Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsovalss), sest selleta oli kõik tasakaalus: kiire, · 1877. Dduur aeglane, kiire osa. Keskajal oli missa vaimu peegelpilt muusikas, 19. sajandil oli selleks · 1883. Fduur sümfoonia. · 1885. emoll 2 serenaadi (1858, 1860); 2 avamängu 1880. ,,Akadeemiline" ehk vana üliõpilashümn ,,Gaudeamus" / meie rahvalik viis "Mu isamaa armas", 1881. ,,Traagiline avamäng"; 2 klaverikontserti (1858, 1881) ta
kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli väljas 71 tema tööd. Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Lapsena oli ta väga emotsionaalne ja enesekindel. Ta nimetati oma venna järgi, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Tal oli veel kaks venda ja kolm õde. 1886. aastal õppis Antverpeni Kunstiakadeemias. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Pärast seda oli tal põhjus kunstnikuks hakata. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 18861888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus
Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221- 1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a. Esimesed teated väikese mõisa Tamsal'i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876 a. Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula. Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel marssisid küll sakslaste, taanlaste, rootslaste, poolakate ja venelaste sõjasalgad. 1858-1859 olid suuremad talurahvarahutused Einmanni, Võhmuta, Karinu ja Porkuni mõisates. Seega olid siinsed talupojad juba enam kui 100 aastat tagasi visad õigusenõudjad valitseva vägivalla vastu. 1941. aastast kuni 1962. aasta aprillini kuulus Tamsalu külanõukogu
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
Tsirguliina Keskkool Referaat Lydia Koidula 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 2. Sisu............................................................................................................lk 4 2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5 2.2 Looming....................................................................................................lk 6 3. Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 4. Lisad..........................................................................................................lk 8 1. SISSEJUHATUS Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud...
Evolutsioon Georges Cuvier (1769-1832): · Paleontoloogia rajaja · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organimidest · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud · Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud · Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest Jean Baptiste Lamarck (1744-1829): · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele · Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt · Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja ka...
Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese ül...
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Alates 1864. aastast töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865 omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jackobson liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühi...
Eesti kunsti sünd Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, ...
tema elust. Koidula oli siis 27- aastane ja see tähendas, et ta oli juba vanatüdruk. Koidula teeb oma elus sundkäigu ja 1872 abiellub Läti-Sakslasega Eduard Michelsoniga. See oli sokk eesti rahva jaoks. 1873 17.veebruaril kell 11 abielluvad noored Jannsenite kodus suhteliselt vaikselt ja väheste inimestega. Peale pulmi kolisid nad kroonlinna, kus Michelson sai sõjaväe arsti koha. Koidula 1. laps Hans Voldemar sureb sarlakite tagajärjel. 1876 sünnib tütar Hedvig. Michelson saab Viini stipendiumi ja Koidula ja nende tütar lähevad kaasa. Seal sünnib kolmas laps,tütar Anna. Hedvig sureb Leningradi blokaadi ajal Anna läheb Itaaliasse Firenzesse. Tema surmast pole midagi teada. Neljas laps Max sureb nurisünnitusel. Kui Koidula isa Jannsen saab halvatuse läheb ta oma poja Eugeni juurde elama. See oli järgmine hoop Koidulale, peale poja surma. Hiljem haigestub Koidula vähki, mida prooviti opereerida, kuid mis ei õnnestunud
Teadlased, leiutajad ja teised suurkujud: · Alexander Graham Bell - oli soti päritolu ameerika teadlane. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. · Amedeo Avogadro - oli itaalia füüsik ja keemik. Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv. · André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest
vastastikused seosed. Liigikaitse ökoloogiliseks aluseks on uurimisandmed erinevatele liikidele sobivate kasvukohtade ja elupaikade olemasolu, maastiku struktuuri ning muutuste kohta Eesti looduskaitset võib periodiseerida etappideks vastavalt riigikorra muutumisele. Kuni 1918 (enne I maailmasõda) Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Geoloog Gregor Helmersen rääkis aastal 1876 vajadusest metsi kaitsta (et veereiimi hoida), ja aastal 1879 esitas üleskutse Eesti Loodusuurijate Seltsi kaudu säilitada ja kaitsta rändrahne kui mandrijää tegevuse tunnistajaid et neid monumentideks, sillasammasteks ja veskikivideks kõiki ära ei kasutataks 19181940 (enne II maailmasõda) Üks looduskaitse initsiaatoreid ja Vaika looduskaitseala taastamise eestvedajaid oli 1919. aastal Riiast Tartusse tulnud mükoloog Fedor Bucholtz
Groot-Zunderti külas 1864. a. oktoobris saadeti internaatkooli 1866. a. suvel läks Tilburgi keskkooli 1868. a. märtsis jättis keskkooli pooleli Viimased 15 kuud lapsepõlvekodus veetis üksinda looduses uidates "Mu noorusaeg oli sünge, külm ja igav." Töökohad noormehena Goupil & Cie 1869. aasta juulis läks Haagi kunstikaupmehe õpilaseks 1873. aastal saadeti Londonis asuvasse galeriisse 1875. aastal saadeti Pariisi peakontorisse isa ja onu tahtel. 1. aprillil 1876. aastal lõppes karjäär kunstikaupmehena Töökohad noormehena Religioosne töö ja muud õpingud Abiõpetaja Ramsgate'is Metodisti vaimulik abi Middlesexis Vahepeal Dordrechtis raamatumüüjana kodulinnas. Aasta Amsterdami ülikoolis Brüsseli misjonäride kooli kolmekuulise kursuse põrumine Jutlustaja Borinage'is Kunstiõpingud 1880 kunstiõpingud Brüsseli akadeemias Oskuste täiendamine Willem Roeloffi (1822- 1897) ateljees Willemi soovitusel Kuningliku
valitseja armulikkusega Wagneri suhtes. · 1869. aastal heitis Wagner teist korda abielusse suure klaverimängija von Bülow`i lahutatud naisega. · Linnaks, milles möödusid helilooja viimased eluaastad, oli Bayreuth. Bayreuth · Siia lasi helilooja ehitada oma ooperite lavastamiseks suurejoonelise teatri · Ürituse eesotsas olid Wagneri talendi austajad · Mitmes riigis tekkisid Wagneri ühingud, mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks · 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed Wagneri ooperireform · Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav · Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav · Orkester paigutati orkestriauku · Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist · Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel Tänud
Wagneri suurejoonelised ooperiplaanid ei olnud hästi teostatavad tavalisel ooperilaval. Bayreuthis (Põhja-Bayeris), kuhu Wagner 1872.a elama asus, ehitati spetsiaalne teater Wagneri teoste ettekandmiseks. See oli ebatavaline ooperiteater: amfiteatritaoline vaatajate saal mahutas 2000 inimest, lava oli suur, orkestriruum varjatud vaatajate pilkude eest. Esimene "Nibelungide sõrmuse" etendus Bayreuthis toimus 1876.a. (hiljem hakati korraldama järjekindlalt nn. "Wagneripidustusi", millede kavadesse lülitati ka Wagneri teisi teoseid). Sellel ajal oli Wagnerist-revolutsionäärist saanud juba reaktsionäär ja ka saksa marurahvusluse esindaja. Wagneri ideeline ummik peegeldus ta viimases ooperis "Parsifal", milles ta jõudis äärmuseni. Helilooja ise nimetas seda "pidulikuks lavamüsteeriumiks" ja teatraalne tegevus vaheldus kirikliku sümboolikaga
Watsonil tekkis aga endal ka väga suur huvi Alexanderi hääle edastamis ideest ja neist said head partnerid. Aastatel 1874 ja 1875 nägid Alexander ja Watson palju vaeva harmoonilise telegraafi ja häält edasi kandva seadeldise kallal. Kuigi algul ka investoritele ei meeldinud mõte mingist häält edasi kandvast seadeldisest, siis varsti hakkasid nad nägema väärtust sellel ja nad esitasid selle kohta patendi. Nüüd kui idee oli kaitstud tuli seadeldis konstrueerida. 10. märtsil, 1876 olid Alexander ja Watson edukad nad olid loonud seadeldise millel oli saatja ja vastuvõtja (lisa 2). Räägitakse, et Alexander olevat ajanud endale hapet peale ja kutsunud Watsonit kes oli kõrval toas, kus ühtlasi asus ka vastuvõtja „Tule siia, ma tahan sind!“, Watson kuulis Alexandrit läbi vastuvõtja, seda seadeldist hakatigi kutsuma telefoniks. Sellise eduga hakkas Alexander reklaamima telefoni mitmetel avalikel demontratsioonidel. 1877. aasta 9. juuli avas Alexander „The
keskvalitsuse institutsioonidega · allusid politseiasutused ja sõjaväeosad · olid enamasti kõrgemad sõjaväelased 1812-1829 oli Filippo Paulucci, juhtimisstiil autokraatlik, rohkesti uuenduslike ideid, head suhted kohalike rüütelkondadega; hiljem aadli ja kk vahekord pingestus, talurahvaseaduse läbisurumine; püüdis rüütelkondi oma võimule allutada. · ametikoht püsis 1876.-ni Kubermangu võimu esindaja kuberner: · allus senatile, ei saanud ka mööda vaadata kindralkubernerist · asetäitja viitse- ehk asekuberner Kubermangu olulised asutused: · kubermanguvalitsus- kuberneri juhitud, tegeles igapäevase juhtimisega · kroonupalat- juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, allus rahandusministeeriumile, ül. oli maksude kogumine ja arvestuse pidamine, hankis riigile toiduaineid ja materjale
kohal ja kevadel saab sekundasse (teise klassi). Kui 5.augustil kool uuesti algas, oli sekundas 25 õpilast. Oli tähele-pandav, et Reiman semestri keskel oli 15-nes, kuid semestri lõpul nihkus 16. kohale. Kreiskooli numbriraamatus leidub Reimani sekundas saadus esimese koolitunnistuse algtekst. See sisaldas hinnangutena enamasti ,,hea", ,,õige hea" ja ,,üsna hea". Üldotsuses tõstis õpetaja Kuhlbars teiste seas esile ka Villem Reimani usinust ja hoolt. Järgmisel semestril 1876. a. I poolel kerkis Reiman kiiremini ettepoole: veerandaasta lõpuks 6. ja kevadeks 3. kohale 26 seast ning viiakse sügisest 1876 priimasse. Seejuures rõhutas Kulhbars üldhinnangus nelja muu õpilase seas V. Reimani küpsust, õpetaja Paetzen kiitis teda ja veel kolme muud õpilast ,,igas suhtes", inspektor Fowelin oli ajaloos ja maateaduses eriti rahul ainult Reimaniga. Priimas saavutas V. Reiman jõuluks parimad hinnangud ajaloos, maateaduses ja ladina keeles.
b) 1826 – 1922 reformide periood 1826 Mahmud II sõjaväereform – seisnes janizaridest ja dimariootidest koosnevatest sõjaväeüksuste lailaisaatmises ja regulaarväe moodustamisest. Sõjaväeliste ümberkorralduste tõttu muutus riik väga nõrgaks ajutiselt. Seetõttu puhkes 1820 – 1830ndatel Mahmud II ja Os imp Egiptuse provintsi valitseja Mohammad Ali vahel 2 korral kodusõda. 1839 – 1876 viidi läbi poliitilised reformid. 1839 Gülhane reskript, millega tunnustati kõigile Os imp-s elavate rahvaste võrdsus. Sellele järgnes põhiseadus. Selle alusel 1876 – 1877 töötas ka parlament. Abdul Hamid II ajal PS ei kehtinud (1876 – 1909). Seetõttu võeti see pärast noortürklaste võimuletulekut 1909 taas vastu. Pärast 1909 a tõrjuti sultan riigi tegeliku poliitilise võimu juurest noortürklaste poolt kõrvale
Adamson, Heinrich Amandus ja eesti skulptuur 1855 - 1929 Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid Amandus Adamson sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901-04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevasto...
Meeldisid hirmsasti muinasjutud. 1862 lõpetab klaveri kompositsiooni eriala samal aastas andis kodulinnas oma esimese kontserdi(Bergelis) Nina Hagerup saab griegi naiseks ja enamus griegi laule on tema naisele kirjutatud. 1866 aastal tuleb kodumaale tagasi ja hakkab organiseerima kodumiaist muusikaelu organiseerima. Kontserdi public oli harimatu. Kontserdid olid pühapäeva hommikul aga samal ajal olid ka kiriku loengud. 1874 aastal saab hendrik I kirja palvega kirjutada muusika per gyntile. 1876 kantakse see ka oslos ette. Raldhausenisse ehitab oma maja kus ta lõpuks sureb. Grieg ei nole heroiline vaid hästi lüüriline autor. Põhiliselt väike palad. U 150. ja neistgi on pealkirjastatustATUD KUI LÕÕRILINE PALA SONAATE KVARTETTE KAMMERMUUSIKAT. KÕIGE TUNTUM ON KLAVERI KONTSERT. AVAMÄNG "SÜGISEL" VOKAALSÜMFOONILISED TEOSED "KLOOSTRI VÄRAVAL" ja kantaat "uus isamaa" Üks muusikaline kujund jääb aluseks kogu tööle.
Juliette´iga La Manche´i väinas asuval Guernsey saarel. See oli tema loomingu kõige viljakam periood; samuti joonistas ta palju. Peale luuletuste, sealhulgas eriti vihased tiraadid keisri aadressil, ja filosoofilise eepose "Sajandite legend" (1860) kirjutas ta romaanid "Hüljatud" (1862), "Meretöölised" (1866) ja "Inimene, kes naerab" (1869). 1868. aastal suri Adéle. 1870. aastal naaseb Hugo Pariisi. Ta lõpetas oma revolutsiooniromaani "Tapakirbe aastal" (1874). 1876. aastal valiti kirjanik senaatoriks. 1882. aastal suri Juliette, samal aastal ilmus kirjaniku viimane teos, draama "Torquemada". Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal Pariisis. Lühitutvustus Romaani tegevus toimub 15.sajandi(Tegevus algab 6.jaanuaril 1482 ja lõppeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud) Pariisis Jumalaema kirikus enamasti toimub tegevus Geneve väljakul. Louise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. V
1869 peeti eestalste esimene laulupidu Tartus 7 Haigused Tuulerõuged Koolera Difteeria Poliomüeliid Tuberkuloos 8 Leiutised Elektrivoolu talletas 1807.a. Robert Fulton Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel ja bensiinimootori. 1800 leiutas itaallane Alessandro Volta esimese patarei Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,millega sai elektrit hulgi toota 19. Saj II poolel leiutati grammofon Graham Bell leiutas 1876. aastal telefoni W.A. Burt leiutas esimese trükimasina 1851 Isaac Singer leitas õmblusmasina 9 Muusika Üleminek romantismi ajastusse jääb 19. sajandi esimesse veerandisse, mil üheaegselt tegutsesid klassik Beethoven ning esimesed romantikud Weber ja Schubert. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat,
TASMAANIA Referaat SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 Ajalugu, lähiajalugu lk 5 Geograafia, kliima lk 6 Mullad, Tasmaania kurat lk 7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus 2 TASMAANIA Sissejuhatus Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Ta on saar Austraaliast kagus. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean idast ja India ookeani Suur Austraalia laht läänest. Ta hõlmab Tasmaania saare, mis on Austraalia mandrist eraldatud Bassi väinaga, ning väiksemaid saari Tasmaania saare läheduses, ja samuti Macquarie saare Lõuna-Jäämeres poolel teel Austraaliast Antarktikasse. Tasmaania saare pindala on 67 800 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 1617 meetrit. Elustik on omapärane, esineb palju endeeme. Kuulub Austraalia Liidule. Elanikke asub sellel saarel kuskil 484 700 (2005). Tasmaania pealinn on Hobart. Tasmaania lipp ...
Kaitsetorni kőrval on kahekorruseline nooltekoda e. ärkel, see asub linnuse värava juures, sest sissepääs vajas just kõige tugevamat kaitset. Langevärava tőstemehhanism paikneb ärkli alumisel korrusel, ülemise korruse pőhjaavadest kallati vaenlasele kive ning kuuma pigi, tőrva ja vett pähe vői lasti nooli. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. 1876. aastal paigutati värava kohale Saare–Lääne piiskopkonna raidvapp, pőhielemendiks kotka kujutis, Arensburg, mis saksa keelest tőlgituna tähendab kotka linnust. Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid, köök ning selle kőrvalruumid, őllepruulimiskoda, kolderuum ning spetsiaalsed sooja őhu kütteseadeldised. Seal oli veel linnuse kaev ja palju kõneainet pakkuv väike kelder.
Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega, mistõttu võib eesti rahvusliku kunsti sünniajaks nimetada 19 saj. II poolt. Eesti rahvuslikus kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Kui rääkida Eesti rahvusliku kunsti sünnist, siis ei saa mainimata jätta kunstnike, kes panid sellele aluse- Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Kuna kõik said oma hariduse Peterburi Kunstiakadeemias ja kuna töötati kodumaast eemal, siis avaldasid mõju eesti kunsti kujunemisele sellised riigid nagu Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Köler õppis Viljandi kreiskoolis, 1839-1846 Cesises maalriametit ja õppis Peterburi Kunstiakadeemias maalimist 1848-1855. Tema lõputööks oli ,, Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendiu...
FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes ...
Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihili...
Tallinna Laagna Gümnaasium Pjotr Tšaikovski lavamuusika Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Tšaikovski lavamuusika Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia ...
aastal Tartu Looduseuurijate Selts kaudu Eestimaa loodusteaduslikus uurimises ning sai hästi läbi eesti haritlastega. 1867. aastal kolis Baer Tartusse. Kohalik teaduselu elavnes, sest Baer jätkas Tartus teaduslike arutelude korraldamise traditsiooni, nagu varasemaltki Peterburis. Koosviibimise põhilisteks aruteluteemadeks olid teaduse ja religiooni suhe. Ta jätkas teaduslikku tööd evolutsiooniteooriaga ning geograafia ajaloo alal. Baer suri 28. novembril 1876. aastal, ta on maetud Tartus Vana-Jaani kalmistule. Temst jäi maha üle 400 teadustöö ning ulatuslik kirjalik pärand, mis võimaldab väga põhjalikult uurita õpetlase mõju 19. sajandi teadusmaailmale. 1992. Aastast kujutati Baeri ka Eesti Vabariigi rahatähtedel, mida võib pidada väliskultuuri austusavalduseks, mis on mõjutanud ka eesti kultuuri. Karl Ernst von Baer on Eesti ning üleüldiselt kogu maailma teadusele väga palju juurde lisanud
transpordi areng mõjutas inimesi ainult positiivselt. Nüüd tekkisid võimalused oma silmaringi avardamiseks ja pikkade vahemaade läbimiseks. Reisidele kulunud aeg vähenes rohkem kui poole võrra, mis tähendab, et aega muudeks tegevusteks jäi rohkem. Peale transpordi arenesid ka sidevahendid. Juba 1840. aastal leiutati elektriline telegraaf, millest sai pikaks ajaks kõige olulisem sidevahend. 19. sajandi keskel oli olemas juba telegraafiühendus üle suurtemate veekogude. 1876. aastal aga leiutati telefon, mida 20 sajandi algul kasutas juba üle poole Ameerika Ühendriikide elanikest. 19. Sajandil leiutati ka raadio ning heli salvestamise aparaat. Sidevahendite areng muutis inimeste suhtlemisvõimalust kardinaalselt ning informatsioon liikus edasi palju kiiremini. See kõik laiendas arusaama maailmast. Mina arvan, et peale transpordi on teiseks väga oluliseks arenguks just sidevahendid, sest tänu neile
.................................12 SISSEJUHATUS Valisin selle Jack Londoni kuna teadsin tema ühte teost ,,Valgekihv" ja see pidi olema seiklus raamat. Referaadis kirjutan Jack Londonist ja tema romaanist ,,Martin Eden". Loodan saada rohkem teadmisi Jack Londoni eluloost ja tema teostest. 3 1. Jack London 1.1. Elulugu Jack London sünninimega John Griffith Chaney oli Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist. Sündis 12. Jaanuaril 1876. aastal San Fransiscos. London oli kirglik sotsialismi pooldaja ning töötajate õiguste eest võitleja. Ta kirjutas mitu võimsat teost nende teemade kohta. Jack London suri 22. novemberil, 1916. aastal enda rantsos. Ta suri lugematute haiguste käes kannatava alkoholisõltlasena morfiini üledoosi kätte. Suure tõenäosusega sooritas ta enesetapu. 1.1.1. Perekond Arvatakse, et Londoni isa oli astroloog William Chaney ja ema oli muusika õpetaja Flora Wellman.
levikust ja tõstis esile keskused. Et peopaigaks oli tartu, leidus rohkem Tartumaa, Viljandimaa ning Võrumaa koore. Põhjaeestlaste osavõtt oli väiksem ja Lääne-Eesti oli täiesti maha jäänud. Kuna esimene üldlaulupidu oli nii hästi õnnestunud ja rahvuslik liikumine tõusuteel, tekkis juba aastal 1871 uue laulupeo korraldamise mõte. Aastal 1873 oli üldlaulupidu peetud Lätis ja järgmist Eesti laulupidu kavandati aastks 1875 või 1876. Kohaks pidi jälle olema Tartu, kuna ,,Estonia" selts Tallinnas ei pidanud võimalikuks korraldajaks hakata. Luba ei saadud aga enne kui 1876 aasta maiks ja pidu lükati 1877 aastale. Aastail 1877-78 tuli aga vahele Vene- Türgi sõda ja mais 1878 lükati pidu jälle edasi. Teine üldlaulupidu Teine üldlaulupidu nihkus aastasse 1879 ja pikaksveninud ettevalmistusajal toimusid laulupeo korraldajate keskel sisemine võitlus ja intriigid
VENE-TÜRGI SÕDA Referaat Lähte 2008 AJEND JA PÕHJUSED. Venemaa, otsides väljapääsu Mustast merest, püüdis Türgimaad välja suruda Euroopast. Selleks kuulutas ta enese Balkani poolsaare ristiusu-rahvaste kaitsjaks ja nõudis Türgi valitsuselt kristlastele mööndusi, ähvardades vastasel korral sõjaga. Inglismaa ja Austria püüdsid rahulikul teel lahendada Vene-Türgimaa konflikti. Selleks kutsusid nad Konstantinoopolisse kokku Euroopa suurriikide esindajate konverentsi. Et aga konverents ei andud mingisuguseid tagajärgi, siis kuulutas Venemaa 12. aprillil 1877. a. Türgimaale sõja. Seega osutus Vene-Türgi sõja põhjuseks Balkani küsimus. 1876. a. sügisel jõudis Venemaa oma üldise väeteenistusekohustusega kolmandasse aastasse ja sellepärast ei olnud tal veel ühtegi aastakäiku mehi uue seadusega ettenähtud reservis. Alul mobiliseeris Venemaa 6 korpust ja hiljem veel 3 korpust. Nende 9 korpuse mobiliseerimiseks läks...
maalima avatud õhus ja olema originaalne. Sisley seisund langenud vaesuseni, milles ta oli oma elu lõpuni. Nüüd nägi ta ennast kui täis kohaga töötavat professionaalset maalijat ja osa impressionistide grupist. Koos olid neil näitused 1874, 1876, 1877 ja 1882. aastal. Selleks ajaks oli tema töödest kadunud varem saadud mõjutused. 1870. aastal esitles ta oma maastiku maalide seeriat Argentuil'st, kus ta elas. Ühe tema pildi, ,,Sild Argentuil's" , ostis Manet
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Biograafia,aastaarvulised faktid...............................................................................................3-4 Lapsepõlv ja noorus....................................................................................................................5 Le Havre'i aastad.........................................................................................................................6 Camille Doncieux.......................................................................................................................7 Viimased eluaastad.....................................................................................................................8 Mõningad Monet`i maalid.................................................................................
Rõngu keskkool Auguste Rodin Referaat Koostaja: Merlin Russak 12. klass Juhendaja: Ellu Eensalu Rõngu 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................1 Elulugu...................................................................................................2 Skulptuur................................................................................................3 Põrguväravad.........................................................................................4 Teosed....................................................................................................5 Kasutatud kirjanuds...............................................................................6 Sissejuhatus Järgneva töö teema põhineb prantsuse skulptori Auguste Rodini elulool, tema teostel ja skulptu...
ja asus mehega Kroonlinna elama,kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga,vaid ta jätkas oma loomingulist tegevust ning käis tihti Eestis. [3 lk.211] Kroonlinnas oli Koidulal vähe aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, kirjutades artikleid veel ja veel), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Vanim poeg Hans- Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu.[1 2008,06,03] 1882.a. halvenes järsult Koidula tervis,tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega.[3 lk.211] 11.08.1886 Lydia Koidula suri.Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale.Alles 60 aastat hiljem,1946
Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on "Mu isamaa on minu arm", mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula on sündinud 12. detsembril 1843. aastal Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed oli...
asuvasse galeriisse, ent õnnetu esimene armastus, süvenev eraldumine ja pöördumine religiooni poole innukusega, mille ta isa hukka mõistis, viisid isa ja onu mõttele, et ehk on Vincent juba täisealine saata ta Pariisi peakontorisse tööle. Rahvusvahelise mainega ettevõte ei talunud siiski kaua Vincenti suurenevat konfliktsust, vastumeelsust suhtuda kunsti kui kaupa ja vaenulikkust klientide suhtes. Lepiti kokku tema lahkumine ning 1.aprillil 1876. aastal lõppeski tema karjäär kunstikaupmehena. Religiooni pooldamine Edasi asus 23-aastane Vincent palgata tööle Inglismaal, esmalt Ramgate'is abiõpetajana ja siis metodisti abina Middlesexis. Toetas tema missiooni ,,edaspidi kõikjal pühakirja kuulutada." Vanemad otsustasid Vincenti religioossele kutsumusele suuremat tuge pakkuda ja saatsid ta sugulaste abiga Amsterdami ülikooli teoloogiat õppima. Aasta pärast jättis ta paraku aga õpingud pooleli
õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine,konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti.- Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus, Aleksandria 2. detsember 1944 Itaalia,Bellagio) oli itaalia luuletaja, kes kirjutas itaalia ja prantsuse keeles. Ta oli kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik. Kõige tuntumad on Futurismi esimene manifest (1909, Kirjandusliku futurismi tehniline manifest (1912) ja helipoeem "Zang Tumb Tumb". Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega,
kirjutajaks. Marinetti oli luuletaja ja maalikunstnik. Ta ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ning tegi maha vana kunsti. Filippo Tomasseo ei olnud Marinetti pärisnimi, selle pani ta ise endale. Tema sünninimi oli Emilio Angelo Carlo Marinetti. Marinetti kuulsaimad manifestid on ,,Futurismi esimene manifest" ja ,,Kirjandusliku futurismi tehniline manifest". Marinetti sündis Aleksandrias 1876. aastal. Ta õppis prantsusekeelses jesuiitide kolleegiumis kõigepealt Aleksandrias kuid ta visati sealt koolist välja ning läks Pariisi õppima. Pariisis sai ta ka bakalaureusekraadi. Marinettil oli ka õigusteaduse doktorikraad. Kuigi eeldatavasti soovis Marinetti algul juristiks saada, sai tema kireks hoopis kirjandus. 1898. aastal ilmus Marinetti esimene vabavärsis töö. Aastaks 1900 oli mees täielikult pühendunud itaalia ja prantsuse kirjandusele. Ta kirjutas
Tallinna Nõmme Gümnaasium Mari-Liis Kasemaa Kubism Referaat 12.A klass Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Kubism...........................................................................................................4 3. Kunstnikud.....................................................................................................5 4. Kubism skptuuris............................................................................................7 5. Kasutatud allikad............................................................................................8 Sissejuhatus 20.sajandil esimesel kümnendil sai algiuse kubism- üks oma pärasmaid kunstivoole, mille mõju on kohati...
FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) PILT+katkend 30.10.1821 - sündis Moskvas Maria vaestehaigla arsti perekonnas; isa kasvatus oli äärmiselt karm; D jäi kogu eluks üksildaseks, eraklikuks ja endassetômbunuks 1833 - 1837 - ôppis Moskva pansionides; 1837 - suri ema 1838 - astus Peterburi sôjaväeinseneride kooli; 1841 ülendati ohvitseriks, 1843 lôpetas, arvatakse insenerikorpuse koosseisu, 1844 läks erru 1839 - pärisorjad tapsid isa 1844 - loobus sôjaväeteenistusest, sest oli hakanud tegelema kirjandusega, kirjutas vennale: "Kavatsen kogu oma elu pühendada inimesele ja kavatsen inimese saladust uurida kogu elu."; tahtis teadlikult saada suureks kirjanikuks. 1846 - ilmus jutustus "Vaesed inimesed", millele järgnes juba samal aastal hulk teisi jutustusi (katkend 2) "Vaesed inimesed" - romaan kirjades. Nagu katkendist lugesite, kriitikud kiidavad, D-s hakatakse nägema suurt romaanikirjanikku. D tômbub turri, sest talle ei meeldi, et teda surutak...
Pompeilaadis maalingud, laes servjoonvõlvid. Peegelvõlvidega saalis rikkaliku kujundusega hall-valge marmorkamin, kass valget kahhelahju, uste kohal lünetimaalid. Paljude ruumide värvikirevad seinad maalis kunstnikust poeg Heinrich 1877. Mõisal oli rikkalik kunstivarade kogu. 4 Carl Timoleon von Neff Von Neff oli baltisaksa kunstnik, Muuga ja Piira mõisnik. Sündis 1804 ja suri 1876. Sündinud vallaslapsena, saavutas ta andeka ja produktiivse kunstnikuna aadliseisuse, akadeemiku- ja salanõuniku auastme. Tema elu viimased aastad kulusid Muuga mõisa hoonete ehitamiseks ja sealse kunstikollektsiooni sisustamiseks, kuid paraku ei saanud ta asjaolude kokkulangemise tõttu oma elusihti täielikult valminuna näha. Neff oli pikemat aega otsinud Eesti- ja Liivimaal kinnisvara, kuhu paigutada oma kunstikogu
Postimpressionism 19 ja 20 saj. vahetus 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (pr. vänsan fan gog) ( hollandi päraselt vinsent fan hoh)(1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta ü...
1.Eesti kütuse varud ja nende tarbimine , . ( ~1/3, ~2/3). . . , . . . . , . , ( ), . 40%. , . . 2001 . 3,7% . . . , , , . - , ~40 . 2.Elektrijaamade areng. Eesti elektrijaamad. 1873 . . 1876 . . 1882 . (). 1882 . Thomas Alva Edison, -, , . , . . 1885 . , 3,5 1 kWh, ... 3,5%, 0,28 1 kWh, 44%. 1888 . . 1892 . , . 1907 . . 1918 . , . -101, 320 /, p0=14 MPa, t0=520/525°C , p0 12 MPa, t0 510/510°C. K-200-130. 8%. 8 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . -67, 320 t/h, p0 12 MPa, t0 510/510°C; 11 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . 464, 2 ., p0 14 MPa, t0 560°C, 5...
kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist. Peruu lipp on Peruu riigilipp. See on kasutusel alates 1825. aastast.Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust.Ametlikel tseremooniatel kasutatakse lippu, mille keskmisel laiul on riigivapp. Peruu-Tsiili süvik ehk Atacama süvik on süvik Vaikse ookeani idaosas.Selle avastas 1876. aastal laev "Dakia". Peruu-Tsiili süvik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikust 150180 km kaugusel.Peruu-Tsiili süviku pikkus on umbes 5900 km, see ulatub 6° kuni 39° lõunalaiuskraadini ja 75° kuni 82° läänepikkuskraadini. See on maailma pikim süvik. Süviku laius on 30 kuni 90 km.Mõnikord eristatakse Peruu süvikut (pikkus üle 1500 km, sügavus 6601 m) ja Tsiili süvikut (pikkus 2200 km, sügavus 8069 m).
Jean Sibelius ehk Johan Christian Julius Sibelius (1865- 1957) Lapsepõlv: Sibelius sündis rootsi keelt rääkivas peres Hämeenlinnas. Ta isa Cristian Sibelius oli linnaarst. Jean Sibelius oli pere teine laps. Perekonnaringis kutsuti teda Janneks aga õpinguaastail hakkas ta kasutama oma nime prantsuskeelset hääldust „Jean“, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Perekond elas väikses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. 1868. sai doktor Sibelius ühelt oma patsiendilt tüüfuse ja perekond pidi kolima elam proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Õpingud: Sibeliuse õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis Perekond leidis, et Sibelius tuleb saata soomekeelsesse kooli ning kaheksandast eluaastast käis ta soome õppekeelega ettevalmistuskoolis. Aastatel 1876-1885 õppis Sibelius Hämee...
Futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fašismi omadega (futurismi ja fašismi manifest ilmus aastal 1924). Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
