Referaat Jack Londonist (2)

Antsla Gümnaasium
12b klass
JACK LONDON „MARTIN EDEN ”
Referaat
Juhendaja :
Õpetaja
ANTSLA 2010
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. Jack London 4
1.1. Elulugu 4
1.1.1. Perekond 4
1.1.2. Varajane elu 4
1.1.3. Kullapalavik ja esimene õnnestumine 5
1.1.4. Esimene abielu 6
1.1.5. Teine abielu 6
1.2. Teosed 7
1.2.1. Romaanid 7
1.2.2. Jutukogud 7
1.2.3. Jutustused 7
2. Romaan „Martin Eden“ 8
2.1. Peategelased 8
2.2. Põhilised probleemid 9
2.3. SISU 9
KASUTATUD KIRJANDUS 12

SISSEJUHATUS

Valisin selle Jack Londoni kuna teadsin tema ühte teost „Valgekihv“ ja see pidi olema seiklus raamat. Referaadis kirjutan Jack Londonist ja tema romaanist „Martin Eden“. Loodan saada rohkem teadmisi Jack Londoni eluloost ja tema teostest.

1. Jack London

1.1. Elulugu

Jack London sünninimega John Griffith Chaney oli Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist. Sündis 12. Jaanuaril 1876. aastal San Fransiscos. London oli kirglik sotsialismi pooldaja ning töötajate õiguste eest võitleja. Ta kirjutas mitu võimsat teost nende teemade kohta. Jack London suri 22. novemberil, 1916. aastal enda rantšos. Ta suri lugematute haiguste käes kannatava alkoholisõltlasena morfiini üledoosi kätte. Suure tõenäosusega sooritas ta enesetapu.

1.1.1. Perekond

Arvatakse, et Londoni isa oli astroloog William Chaney ja ema oli muusika õpetaja Flora Wellman. Rasedusest kuuldes nõudis Chanley, et naine teeks abordi, naine aga keeldus ning mees lahkus. Meeleheitel Flora lasi ennast, aga sai ainult kergelt vigastada. Peale lapse sündi andis naine lapse endisele orjale Virginia Prentissile. 1876. aasta lõpus abielus Flora Wellman osaliselt halvatud sõjaveteran John Londoniga, ning võttis enda lapse tagasi.

1.1.2. Varajane elu

London sündis Third and Brennani tänaval San Fransiscos. Tema perekond kuulus küll töölisklassi, kuid ei olnud nii vaene nagu London oma kirjutistes väitis. London lõpetas Oaklandis algkooli ning peale seda õppis ise. 1885. aastal luges London Quida romaani „Signa“, sellest sai alguse tema huvi kirjanduse vastu. 1886 . aastal läks ta Oaklandi avaliku raamatukokku, ning kohtus sümpaatse raamatukoguhoidja Ina Coolbrithiga, kes julgustas teda õpingutel.
1889. aastal hakkas London tööle Hickmotti konservitsehhis. Seal töötas ta 12 kuni 18 tundi päevas. Otsides väljapääsu, laenas ta oma kasuemalt Virginia Prentissilt raha ning ostis austrite piraadi French Franki käest ühemastilise paadi Razzle-Dazzle ja hakkas tegelema austrite salapüügiga. Mõne kuu pärast tema paat lagunes , ning seda ei suudetud parandada. Peale seda asus London tööle California kalakaitsepatrulli.
1893. aastal liitus ta hülgepüügi kuunariga, mis suundus Jaapanisse. Tagasi tulles oli riik majanduskriisis, ning Oaklandis olid töötajate rahutused . Peale kurnavaid tööotsi džuudi veskis ja trammitee jõujaamas sai temast hulkur. Ta veetis hulkurina 30 päeva Erie maakonna parandusasutuses.
Peale paljusid kogemusi meremehena ja hulkurina läks ta tagasi Oaklandi, ning asus õppima Oaklandi keskkooli. Seal avaldas ta mitu artiklit kooli ajalehes . 1896. aastal võeti ta vastu California Ülikooli. Majanduslikel põhjustel lahkus ta 1897 . aastal koolist. Ülikoolis ei avaldanud London ühtegi kirjutist.

1.1.3. Kullapalavik ja esimene õnnestumine

12. juulil 1897 . aastal liitus Jack London Klondike kullakaevandusega. Seal õnnestus tal kirjutada mõned edukad lood. Töö Klondike kaevanduses oli aga kahjulik Londoni tervisele. Tema igemed paistetasid, ning ta kaotas neli esihammast, ning tema lihastesse lõi terav valu. Isa William Judge võttis Londoni enda hoole alla, ning pakkus talle peavarju, toitu ja ravimeid. Londoni kannatused olid talle hiljem inspiratsiooniks kui ta kirjutas lühilugu „Lõke“, mida paljud kriitikud peavad tema parimaks teoseks.
1898. aastal Oaklandi tagasi tulles sai ta aru, et kui ta tahab pääseda töö lõksust, peab ta hakkama enda kirjutis müüma. Tema esimese avaldatud loo eest pakuti 5 dollarit ja selle maksmisega viivitati. London hakkas kahtlema, et kirjutiste müügiga saab raha teenida ja oleks kirjutamisest loobunud kui ta oma järgmise loo „ Tuhat surma“ eest ei oleks saanud 40 dollarit. 1900. aastal teenis ta 2500 dollarit , ning tema karjäär oli tõus teel.
Elades Oaklandis, Lake Merrittis renditud villas , kohtas London poeti George Sterlingit ja neist said parimad sõbrad. 1902 . aastal aitas Sterling Londonil kodu otsida, ning leidis maja enda oma lähedal Piedmontis. Hiljem on London Sterlingut kujutanud Russ Brissendenina autobiograafilises romaanis „Martin Eden“ ja Mark Hallina romaanis „Kuuorg“.

1.1.4. Esimene abielu

Jack London abiellus Elizabeth ''Bessie'' Madderniga 7. aprilli, 1900. Bessie oli olnud Londoni sõprade ringis mitu aastat. Nad ei abiellunud mitte armastuse vaid sõpruse pärast. Neil sündis kaks last, mõlemad olid tüdrukud. Esimene laps Joan 15. jaanuar, 1901 ja teine laps Bessie (hiljem Becky ) 20. oktoober, 1902. Mõlemad tüdrukud sündisid Piedmontis, Californias. Siin kirjutas London ühe oma tuntuma romaani „ Ürgne kutse“. 1903. aasta alguses algasid Londonil ja Bessiel tülid. 24. juuli, 1903 kolis London majast välja. 1904 . aastal arutasid nad lahkumineku tingimusi ja 11. novembril 1904 võeti abielulahutus leping vastu.

1.1.5. Teine abielu

London abiellus Charmian Kittredgega 1905. aastal. Charmiani tutvustas Jackile MacMillani kirjastaja George Platt Brett . Elulookirjutaja Russ Kingman kutsus Charmiani Jacki hingesugulaseks, ta oli alati Jacki poolt, ning nad olid suurepärane paar. Nad reisisid koos palju. 1907. aastal sõitsid nad jahiga Hawaile. Nad üritasid saada last, kuid üks laps suri sünnitusel ja Charmiani teine rasedus katkes eksimuse tõttu.

1.2. Teosed

Kirjutas kokku üle 50 raamatu. Enamus neist loodus ja looma teemalised .

1.2.1. Romaanid

• „ Jerry “
  

• „Raudne kand “ (1907)
  
• „Martin Eden“ (1909)
  
• „Mäng“ (1905)
  
• „ Smoke Bellew“ (1912)
  
• „Merehunt“ (1904)
  
• „Kolm südant“
  
• „Alaska tütar“
  
• „Suure Maja väike perenaine “
  
• „Valgekihv“ (1906)
  
• „Kuuorg“ (1913)
  
• „Ürgne kutse“ (1903)
  
• „John Odraiva“ (1913)
  

1.2.2. Jutukogud

• „Lõke“ - koosneb lühijutudest: Teelolija terviseks; Valge vaikus; Lõke; Lihtsalt liha.
  
• „Valge mehe tava“ - koosneb lühijutudest: Hõbeunenägu; Ulualune; Sacramento jõe kaldad ; Põhjavalguse tütar; Ebapäikese tee; Ootamatu .
  
• „Teadmamees“ - koosneb lühijutudest: Lugu Kiišist; Teadmamees; Naiste visadus ; Hiinlane; Mapuhi maja; Armastus elu vastu; Tükk liha.
  
• „Elu seadus“ – koosneb lühijutudest: Elu seadus; Nam-Bok valelik; Üksildase pealiku haigus; Mapuhi maja; Mauki; McCoy; Yah! Yah! Yah!; Hundipoeg; Kaugel maal; Mehed Forty Mile'ist; Valge Vaikus; Hingekarjase prerogatiiv; Kuninga naine; Põhjala Odüsseia; Poksija Tom King ; Taanduja.
  

1.2.3. Jutustused

• „Armastus elu vastu“
  
• „ Havai jutud“
  
• „Kahekili kondid“
  
• „Mehhiklane“
  

2. Romaan „Martin Eden“

2.1. Peategelased

• Martin Eden – Noor, tugev ning piiritult aus mees, täis elujõudu ja siirast usku inimestesse ning iseendasse. Ta saavutab eluraskuste kiuste kirjanikukuulsuse ja rikkuse. Spenceri ja Nietzsche filosoofiast innustust saades arvab te, et on tugev üksikisik, ning kaotab täielikult sideme töölisklassiga, kelle hulgast on võrsunud. Armub keskklassist pärit Ruthi.
  
• Ruth Morse – Noor keskklassi kuuluv naine, kes käib ülikoolis ja kiindub Edeniss kui ta Edenile Inglise keelt õppetab. Edeni töölisklassi taust tõmbab Ruthi aga samas peletab ka eemale, siiski lõpuks Ruth otsustab, et armastab Edenit. Ruth ja Martin kihluvad, kuid saavad abielluda alles siis kui Martin jõuab samale majanduslikule ja sotsiaalsele tasemele kui Ruth.
  
• Lizzie Connolly – Konservitsehhi töötaja, kes armastab Edenit, aga on Edeni poolt tõrjutud kuna see juba armastab Ruthi. Lizziel meeldis Eden juba algusest peale ta ei hoolinud tema kuulsusest ja rikkusest.
  
• Joe Dawson – Edeni boss pesumajas, kes äratas Edenis imetlust enda rõõmsameelsuse ja töövõimega. Tal puudusid aga igasugused ambitsioonid enese arendamiseks.
  
• Russ Brissenden – Edeni haige kirjanikust kaastöötaja, kes julgustab Edenit mine merele tagasi enne kui linna elu ta alla neelab. Pühendunud sotsialistina tutvustab ta Edenile algajate filosoofide rühmale. Tema viimane töö „Ephemera“ põhjustab kirjandusliku sensatsiooni kui Eden talle antud lubadust murra ja peale Russi surma tema töö välja annab.
  

2.2. Põhilised probleemid

Ühiskonnaklass – Eden, kes on pärit töölisklassist üritabd enese harimisega ja rikastumisega tõsta samale tasemele nagu keskklassi kuuluvast perekonnast pärit Ruth.
Masinad -

2.3. SISU

Martin Eden astub esmakordsel Morsede maja ning on sellest lummatud. Nähes peretütart Ruthi armub ta temasse kohe. Ta laenas Ruthi käest mõned raamatud ja koju jõudes hakkas neid lugema. Martin hakkas palju lugema ja käis tihti raamatukogus. Siiski oli tema grammatika ja keele kasutus nii halb, et sageli ei saanud ta raamatutest midagi aru. Ta oli küll palju lugenud aga ei julgenud ikkagi veel Ruthile külla minna ja raamatud tagastada, kuna ei teadnud millisel ajal oleks sobilik daami külastada. Raamatukogus kohtus ta mehega, kes andis talle head nõu külla mineku kohta. Niisiis Eden helistas Ruthile ja läks talle külla. Ruthile oli Eden algusest peale meeldinud, ning ta soovis noormest kuidagi aidata. Ruth hakkas Edenile grammatikat õpetama, selle tulemusena suutis Eden lõpuks raamatuid mõistma hakkata. Eden õppis palju ja käis mitu korda nädalas Ruthi juures, kellese ta oli armunud ja kelle nimel ta õppis ja püüdis kõrgemasse klassi jõuda. Lugedes ja õppides olid Edeni rahavarud aga lõppenud, ning ta pidi tagasi merele minema.
Kaheksa kuuga mis ta merel veetis luges ta läbi palju raamatuid, ning tagasi Californiasse jõudes tuli tal idee hakkata kirjanikuks . Siit algas tema kirjaniku karjäär, siiski kui tahes palju ta ka ei pingutanud ei avaldatud ühtegi tema artiklit. Kaheksa kuuga teenitud raha kadus Edeni taskutest ja ikkagi ei olnud ükski ajakiri tema lugusid avaldanud. Raha lõpetes läks ta tööbörsile tööd otsima , ning juhuslikult astus sinna sisse ka Joe Dawson, kes otsis kaastöötajat Shelly Hot Springsi pesumajja. Eden läks tööle, lootes seal ennast edasi harida ja lugemisega tegeleda. Töö pesumajas osutus aga nii raskeks, et õhtuti jäi Eden alatasa magama. Kurnav töö viis Edeni baari koos enda bossi Joega, ning üle pikka aja jõi ta taas. Lugemisest ei tulnud ikkagi midagi välja ning selleks, et mitte nädalavahetusel baari jooma minna, sõitis Eden rattaga 140 miili Oaklandi ja tagasi pesumajja. Lõpuks ei suutnud Eden seda tööd enam taluda ning lahkus ja sama tegi ka tema boss Joe, kes läks hulkuriks, kuna te ei oskanud peale pesumaja töö mitte midagi muud.
Oaklandi tagasi pöördudes kohtus Eden sageli Ruthiga. Nende tihedad kohtumised viisid lõpuks välja selleni , et Ruth sai lõpuks aru, et ta armastab Edenit ja nad kihlusid. Ruthi vanemad ei olnud sellega üldse rahul, ning lootsid , et Ruth muudab oma arvamust ja laseb kihluse tagasi võtta, Ruth aga ei teinud seda. Siiski ei lubanud vanemad neil enne abielluda kui Eden on jõudnud samale majanduslikule tasemele. Eden, kes oli taas kirjutama hakkanud andis enda lugusid ja luuletusi lugeda ka Ruthile, kellele tema kirjutised aga ei meeldinud. Üldse tahtis Ruth, et Eden lõpetaks kirjutamise, ning hakkaks advokaadiks nagu Mr Butler. Eden aga lootis edu saavutada kirjutamisega, ning palus naiselt ainult kannatust.
Martin kirjutas ja kirjutas aga ikkagi ei saatnud teda edu. Lõpuks vastati tema loole ajalehest „Transcontinetal“. See vastus viis Edeni aga nii masendusse, et ta haigestus grippi, kuna tema 3000 sõnalise loo eest pakuti ainult 5 dollarit. Peale seda mõtles ta kirjutamisest loobuda , aga siis avaldati üks tema lugudest ka ajakirjas „Valge Hiir “, mis pakus kirjutise eest õiget hinda 40 dollarit. Peale seda teenis ta raha igasuguste väiksemate kirjutistega, esse-ja luulevõistlustega. Edenil ei läinud lugude ja luuletustega raha teenimine kõige paremini. Ta kohtus kirjanik Russ Brissenden, keda ta alguses ei sallinud aga hiljem sõbraks sai. Russ käis Edenil külas ja luges ka tema luuletusi. Martini nigel elu jätkus kuna kirjastused ei maksnud talle raha ära. Ta käis seda ise välja nõudmas, „Transcontinentali“ omadelt sai ta 5 dollarit kätte, „ Herilase “ toimetajate käest 15 dollarit aga mitte. Maria haigestumise korral, võttis Eden pesu pesmise enda kätte ja andis Mariale väärt oskusi kuidas pesu pesta ja triikida. Russ ilmus välja ja näitas Edenile enda kirjutist „ Efemeer“. Eden oli sellest vaimustuses. Edeni ja Ruthi kihlus tühistatakse, kuna Ruth ei jõudnud ära ootata Martini suureks kasvamist ja oli temas pettunud , ning Ruthi vanemad nõudsid kihluse tühistamist. Peale Russi surma avaldab Eden tema teose ja põhjustab kirjandusliku sensatsiooni. Järsku hakkas Edenit saatma ka edu, mingil põhjusel hakkasid ajakirjad tema vanu käsikirjasid ostma, ning Eden sai oma võlad ära makstud. Martin jäi peale Brissendeni surma ja Ruthist võõrdumist üksinda.
Peol kohtub ta Lizziga, kelle ta ühelt poisilt üle loob, ning see vihahoos Edenile kallale tuleb. Lizzie hakkab talle meeldima. Samal ajal kogub Eden veel kuulsust ja rikkust. Siis tulevad tema ellu tagasi Ruth ja tema vanemad, kes tahsid Edeni kuulsust. Eden aga ei armast enam Ruthi, talle meeldib Lizzie, kes on Edenit armastanud algusest peale, mitte tema kuulsuse ja rikkuse pärast. Peale Ruthi pikalt saatmist kohtub Martin vana sõbra Joega. Ta annab Joele natuke raha ja tahab, et see mingi pesumaja omaniku juurde läheks ja kui Joele see äri meeldib, võib Eden selle talle ära osta. Selle peale Joe solvub ja neil tekkib rüselus. Lõpuks asi ikkagi laheneb ja Joe lahkub viha pidamata. Eden aga saab aru, et tal on järjest raskem inimeste vastu viisakas olla. Joe oli pesumajast vaimustuses ja võtis selle juhtimise üle. Eden ostis endale pileti „Mariposale“, et sõita Lõunamerele. See reis oli Martinile aga piin , tal polnud enam und, ta ei suutnud puhata. Ta nägi puhkust merevees, ning läks kajutiaknast ja uputas ennast ära.

KASUTATUD KIRJANDUS

• Internet : ( http://en.wikipedia.org/wiki/Jack_London )
  
• Internet: ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jack_London )
  
• Internet: ( http://www.google.ee/ )
  
• Jack London. 1963. Martin Eden. Ilmumiskoht: Eesti Riiklik Kirjastus. 282 lehekülge.