Vene türgi sõda (0)

1 HALB

VENE-TÜRGI SÕDA

Referaat
Lähte 2008
AJEND JA PÕHJUSED.
Venemaa, otsides väljapääsu Mustast merest, püüdis Türgimaad välja suruda Euroopast. Selleks kuulutas ta enese Balkani poolsaare ristiusu-rahvaste kaitsjaks ja nõudis Türgi valitsuselt kristlastele mööndusi, ähvardades vastasel korral sõjaga. Inglismaa ja Austria püüdsid rahulikul teel lahendada Vene-Türgimaa konflikti. Selleks kutsusid nad Konstantinoopolisse kokku Euroopa suurriikide esindajate konverentsi. Et aga konverents ei andud mingisuguseid tagajärgi, siis kuulutas Venemaa 12. aprillil 1877 . a. Türgimaale sõja. Seega osutus Vene-Türgi sõja põhjuseks Balkani küsimus.
1876. a. sügisel jõudis Venemaa oma üldise väeteenistusekohustusega kolmandasse aastasse ja sellepärast ei olnud tal veel ühtegi aastakäiku mehi uue seadusega ettenähtud reservis. Alul mobiliseeris Venemaa 6 korpust ja hiljem veel 3 korpust. Nende 9 korpuse mobiliseerimiseks läks aega 5 kuud. Vägede koondamiseks kulus veel 2 kuud, mis oli tingitud sellest, et kasutada oli ainult üks raudtee . Siit on selge millise tähtsuse omavad raudteed vägede koondamise perioodil.
Ka Türgimaa mobilisatsioon ja vägede koondamine ei sündinud kiiresti - oli pikaldane, mis oli tingitud Türgimaa majanduslikust mahajäämisest, teede puudusest, riigiaparaadi korratust töötamisest, Türgimaa üldisest sisemisest jõuetusest jne. Vägede ja igasuguse varustuse koondamist raskendas ka see asjaolu, et sõdida tuli mägedes (Balkani ja Kaukasuse mägedes).
Pärast teatud jõupingutusi ja võitlusi liikusid Vene väed üle Doonau , vallutasid Plevna ja Adrianopoli. Kaukasuses langes venelaste kätte Karsi kindlus . Need kaotused sundisid türklasi sõda lõpetama. Rahu tehti St.-Stefanos 19. veebruaril 1878. a. Venemaale kasulikkudel tingimustel.
Selle sõja kohta tuleb ära märkida seda, et siin leidis kasutamist välifortifikatsioon, näit. Plevna juures. Türgi väike väeosa (garnison) pani siin vastu 6 kuud, mis kinnitas välifortifikatsiooni tähtsust. Rünnak nõudis siin kõigi väeliikide koostööd. Selles sõjas leidis aset ka terve rida vene väejuhtide eksimusi. Pärast Doonaust üleminekut unistasid vene väejuhid ainult sellest, kuidas pääseda otseteed Konstantinoopolisse selle asemel, et purustada Türgi vägesid osade kaupa Põhja-Bulgaarias, milleks olid võrdlemisi soodsad võimalused. Tähelepanu väärib ka see, et vene vägede löögi taktika osutus tihti täiesti jõuetuks nõrkade türgi osade ees ka siis, kui viimased olid venelastest arvuliselt (2-5 korda) nõrgemad. Taktikaline abitus, jõuetus ilmneb alati harilikult siis, kui löögi taktika põrkab vastu tugevat tuleseina. See taktikaline jõuetusetunne tuli ilmsiks peaaegu kõigis venelaste operatsioones.

POOLTE SÕJALISED JÕUD.

Venemaa.

Venemaal sõjaministeeriumi eelarve, mis Vene-Türgi sõjaajal moodustas 33% oli 1900-sajandate aastate ümber umbes 22% kogu riigieelarvest.
Iga sõjaväelase kohta tegi see aastas 225-300 kuldrubla. Vene rahuaegne sõjavägi oma arvult ületas miljoni (1. 020.000 + 60.000 kasakat). Ettevalmistatud reserv Türgi sõja ajast oli tõusnud 5, 5 kordseks ja andis ligi 3. 000.000 meest.
Obrucevi süsteemi kohaselt oli sõjavägi antiterritoriaalne, s.o. ajateenijad olid sunnitud sundaega teenima oma sünnikohast kaugetes rajoonides. Eestlased näiteks teenisid Poolamaa garnisonides ja Siberis . See süsteem võõrutas sõjaväe rahvast ja pidi selle muutma kindlaks toeks valitsusele sisemiste rahutuste mahasurumisel ja teiseks piiriäärsetes rajoonides venelastega täidetud garnisonid pidid mobilisatsiooni korral andma aluse muude rahvustega komplekteeritud rügementide lahinguvõimele.
Venemaa sõjavägi jagunes 29 armee - ja 2 ratsakorpuseks, millest 17 armee - ja 2 ratsakorpust (66%) asusid Vilna, Varssavi, Kiievi ja Odessa sõjaväeringkonnas; 3 armeekorpust (21%) - Petrogradi ja Moskva ringkonnas. Kaukasuse, Turkmenistani ja Kauge -Idas 2 armeekorpust (13%). Needki pooliku koosseisuga ja teise järgu osadega komplekteeritud. Hiljem Kauge-Idas asuvate väeosade arvu suurendati. 1895 . a. (Jaapani-Vene sõja ajal) oli venelasi Kauge-Idas - 30.000. 1900. a. (bokserite mässu ajal) seda arvu suurendatu kuni 60.000 meheni ja moodustati kaks armeekorpust (I ja II).
1904 . a. tõusis Kauge-Idas oleva sõjaväe arv 97.000 meheni ja sellele oli lisaks veel 24.000 piirivalvurit. Need olid laiali ja sõjakorral tõsisema vastupanu avaldamiseks jõuetud. Suuremaid jõude Kange -Idasse tuli saata Sise-Venemaalt raudteel.
1892. a. alustati raudtee ehitamist. Et ehituskulusid kokku hoida ei ehitatud seda magistraalteeks, vaid rohkem nagu kohaliku vajaduste rahuldamiseks. Väga suured tõusud, kõrged rööpad, järsud pöörangud ja suured jaamade vahed ei võimaldanud üle 3 paari ronge ööpäevas läbi lasta (kiirus 12-20 km). 1898 . a. teeparandus võimaldas läbi lasta kuni 7 paari ronge ööpäevas. 1900. a. suudeti läbilastavate rongide arvu tõsta 10 paarini kuni Irkutskini ja 1903. a. kogu tee pikkusel

BALKANI SÕDA 1912.-1913 . a.

Türgi sõjale järgnes Balkani sõda - Türgimaal maksma hakanud konstitutsiooniline kord ei toonud ristiusulistele rahvastele mingisuguseid kergendusi, sest Türgi valitsus jäi truuks oma endistele traditsioonidele. Neil asjaoludel ja Venemaa kaasabil kujunes Balkani riikide - Serbia , Bulgaaria , Montenegro ja Kreeka - liit, kes 1912. a. alustas Türgimaaga sõda. Liitlased panid välja türklaste vastu 425.000 meest. Nende eesmärgiks oli Türgimaa väljasurumine Euroopast. Türgi väed purustati täielikult ja nihutati ta piirid peaaegu kuni väinadeni. Et senised liitlased võidusaavutuste jagamisel ei suutnud kokku leppida, vaid koguni äärmiselt teravasse vastuollu sattusid, eriti Serbia ja Bulgaaria, siis puhkes järgmisel aastal (1913) nende eneste vahel sõda, millest osa võttis nüüd ka Rumeenia (Serbia poolt). Selle sõja tagajärjel kaotasid Balkani riigid suure osa oma senistest saavutustest (Londoni leping).
Balkani sõja iseärasuseks oli see, et ta kandis koalitsioonisõja iseloomu, ja näitab, kuivõrt ebakindel võib üks koalitsioon olla ja kuivõrt hõlpsasti koalitsiooni kuuluvad riigid, egoistlikkude huvide rahuldamise vajadusist, oma liitlasile selja võivad pöörata ja isegi relvadega omavaheliste arvete õiendamisele asuda . Koalitsioon kui niisugune on väga õrn "asi" ja selle kooshoidmine vajab riigimeestelt väga tõsist poliitilist tööd ja pikemaajalist ettevalmistust. Balkani sõda oli üheks sädemeks, mis Maailmasõja lahtipuhkemist kiirustas.
Kasutatud kirjandus:
http://ru.wikipedia.org
Wene-Türgi sõda 1877. Eisen, Matthias Johann, 60lk.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 49 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TFlux Õppematerjali autor

referaat

Sarnased õppematerjalid

222

doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Pisikestest Kesk- Aasia riigikestest moodustati Turgestani kindralkubermang 1860ndate lõpus. Kolmas suund Hiina poole- Hiina oli 19.saj lõpus üsna nõrk, ehkki hiigelsuur ja rikas riik, Vm surus hiinlastele peale mitmeid lepinguid, 1858 lepingulisel alusel võeti Hiinast Amuuri jõe vasakkallas, 1860 lisandus nn Primorje. Seoses osalemisega Hiina bokserite mässu maha surumises läks Vm kontrolli alla ka Mandžuuria piirkond, vene väed viidi sisse. Kõiki Hiinalt ära võetud prk-de hoidmiseks rajati Vaikse Ookeani rannikule Vladivostok ja Port Artur, pandi alus Vm III sõjalaevastikule- Vaikse Ookeani laevastik. Kuigi kaua edu Mandžuurias eriti hoida ei suudetud, 1904-1905 Vene-Jaapani sõda, Vm sai lüüa. Kaotati Port Arturi kindlus ja väed tõmmati tagasi Mandžuuriast, Jaapanile loovutati ka Sahhalini saare lõunaosa. Kui põrkuti kokku kasvava, moderniseeruva Jaapaniga, pandi Vene ekspansioon Hiina suunal seisma

Ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk