Tasmaania (0)

TASMAANIA

Referaat

SISUKORD

lk 3 – Sissejuhatus

lk 4 – Ajalugu, lähiajalugu

lk 5 – Geograafia, kliima

lk 6 – Mullad, Tasmaania kurat

lk 7 – Kokkuvõte

lk 8 – Kasutatud kirjandus

TASMAANIA

Sissejuhatus

Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik . Ta on saar Austraaliast kagus. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean idast ja India ookeani Suur Austraalia laht läänest. Ta hõlmab Tasmaania saare, mis on Austraalia mandrist eraldatud Bassi väinaga, ning väiksemaid saari Tasmaania saare läheduses, ja samuti Macquarie saare Lõuna-Jäämeres poolel teel Austraaliast Antarktikasse. Tasmaania saare pindala on 67 800 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 1617 meetrit. Elustik on omapärane, esineb palju endeeme. Kuulub Austraalia Liidule. Elanikke asub sellel saarel kuskil 484 700 (2005). Tasmaania pealinn on Hobart.
Tasmaania lipp Tasmaania vapp

AJALUGU

Arvatakse, et saar oli ühendatud mandriga kuni viimase jääaja lõpuni, ligikaudu 10 000 aastat tagasi.
Tasmaania oli esimesena asustatud Tasmaania aborigeenide poolt. Tõendid näitavad nende kohalolekut piirkonnas, millest hiljem sai saar, vähemalt 35 000 aastat tagasi. Tõusvad merevee tasemed lõikasid Tasmaania ära Austraalia maismaast, umbes 10 000 aastat tagasi.
Naine Truganini ( 1812 -1876) on üldteada viimane täisvereline Tasmaania ürgelanik. Tugevad tõendid näitavad, et viimane ellujäänu oli teine naine, Fanny Cochrane Smith, kes oli sündinud Wybalenas ja suri 1905.
Eurooplaste esimesed kirjalikud andmed Tasmaania kohta pärinevad 24. novembrist 1642, mil Hollandi meresõitja Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja. Hiljem nimetasid inglased saare ümber Van Diemeni maaks.

LÄHIAJALUGU

Tasmaaniat olid halvasti mõjutanud 1967 aasta Tasmaania tulekahjud , kus olid suured vara- ja inimkaotused.
Tasmaania sild varises kokku, kui teda tabas maagilaev 1975. aastal ning see tegi Hobartis Derwent’i jõe ületamise peaaegu võimatuks.
28. aprillil 1996 aasta vahejuhtumis, mida tuntakse Port Arthuri veresaunana, tulistas ja tappis Martin Bryant 35 inimest (kaasa arvatud turistid ja elanikud) ja vigastas 21 inimest. Tulirelvade kasutamised vaadati kohe üle ja uued relva omandi seadused võeti vastu üleriigiliselt.
Aprillis 2006. aastal põhjustas kaevanduse kokkuvarisemise väike maavärin Beaconsfield’i lähedal. Üks inimene sai surma ja kaks olid maa all lõksus 14 päeva.

GEOGRAAFIA

Tasmaania suurus on 68 401 ruutkilomeetrit.
Kuna Tasmaania on olnud vulkaaniliselt mitteaktiivne, on seal palju kumeraid ja tasaseid mäestike, tehes sellest kõige mägisema osariigi Austraalias.
Tasmaania kõrgeim mägi on Mount Ossa (1614 meetrit). Palju Tasmaaniast on endiselt tihedalt metsastatud. Southwest rahvuspark ja naaberalad on mõned viimased parasvöötme vihmametsad lõunapoolkeral. Tarkine, mis asub saarel kaugel loodes, on suurim parasvöötme vihmametsade ala Austraalias ja üks maailma suurimaid, hõlmates ligikaudu 3800 ruutkilomeetrit.
Tasmaanias on palju jõgesid, mis on peaaegu kõik tammistatud, et pakkuda nii palju hüdroelektrit, kui osariik vajab.

KLIIMA

Tasmaanias on jahe parasvöötmeline kliima nelja erineva aastaajaga.
Suvi kestab detsembrist kuni veebruarini, kui keskmine maksimaalne mere temperatuur on 21 ° C ja sisemaa alad Launceston’i ümber ulatuvad 24 °C. Teised sisemaa alad on palju jahedamad koos Liawenee’ga, mis on üks külmemaid kohti Austraalias, temperatuuriga veebruaris vahemikus 4 ° C kuni 17 ° C.
Sügis kestab märtsist maini ning on muutliku ilmastikuga, kus suve ilmastik võtab järk-järgult üle talve mustreid .
Talvekuud on juuni ja juuli ning need on üldiselt kõige märjemad ja jahedamad kuud osariigis, kus kõige kõrgemal asuvad alad saavad tunda lumesadu.
Kevad on hooaja üleminek, kus talvine ilmastik hakkab üle võtma suve kuju. Kuigi lumesadu kestab endiselt kuni oktoobrini. Kevad on tavaliselt tuuliseim aastaaeg oma pärastlõunaste meretuultega, mis saavad alguse rannikust .

MULLAD

Tasmaania mullad ei ole nii viljakad kui mandri Austraalias, suures osas sellepärast, et enamik neist on leostunud. Mullad lääne-Tasmaanias ja idarannikul on väga viljatud ning neid ei saa kasutada põllumajanduses, kuid nad on palju tootlikumad metsamajanduses , mis on üks riigi suurimaid tööstusharusid.
Põhjaranniku mullad on väga happelised, kuid nende äärmiselt soodsad füüsikalised omadused teevad need laialdaselt kasutatavaks piima-, veise- ja söödakultuurideks.

TASMAANIA KURAT

Pärast Tasmaania tiigri väljasuremist eelmise sajandi algul on Tasmaania kurat (nimetatud ka kui kukkurkurat) ainus algupärane kiskja lõunamandril. Armas valge kaelusega toakoera suurune loomake paljastab oma tegeliku olemise, kui avab nõelteravate hammastega tulipunase suu. Neil on tugev pea ja kael , mis teeb nende jaoks kontide närimise hõlpsamaks. Karjas elavatest loomadest liigub Tasmaania matkajate seas mitmeid õuduslugusid. Kriiskava ja võika häälega loom on tuntud selle poolest, et hävitab oma ohvrid jäljetult.

Kokkuvõte

Tasmaania on Austraalia ainus saar-osariik. Tasmaania on hoopis teistsugune kui mandri-austraalia. Puutumata loodus meelitab vaatamata jahedale kliimale siia igal aastal hulgaliselt nii sise- kui välisturiste. Tasmaania on pikka aega arenenud mandrist sõltumatult, ka paljud taimed ja loomad on ainuomased ainult siinsele keskkonnale. Kuigi Austraalia suurim teadaolev kiskja Tasmaania tiiger suri eelmise sajandi algul välja, on saarel säilinud väike populatsioon Tasmaania kuradeid. Tervelt kolmandiku kogu Tasmaania pindalast moodustavad rahvuspargid, milledest paljud on oma unikaalse looduse tõttu kantud UNESCO maailmapärandisse.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://en.wikipedia.org/wiki/Tasmania
http://et.wikipedia.org/wiki/Tasmaania_saar
http://et.wikipedia.org/wiki/Tasmaania
http://wapedia.mobi/et/Tasmaania
http://www.hot.ee/rohelinemanner/tasmaania_kurat.html
8