Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojuselektrijaamad,kordamiskusimuste vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest osalistest kasuteguritest ta koosneb?
  • Miks kasutatakse toitevee regeneratiivse eelsoojendust?

Lõik failist

1.Eesti kütuse varud ja nende tarbimine
В балансе энергетических ресурсов и первичной энергии Эстонии высока доля собственных источников энергии, в основном сланца. Это дает стратегическую независимость (доля импорта источников энергии не превышает ~1/3, в среднем по ЕС эта доля ~2/3). Основным преимуществом масштабного использования сланца является надежность энергоснабжения страны и слабая зависимость от цен на мировом рынке. Отрицательная сторона – большой ущерб окружающей среде при добыче и
Vasakule Paremale
Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #1 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #2 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #3 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #4 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #5 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #6 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #7 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #8 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #9 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #10 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #11 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #12 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #13 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #14 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #15 Soojuselektrijaamad kordamiskusimuste vastused #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Armine Õppematerjali autor
Vene keeles

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

soojust. See on tuntud STIG (Steam Injected Gasturbine) meetodina. Seda meetodit iseloomustavad järgmised asjaolud: Suurendab turbiini võimsust ja termilist kasutegurit võrreldes lahtise tsükliga (võimsus suureneb gaasiturbiini läbiva massikulu suurenemise ja kasutegur soojuse täielikuma kasutamise tõttu); Töötab hästi turbiini osalistel koormustel (koormust saab reguleerida sisseantava auru hulgaga); Põlemiskambrisse antava auru kogus on ligikaudu 0,1 kg 1 kg õhu kohta. STIG elektrijaamad jäävad alla kombiringprotsessiga elektrijaamadele järgmises: Kasutegur on umbes 10% väiksem; Üle 50MW võimsusega jaamade kapitaalmahutused on suuremad; Käidukulud on suuremad. Maagaasi kasutamisel väheneb oluliselt ka CO2 emissioon. See on tingitud sellest, et maagaas koosneb põhiliselt metaanist CH4 , mille põlemisel CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O tekib veeaur. Süsihappegaasi osa jääb suhteliselt väikeseks. Väikeste kombijaamade võimsus määratakse vastavalt soojusturu vajadustele

Elektrijaamad
thumbnail
27
doc

Katla projekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2 Seletuskiri Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus.

Katlatehnika
thumbnail
125
pdf

Rakendusenergeetika

MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine s

Füüsika
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehn

Katlatehnika
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

...............34 4 PÕLEVKIVI.......................................................................................................................................................35 4.1 PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE.........................................................................................................................35 4.2 PÕLEVKIVIÕLI TOOTMINE..............................................................................................................................35 5 SOOJUSELEKTRIJAAMAD...........................................................................................................................36 5.1 SOOJUSJÕUSEADMETE RINGPROTSESSID.......................................................................................................36 5.1.1 Carnot` ringprotsess........................................................................................................................36 5.1.2 Rankine'i ringprotsess ..............................

Energia ja keskkond
thumbnail
19
doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika ­ teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega ­ külmutustehnika. Termodünaamika ­ Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia ­ objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia ­ kõik

Soojustehnika
thumbnail
128
pdf

Soojuspumbad Konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-külmutusseadmed 12/11/10

Energia ja keskkond
thumbnail
19
doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika ­ teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega ­ külmutustehnika. Termodünaamika ­ Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia ­ objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia ­ kõik

Soojustehnika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun