Vincent Willem van Gogh’i elulugu (0)

Abja Gümnaasium
Vincent Willem van Gogh’i elulugu
Referaat
Abja- Paluoja 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
Elulugu 4
Vanemad ja lapsepõlv 4
Koolitee 4
Kunstikaupmehe aeg 5
Religiooni pooldamine 5
Algus kunstis 6
Üksildase elu lõpp 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Vincent van Gogh töötas kunstnikuna ainult 10 aastat, peetakse teda tänapäeval üheks tuntumaks kunstnikuks . Osa tema kuulsusest põhineb tema ebatavalisel elukäigul, mis on andnud alust kõiksugustele müütidele. Van Goghi katsed end erinevatel elualadel teostada osutavad ilmekalt ta järeleandmatule püüdele leida elu mõte. Kunstnik, kes müüs eluajal vaid ühe maali ning kelle töid ostetakse tänapäeval rekord summade eest, tegutses Haagis , Londonis, Pariisis kunstikaupmehena, Ramsgates abiõpetajana ja Inglismaal Middlesexis metodisti ja vaimuliku abina. Töötas raamatupoemüüjana Dordrechtis, õppis Amsterdamis teoloogiat ning oli seejärel peaaegu kaks aastat Belgias Borinage’is jutlustaja. Sealses kaevurite asunduses hakkas van Gogh lõpuks eesmärgi päraselt maalima. Keset ängistavat vaesust sai jutlustajast kunstnik.

Elulugu

Vanemad ja lapsepõlv

Vincent Willem van Gogh sündis 30. märts 1853 ja elas kuni 29. juulini 1890ni. Ta oli hollandi maalikunstnik. Ta sündis Põhja-Brabantis Groot-Zundertis. Ta sai omale sama nime, mis aasta varem sündinud vend, kes suri mõned tunnid peale sünnitust. Van Goghi suguvõsa teadaolevad juured ulatuvad 16sajandisse. Vincenti isa Theodorus oli vaimulik, keda peeti karmiks, väikeseks protestantlikuks paavstiks, samas kui ema Anna Cornelia, Haagi õukonna raamatuköitja Carbantuse tütre kohta öeldi „kehastunud inimlikkus.“ Vincent veetis kogu oma lapsepõlve Hollandi lõunaosas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laialdased liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus.

Koolitee

1860. aastal astus Vincent külakooli, mis asus Antwerpenis. Aasta hiljem võttis isa ta sealt koolist ära ja palkas eraõpetaja, kes õpetas van Goghi perekonna lapsi. Tal oli kaks õde ja kolm venda. 1864. aastal saadeti Vincent 30km kaugusele internaatkooli. See mõjus kunstnikule ängistavalt, sest veel vanemas eas meenutas ta seda vihaga. Pärast algkooli lõpetamist 1866. aastal siirdus ta Tildburgi keskkooli, seal oli tema joonistamise õpetajaks C.C. Huysmans, kes julgustas Vincenti süstemaatiliselt õpingutega tegelema. 1868. aastal jättis ta kooli pooleli .
Viimased 15 kuud oma lapsepõlve kodus veetis ta üksinda looduses uidates, kuna loodus pakkus talle kindlustunnet. Samas lapsepõlvest jäid talle ahistavad mäletused ja ta meenutas oma vend Theole hiljem „ Mu noorusaeg oli sünge, külm ja igav.“

Kunstikaupmehe aeg

Onu soovitusel läks Vincent 1869. aasta juulis Haagi kunstikaupmehe õpilaseks. Ta tutvus stiilidega, mis olid parajasti moes salongides, ning õppis tundma Barbizoni ja Haagi koolkonna maastikukunsti. Koolituse lõppedes saadeti van Gogh Londonisse asuvasse galeriisse, ent õnnetu esimene armastus, süvenev eraldumine ja pöördumine religiooni poole innukusega, mille ta isa hukka mõistis, viisid isa ja onu mõttele, et ehk on Vincent juba täisealine – saata ta Pariisi peakontorisse tööle. Rahvusvahelise mainega ettevõte ei talunud siiski kaua Vincenti suurenevat konfliktsust, vastumeelsust suhtuda kunsti kui kaupa ja vaenulikkust klientide suhtes. Lepiti kokku tema lahkumine ning 1. aprillil 1876. aastal lõppeski tema karjäär kunstikaupmehena.

Religiooni pooldamine

Edasi asus 23-aastane Vincent palgata tööle Inglismaal, esmalt Ramgate’is abiõpetajana ja siis metodisti abina Middlesexis. Toetas tema missiooni „edaspidi kõikjal pühakirja kuulutada.“ Vanemad otsustasid Vincenti religioossele kutsumusele suuremat tuge pakkuda ja saatsid ta sugulaste abiga Amsterdami ülikooli teoloogiat õppima. Aasta pärast jättis ta paraku aga õpingud pooleli. Brüsseli misjonäride kooli kolmekuulist koolitust ei suutnud oma suureks pettumuseks läbida ning tagasi koju jõudes, oli ta veendunud, et on tõeline hädavares.
Jutlustaja töökoht Borinage’is tõotas talle ummikust väljapääsu. Vincenti fanaatiline võime inimestele kaasa elada, kohati enesepiinamiseks kasvav ohverdamisvajadus ning püüdlus elada Kristuse eeskujul – elada ilma omandita, põhjustas konflikte kirikujuhtidega ja tingis viimaks tema vallandamise „preesterkonna väärikuse õõnestamise.“ tõttu. Ta jäi sõltumatu jutlustaja veel aastaks Borinages’i, kuid misjonäri entusiasm teisenes huviks inimeste igapäevaelu vastu. Vincent jäädvustas nähtamatu joonistuse, mis saavutas tema süngevõitu elus uue tähenduse. Tema elu sai vähehaaval uue suuna – süstemaatiline keskendumine joonistamisele juhatas sisse tema kümneaastase kunstnikutöö.

Algus kunstis

Van Gogh suhtus oma eesmärki saada kunstnikus suure otsustavuse ja tõsidusega. Peamiselt õppis ta ise, kuid traditsiooniliselt kohaselt harjutas ta suurte meistrite, peamiselt Jean Francoise Millet’ ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades.
Värv van Goghi käes oli meisterlik väljendusvahend, mille võimalus – erinevaid pealekandmisviisi, segamist ja vormimist ta oma lühikese loomeperioodi jooksul palju kasutas. Ta näitas üles huvi kunstiteooria vastu, kuid siiski näib tema värvikasutus olevat rohkem katsetuste ja vanade meistrite tööde jälgimise tulemus. Ta rääkis alatasa õige värvi leidmisest kui võitlustest.
Ta on tuntud kui postimpressionist .
Ta maalis oma lühikese kunstniku perioodi ajal kokku 2196 tööd. Nendes maalid 864 ja graafilisi töid 1039.

Üksildase elu lõpp

1888. aasta lõpus satub ta haiglasse oma halvenema tervise tõttu. Ta vabaneb haiglast alles 1889. aasta 7 jaanuaril. Kuid tema vaimne tervis muutub sama aasta esimesel poolel väga palju. Alguses on ta täiesti rahulik ja arusaadav, samal ajal näeb ta hallutsinatsioone ja ajab segast juttu . Tal on päritud närvihaigus. Haigus hood hakkav Vincenti aina hullemini ja tihedamini külastama. Maalimine muutub võimatuks. 1890. aasta 27. juulil tundis Vincent van Gogh uue haigushoo lähenemist ning lasi ennast püssist ja suri kaks päeva hiljem haiglas olles ise 37 aastane.

Kasutatud kirjandus

Väike kunstiraamat „Van Gogh“ koolibri 2006 lk 7-12; lk 62-63; lk 88-89.

http://et.wikipedia.org/wiki/Vincent_van_Gogh#T.C3.B6id

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/postimpressionism/sisu.ht m

http://www.vggallery.com/

http://www.vggallery.com/misc/chrono.ht m
7