soovivad saada kõrget palka kohe. Kahjuks see nii lihtne ei ole, sest kui me soovime saada kõrgemat palka, tuleb kindlasti omada mingit kvalifikatsiooni või varasemat töökogemust samal alal. Samas palju töötajad ei tea, kui palju on nad tegelikult tööturul väärt, väga heaks näiteks on autojuhid, kes sõidavad Euroopa siseselt. Inimesed tihti ei oska vastavalt palka enda tööle küsida. Töölised tihti ei tea, mis on nende õigused, kuigi oma kohustused on tööandjate poolt hästi selgeks tehtud. Seetõttu otsustasin teha oma referaadi töötajate ja tööandjate õigustest ja kohustus...
Sissejuhatus "Iga vald peab oma sandid ise toitma". Kas see põhimõte kehtib ka tänapäeval? Lahendusi on kindlasti mitmeid ja pidevalt vaieldakse selle üle, milline neist siis see kõige parem peaks olema. Kas panustame rohkem riiklikule sotsiaalabile või lükkame vastutuse koorma rohkem inimese enda õlule? Selge on see, et erinevates riikides on erinevad võimalused. Siin mängib suurt rolli riigi majanduslik tase ja vaieldamatult ka rahva kultuuriline taust. Juba sajandeid oli traditsiooniks, et abivajajate eest hoolitsesid eelkõige tema perekonna liikmed. Siis oli igaühe enda mureks, et tal oleks piisavalt tugevaid järglasi, kes teda vajadusel hiljem aidata saaksid. Teadagi on sellest lähtekohast eelisolukorras lasterohkusega hiilgavad aafrika ja Aasia rahvad. Võibolla oleks perepoliitika muutmiseks üks võimalus panna rohkem rõhku suunale, et igaüks peab ise hakkama saama. Peaks võtma karmi suuna, et head inimesed, unustage riigi ...
134 86 206 10000110 150 96 226 10010110 166 A6 246 10100110 182 B6 266 10110110 135 87 207 10000111 151 97 227 10010111 167 A7 247 10100111 183 B7 267 10110111 136 88 210 10001000 152 98 230 10011000 168 A8 250 10101000 184 B8 270 10111000 137 89 211 10001001 153 99 231 10011001 169 A9 251 10101001 185 B9 271 10111001 138 8A 212 10001010 154 9A 232 10011010 170 AA 252 10101010 186 BA 272 10111010 139 8B 213 10001011 155 9B 233 10011011 171 AB 253 10101011 187 BB 273 10111011 140 8C 214 10001100 156 9C 234 10011100 172 AC 254 10101100 188 BC 274 10111100 141 8D 215 10001101 157 9D 235 10011101 173 AD 255 10101101 189 BD 275 10111101
Life in Estonia through the eyes of an economics student With a population of 1 313 271 people, Estonia is one of the least populous member states of the European Union. However, according to the IMF, it is a developed country with an advanced and high-income economy. Estonia follows market economy system which ensures the little government intervention and the determination of prices of goods and services in a free price system. Therefore, economic decisions are guided solely by the aggregate interactions of a country's citizens and businesses
TAAB11 Report Purpose The purpose of this report is to give an overview of Estonian population, political factors, technological factors, economic factors and the trends in Estonian economy compared to Germany and to briefly discuss Estonian business environment. Estonian population The total population of Estonia is 1 313 271 according to Statistics Estonia, of which 69.1% are Estonians, 25.1% Russians, 4.9% of which are of different nationalities for example Ukrainians, Belarusians and Finns. Rest are of unknown nationality. 68.5% of population speaks Estonian as a mother language, 29.6% speaks Russian as a mother language and 0.6% Ukrainian. Estonia has only one official language which is Estonian. According to information by the Institute of the Estonian Language there are about
2000 267 0,7 120 171,4286 1999 268 1 160 160 2002 268 1 180 180 2001 268 1 210 210 2000 268 1 220 220 1999 269 0,5 60 120 2001 269 0,3 75 250 2002 269 0,5 125 250 2000 269 0,6 150 250 2000 270 5 1000 200 1999 270 7 1050 150 2002 270 5,2 1144 220 2001 270 5,5 1210 220 1999 271 0,5 100 200 2002 271 0,8 140 175 2000 271 0,5 150 300 2001 271 0,5 150 300 1999 272 0,5 50 100 2001 272 0,5 80 160 2002 272 0,5 115 230 2000 272 0,5 150 300 2001 273 0,7 70 100 2002 273 0,5 100 200 2000 273 2 100 50 1999 273 2 250 125 1999 274 0,3 51 170
8435 7917 7020 7463 8435 8857 9034 Mai Juuni Juuli August September Oktoober November 5301 4771 4241 4771 5248 5510 5620 3534 3180 2827 3180 3498 3673 3747 1108 775 775 886 975 1121 1177 194 175 155 175 192 202 206 301 271 241 271 298 313 319 10438 9173 8240 9283 10212 10820 11070 62381 44956 13568 2472 3831 63628 45855 13840 2521 3908 Detsember KOKKU 4741 51203 3160 34430 759 7182 174 1907 269 2956 9103 97677 Detsember 5620 61158 3747 40772 1236 12146 206 2242 319 3475 11129 119793
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokk...
üliõpilane üürima teise korteri, mille eest pidi tasuma 450 eurot. Kas A-l on antud asjaoludel õigus nõuda 150 € hüvitamist K-lt? Hüpotees: A-l on õiguse nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. 1. Üürileping. 1.1. Kas leping on sõlmitud? Kaasuse tekstist nähtub, et pooled on tähtajalise üürilepingu sõlminud 01. augustil 2016 ning kokku on lepitud üürisummaks 300€ kuus. A ja K on sõlminud üürilepingu VÕS § 271 kohaselt. 1.2. Kas leping on kehtiv? Kaasusest ei tulene sisu- ega vormipuudusi, mis välistaksid üürilepingu kehtivuse. 2. Kohustus ja rikkumine. 2.1. Kohustuse sisu. VÕS §-st 271 tuleneb üürileandja ehk K kohustus anda üürnikule ehk A-le asi kasutamiseks ning A kohustub maksma selle eest tasu. 2.2. Rikkumine. Rikkumine seisnes kohustuse mittetäitmises VÕS § 100 järgi. Kaasusest
STOP VIVISECTION! STOP ANIMAL TESTING! Vivisektsioonid on loomakatsed, mille vastu võitlevad loomakaitsjad paljudes maailmariikides. Iga aasta teaduslaborites hukkuvad miljonid loomad karmide katsete tulemusel. Loomadel katsetatakse ravimeid, kosmeetikat, relvi. Oma julmuselt vivisektsioonid ei jää alla teistele loomade piinamise vormidele. Kasse, koeri, rotte, hiiri, hamstreid, ahve, küülikuid ja teisi loomi piinatakse kuni nad surevad. Elusloomadel lõigatakse nahk lahti, neid piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse, kõrvetatakse keeva veega ja kui nad veel hingavad võetakse nahk maha, purustatakse pead, murtakse konte, - see pole veel täiuslik nimekiri meetmeid, mida vivisektorid kasutavad. Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele...
133. Praetud sai puuviljadega 130 7 7 62 349 134. Pelmeenid hapukoorega 200/25 22.1 16.9 41.9 420 135. Saiad 50 3.6 2.7 29.6 162 136. Kreemisaiad 50 3.3 5.2 28.1 177 137. Vanillisaiad 100 7 8.2 59.1 347 138. Kihilisedsaiad povidloga 75 4.3 8.9 41.8 271 139. Lehttaignakeelekesed 50 3.4 13.9 29.8 266 140. Lehtaignasarvekesed povidloga 70 3.4 13.9 40.5 310 141. Biskviitkook 50 7.8 5.4 69.6 368 142. Kohupiimakorp 75 8.2 5 31.7 210 143. Pärmitaignapirukas povidloga 75 4 1.6 45.7 219 144. Pärmitaignapirukas liha ja sibulaga 75 9 5.6 30.9 219 145
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm All...
Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega Essee Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kultuur ja selle mõistmine....................................................................................................................4 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad...........................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kirjandus..............................................................................................................................................9 ...
1.2 Eriti Rammus 15 % vannilli koorejäätis Koostis: vesi, rõõsk koor, vahvel 22% (nisujahu, suhkur, taimne õli, emulgaator – sojaletsitiin, kartulitärklis, sool,kergitusaine: E500, lõhna- ja maitseaine); suhkur, vadaku- ja lõssipulber, või; emulgaator E471, stabilisaatorid: E412, E410, E407; lõhna- ja maitseaine (vanilliin). 100 g toote keskmine toitainete ja energiasisaldus: energiat 1133 kJ/ 271 kcal valke 4,5 g süsivesikuid 34 g rasvu 13 g Lisainfo Kaal 200 ml / 100 g Säilivusaeg 12 kuud Tükke kastis 21 Kaubamärk: Ettevõttest Premia FoodsAS Premia Foods on dünaamiline ja mitmekülgne toiduettevõtete grupp, mis tegeleb jäätise tootmise ja turustamisega, kala kasvatamise, tootmise ja turustamisega ning sügavkülmutatud toodete 9 turustamisega Baltikumis, Skandinaavias ja Loode- Venemaal
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise ...
Aktiva kokku 276 11,85 -379 -12,56 1504 42,02 497 8,30 1817 25,30 127 1,02 Passiva Lühiaj. kohustused 133 18,45 -31 -2,85 289 25,83 280 19,19 195 10,49 99 3,99 Pikaajalised kohustused 184 50,41 -86 -13,67 227 33,24 -9 -0,67 637 43,36 260 7,69 Kohustused kokku 317 29,19 -117 -6,81 516 28,63 271 9,68 832 25,00 359 6,12 Omakapital -41 -3,30 -262 -20,15 988 55,60 226 7,09 985 25,56 -232 -3,51 Passiva kokku 276 11,85 -379 -12,56 1504 42,02 497 8,30 1817 25,30 127 1,02 Analüüsitud on bilansi mitme perioodi näitajate väärtusi. Muudatus on välja toodud absoluutsummas ja protsentides. Varad kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja va...
MUNA- JA JUUSTUROAD Iseseisev töö toiduvalmistamises Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 OMLETID................................................................................................................................4 1.1 Omlettide lisandid.............................................................................................................4 1.2 Omlettide täidised............................................................................................................. 4 2 JUUSTUD................................................................................................................................6 2.1 Erinevad juustusordid................................................................................................
mis praegusajal on veelgi suurenenud. Rahvstik on keskmise vanuse järgi noor: kuni 14-aastaseid on 39%, 15-64aastseid 57% ja üle 65 ainult 4%. 1991-2001oli imikute suremus 7,7%, laste suremus alla 5-aastaste seas on 10.8% . Nüüdseks sisuliselt likvideeritud malaaria juhtumeid oli 2000a 100 000 inimese kohta 33. Terai põliselanikud on malaaria suhtes resistentsed. 2002 aastal oli tuberkuloosijuhtumeid 271. Suurimad probleemid on ebasanitaarne olme, saastunud joogivesi ja arstiabi vähene kättesaadavus. Tervishoiule tehtavate riiklike ja erakulutuste osatähtsus on SKT-s vastavalt 1,5% ja 3,6% . 100000inimese kohta on 5 arsti ja 20 voodikohta. Nepalile on iseloomulikud traditsiooniline maaelulaad ja vanad tavad. Sisukord. Sissejuhatus.............................................................1 Poliitiline süsteem ja sümboolika .................... 2 Majandus.................................
( joonis nr. 2) 5 Joonis nr.2 Vastajate emakeel 21st põhiharidusega inimesest rääkis emakeelena eesti keelt 16 inimest, vene keelt 5 inimest ning muu keele esindajad puudusid. 255 inimese seast rääkisid eesti keelt emakeelena 220 inimesi, vene keelt 31 inimesi ning muid keeli rääkis 4 inimest. Kõrgharidusega inimeste seast rääkis emakeelena eesti keelt 300st inimesest 271, vene keelt 25 ning muid keeli rääkis 4 inimest. · Ning siis koostasime tabeli inimeste eelmisekuu netosissetuleku ja haridustaseme võrdlemiseks. Et näha , kas kõrgema haridusega inimeste sissetulek on. Vastused on tabelis (tabel nr. 1) Tabel nr. 1 Vastajate kuupalk 6 Vastajate kuupalk
Soome Tundra, okasmetsad 1040 0 60 0 Eesti segametsad 1450 2 65 0 Filipiinid mussonmetsad, 8000 40 166 90 lähisekvat.mets Equador Ekvator. vihmamets 20 000 4000 271 21 Madagaskar Ekv.vihmamets, 10 000 5000 105 67 savann, mst Organismide tunnused, seosed, kooslused *Produtsendid e.Tootjad - *Konsumendid e. Tarbijad - ( primaarsed ( esmased), sekundaarsed ( teisejärgulised) ja tertsiaarsed (lõppastme) konsumendid *Redutsendid e. Lagundajad Taimede ja loomade kohanemine elukeskkonnaga
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanem...
Tõde ja Õigus I osa A.H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, te...
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esime...
Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 24 610 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 1 079 740 700 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 29 786 050 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2002 (kroonides) Rahandusministeerium 639 163 000 Töötasuvahendid tulemusjuhtimise rakendamiseks 19 334 700 Konkurentsiamet 7 271 100 Maksuamet 168 042 800 Statistikaamet 54 706 300 Tolliamet 206 033 900 Proovikoda 4 268 000 Raamatupidamise Toimkond 1 055 700 Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud 18 982 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 33 988 400
Peadirektor I.K. Loskutovi (19001982) juhtimisel taastasid nad 50 hoonet ja rajatist vaid 50 ööpäevaga ning seadsid töökorda 9000 seadet. Suure Isamaasõja päevil tootis GAZ: 176 221 mootorsõidukit, umbes 12 000 tanki, üle 9 000 iseliikuva kuulipilduja, 24 000 mortiiri, 232 000 automootorit, 30 000 raketti Katju tarbeks. a GAZ 1,5tonnised veoautod läbisid ainuüksi 1941. aastal Eluteel 40 000 000 kilomeetrit ning kandsid 1,5 miljonit põgenikku, 271 000 tonni toiduaineid, 32 000 tonni laskemoona ning relvastust, 35 000 tonni kütuseid ja määrdeaineid, 23 000 tonni sütt ning 361 000 tonni erinevaid kaupu. Valitsus hindas GAZ tehase töötajate sõja ajal tehtud tööd kõrgelt ning autasustas tehast Lenini ordeni, Punalipu ordeni ning Suure Isamaasõja I järgu ordeniga. Uued tuuled (19451956) Hoolimata veel käimasolevast sõjast alustas GAZ tehas uute veoauto ja
K. Loskutovi (1900-1982) juhtimisel taastasid nad 50 hoonet ja rajatist vaid 50 ööpäevaga ning seadsid töökorda 9000 seadet. Suure Isamaasõja päevil tootis GAZ: - 176 221 mootorsõidukit, - umbes 12 000 tanki, - üle 9 000 iseliikuva kuulipilduja, - 24 000 mortiiri, - 232 000 automootorit, - 30 000 raketti Katjusa tarbeks. GAZ 1,5-tonnised veoautod läbisid ainuüksi 1941. aastal Eluteel 40 000 000 kilomeetrit ning kandsid 1,5 miljonit põgenikku, 271 000 tonni toiduaineid, 32 000 tonni laskemoona ning relvastust, 35 000 tonni kütuseid ja määrdeaineid, 23 000 tonni sütt ning 361 000 tonni erinevaid kaupu. Valitsus hindas GAZ tehase töötajate sõja ajal tehtud tööd kõrgelt ning autasustas tehast Lenini ordeni, Punalipu ordeni ning Suure Isamaasõja I järgu ordeniga. GAZ aastatel (1945-1956) Hoolimata veel käimasolevast sõjast alustas GAZ tehas uute veoauto- ja sõiduautomudelite
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
1 500 0 4 000 49 452 3 161 0,79 1 007 0 2 200 0 4 700 12 772 816 0,17 533 3 687 127 692 0 129 748 4 112 974 262 867 2,03 3 559 80 631 2 500 300 8 000 59 314 3 791 0,47 0 2 461 62 700 0 65 400 940 721 60 123 0,92 0 2 940 2 500 600 5 800 32 879 2 101 0,36 271 8 886 123 446 0 125 470 4 206 328 268 833 2,14 0 0 3 200 0 5 900 110 053 7 034 1,19 6 545 4 387 17 600 0 20 400 383 474 24 508 1,20 0 7 544 64 200 0 66 900 888 080 56 759 0,85 0 13 344 76 607 7 422 86 162 2 456 138 156 976 1,82 2 699 28 923 2 800 300 5 800 66 303 4 238 0,73 4 827 4 675
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
