Põhjamaade muusika. (0)

Taani- Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper . Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga . Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid . Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus . 14 saj alates oli sõltuv taanist . Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga . 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb norrale iseseisvus. Võitlus sõltumatuse eest arendas kultuurilist ühte kuuluvust. Norra anneb rohkem nimesid maailma kui taani ja rootsi kokku. Selle ajastu taanlastest ja rootslastest ei tea me midagi. Björnson, Ibsen - maailma kuulsad kirjanikud . Lindeman- rahvalaulude koguja ja töötleja. Kogud on algmaterjalideks ka kõigile teistele. Ole Bull -1810-1890, teda on kutsutud ka põhjamaade paganiiniks. Raius ikka rahvamuusika tähtsust. Üle euroopaline kuulsus. Lapsest peale mängis viiulit ja õppis paganiini juures. Kontsertidel tutvustas norra muusikat. Rootsi -Taani ja norra vahepealne maa. Suur laulu maa. Rahvalaulud on euroopalikumad kui muud skandinaavia rahvaste omad. Rootsi tantsuviisid on väga liikuvad. Rahva looming on väga vana ja rahva laulikud olid skaldideks. Lauludes ülistavad kuningaid ja kangelasi. Rootsi eepilised ballaadid jõudsid õitsengule just 15-16 sajandiks . 16sajandi allgul toimunud lutteri usupuhastus katkestas ballaadi traditsiooni. Stokholmi asutatakse õuekapell kuhu võetakse tööle välismaalasi. Johan Helmich Róman-1694-1758, peetakse rootsi muusika isaks. Tema loomingus on palju rahvalaulu ja –tantsu teemasid . (Carl Bellmann- )Soome. Eestlastega tihedad sidemed, karm loodus, iseloom raskemeelne, rahvalauludes domneerib minor – kurvameelsus. Loodusel suur koht. Ärkamisaeg ühel ajal – 19. sajandil. 1835. Kalevala sünd( Elias Lönnrot). Kalevala väga palju mõjutanud soome muusikat. Soome rahvalaul lõpeb ühehäälselt. Soomes pole kunagi olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper . 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia . Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai Fredrik Faatsius(1809- 1891 ). Robert Kajanus – filharmoonia seltsi asutaja . Filharmoonia – kontserte korraldav organisatsioon . Saamid. Joigumine. Oskari Merikanto helsingi ooperiteatri dirigent , kirjutanud on 3 ooperit. Esimene soomekeelne ooper’’põhjala tütar’’. Romantilise suuna esindaja. Aare Merikanto, Oskari poeg(1893-1958). Sibeliuse akadeemia ippejõud. Palju sümfoonilisi teoseid, ooper ‘ juha ’. Selin Palmgren helilooja , pianist ja dirigent. Parimad klaveriteosed. 5 klaverikontserti, palju miniatuure. Kutsutud ka soome Chopiniks. Toivo Kuula.täiendas end välismaal, seal leidis oma isikupärase stiili. Oli väga vaesest perest. Tuntuim ‘stabat mater ’ – viimane teos. Leevi Madetoja -kõige värvikam soome helilooja. Ooper ‘põhjalased’ Einojuhani Rautavaara. Jean Sibelius -teeb Soomele nime terves maailmas. Sai tasuta stipendiumi õiguse igasse muusikakonservatooriumi terves maailmas tänu oma oskustele. Peale helsinigit täiendab end ka berliinis ja viinis. Peale seda hakkab helsingi lütseumis õppejõuks. 1892 – sümfoonia kantaat ‘kullervo’. Sümfooniline poem – ‘ saaga ’. Tutvub Järnefeldti perekonnaga. Peres oli üks tütar ja kolm poega. Eero Järnefeldt – kunstnik Arvid – kirjanik. Arnas – dirigent ja helilooja. 1897 loobub Sibelius oma ametist ja hakkab vabakutseliseks heliloojaks. Ainolas elab ta surmani. Tema naise nimest tuletatud linan nimi. Seal tema põhiline looming. 3. – 7. sümfoonia. Üheosalised ümfoonilised teosed. ‘kualema’ muusika. Shakespeare ‘ torm ’. Maeterlincki ‘pealleas ja Melisande’. Loomingut iseloomustab sisemine pinge. Palju poeeme, avamänge, fantaasiaid, suite. ‘ Finlandia ’. Sündinud ainult poliitilistel põhjustel. 4. nov. 1899 helsinigi-rootsi teatris anti pidulik etendus, kus kanti ette ajaloolised stseenid soome mütoloogiast ja ajaloost. Juurde loeti vastavat luulet. Neile kõikidele kirjutas muusika Sibelius – see oli finlandia. On soomlastele väga tähtis. Poem algab aeglase sissejuhatusega ja sisaldab kahte iseloomujoont: 1)taha võidelda Edward Grieg -Per günti looja . Harmoonia ja meloodia on omapärased. Väljendus vahendeid on tal vähe. Ta on mõjutanud meie mehi nag mart saar. Armastab väga väike vorme peetud põhjamaade shopääniks. Meeldisid hirmsasti muinasjutud. 1862 lõpetab klaveri kompositsiooni eriala samal aastas andis kodulinnas oma esimese kontserdi(Bergelis) Nina Hagerup saab griegi naiseks ja enamus griegi laule on tema naisele kirjutatud. 1866 aastal tuleb kodumaale tagasi ja hakkab organiseerima kodumiaist muusikaelu organiseerima. Kontserdi public oli harimatu. Kontserdid olid pühapäeva hommikul aga samal ajal olid ka kiriku loengud . 1874 aastal saab hendrik I kirja palvega kirjutada muusika per gyntile. 1876 kantakse see ka oslos ette. Raldhausenisse ehitab oma maja kus ta lõpuks sureb . Grieg ei nole heroiline vaid hästi lüüriline autor. Põhiliselt väike palad . U 150. ja neistgi on pealkirjastatustATUD KUI LÕÕRILINE PALA SONAATE KVARTETTE KAMMERMUUSIKAT. KÕIGE TUNTUM ON KLAVERI KONTSERT . AVAMÄNG “SÜGISEL” VOKAALSÜMFOONILISED TEOSED “KLOOSTRI VÄRAVAL” ja kantaat “uus isamaa” Üks muusikaline kujund jääb aluseks kogu tööle.