Tamsalu vald (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Infrastruktuur: Tamsalu vald

Infrastruktuur Tamsalu vald Elamumajandus: Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit. Korruselamute haldamiseks on loodud Tamsalu linnas 3 ning Porkunis 3 korteriühistut. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor. Jäätmekäitlus : Tamsalu vallas reguleerib prügi käitlemist Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri. Prügiveoteenust osutab valla haldusterritooriumil AS Ragn Sells. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud tsentraalse prügiveosüsteemiga. Tamsalu linnas on suuremate kortermajade juurde loodud võimalus jäätmete liigiti kogumiseks - paber, papp ning segapakend. Segapakendi kogumiskonteinerid on paigaldatud ka Assamalla, Porkuni ja Vajangu küladesse ning Sääse alevikus.

Loodus

7

doc

Rakvere vald

Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees

Geograafia

8

docx

Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla

Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Liis Järvamägi Biotehnilised süsteemid, I Võhmuta 2013  Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Sissejuhatus Võhmuta küla asub Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, olles eelviimane küla enne Järvamaa piiri. Varem kuulus Järva-Jaani kihelkonda ning aastail 1939­1950 eksisteeris Järvamaal Võhmuta vald. Valisin küla oma uurimistöö teemaks, kuna olen ise külas pea terve oma elu elanud ning leian, et oleks huvitav oma piirkonna keskkonda analüüsida. Joonis Võhmuta küla aerofoto  Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Küla läbib tee nr 15128 (Järva-Jaani - Tamsalu -Kullenga). Järva-Jaani asub külast 6 km kaugusel ja Tamsalu 15 km kaugusel. Lähim põhikool asub 4 km kaugusel Vajangul ning

Atmosfäärihügieen ja saastelevi

11

doc

Anija Mõis

KEHRA GÜMNAASIUM JOOSEP HEIN VIII B klass ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljateistkümmet küla. Valla maa-alal oli mitu

Kirjandus

46

docx

Uurimistöö AS Tamsalu Kalor

TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014  SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM.......................................

Soojusmajandus

5

docx

PUURMANI MÕIS

Keila Kool PUURMANI MÕIS Referaat Õpilane: Keila 2013 Sisukord Ajalugu 3 Mõisahooned ja park 4 Lisa 5 Kasutatud materjalid 6 Ajalugu Puurmani mõis (Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. On arvatud, et mõisasüdame kohal paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residents. Siiski ei ole teada Kursi ordulinnuse täpset asukohta. Puurmani mõisa esimene omanik oli Buhrmeisterite

Kunstiajalugu

5

docx

Türi linn

Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond)

Geograafia

34

pptx

Eesti mõisate ajalugu

Eesti mõisate ajalugu Cristian, Elari, Toomas Sissejuhatus  Antud töös uurisime Olustvere mõisa ajalugu.  Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas  Cristian I osa vastused, Elari II osa ja Toomas III osa vastused.  Koos koostsime powerpoindi. Mõisate ajalugu  Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.  mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000  Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani.  enamik Eesti mõisate omanikke sakslased  mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait  mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees  mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu  Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)