Auguste Rodin & Skupltuur (2)

Rõngu keskkool
Auguste Rodin
Referaat
Koostaja : Merlin Russak
12. klass
Juhendaja : Ellu Eensalu
Rõngu 2008
Sisukord
Sissejuhatus............................................................................................1
Elulugu...................................................................................................2
Skulptuur ................................................................................................3
Põrguväravad.........................................................................................4
Teosed....................................................................................................5
Kasutatud kirjanuds...............................................................................6
Sissejuhatus
Järgneva töö teema põhineb prantsuse skulptori Auguste Rodini elulool, tema teostel ja skulptuuri olemusel.
Elulugu
Rodin sündis 1840. aastal Pariisis politseiametniku peres. 14-aastaselt astus tulevane kunstnik Pariisi Petite Ecole’i, mis oli mõeldud neile, kes planeerisid karjääri dekoratiivkunsti alal.
Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda tollal prestiižikasse Kaunite kunstide kooli oli Rodin sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis, kuid peagi viis töö noore mehe Brüsselisse. Aastaid hiljem järgnes tegutsemine ja tunnustus naaberriigis Inglismaal.
1844 aastal oli ta ülesandeks teha monument , mille nimeks sai „Calais kodanikid”
1958 aastal hakkas ta tegema dekooritöid, et end ära elatada. Neli aastat hiljem mõjus ta õe surm talle niivõrd, et ta astus ühte pühasse ordusse. Ordu püha isa märkas aga kohe Rodini talenti ja julgustas teda jätkama kunsti loomist. 1964 aastal kohtus Rodin ühe õmblejannaga, kelle nimi oli Rose Beuret ning kellest sai hiljem tema elukaaslane ja kes oli tema tööde modelliks. Rodini esimene teadaolev autografeeritud töö pärineb just 1864. aastast ja see kannab nime „Mees murtud ninaga”. Teose modell oligi üks murtud nina ja saatusega hulgus, kuid tollaseid kunstikriitikuid hämmastas Rodini skulptuuri tõepärasus ja originaalilähedus.
Alguses tõrjuti seda skulptuuri, kuid hiljem võeti vastu nime alla „Roomlase portree”.
1876. aastal reisis Rodin Itaaliasse uurimaks sealset renessansiaja kunsti ning tema hilisemates töödes on selgelt tunda vanade meistrite Michelangelo , Donatelli jt mõju.
Pöördunud tagasi Brüsselisse, valmis Rodinil skulptuur „ Pronksiaeg ” (1877). Töö algne nimi oli „Võidetu” ja see pidi sümboliseerima Prantsusmaa võitu Preisi sõjas. Modelliks oli Belgia sõdur, sapöör Auguste Neyt, kelle keha oli kujutatud nii täpselt, et Rodini süüdistati vormi valamisel elava modelli kasutamises.
Kunstiringkonnad võtsid töö vastu ühtaegu nii imetluse kui raevuga ning kaks äärmuslikku suhtumist on osaks saanud kogu Rodini loomingule. „Võidetu” põhjustas suure skandaali, kuid tõi oma karjääri alguses olevale kunstnikule vaid tuntust juurde.
Kui Rodin oli 76-aastane kinkis, siis kinkis ta terve oma tööde ja teste kunstiobjektide kollektsiooni Prantsuse valitusele. Need asuvad Hotel Brion’i Pariisis ja on tänapäevani nii asetatud nagu Rodin nad sinna pani.
Samal ajal kestis Rodini enam kui 50 aasta pikkune afäär Marie Rose Beuret’ga. Alistuv Rose töötas ennastsalgavalt maestro (nii kutsus Rose Rodini elu lõpuni) ateljees, hoides kunstnikule töötamiseks vajaliku savi niiske. Pärast 56 aastat kestnud suhet abiellus Rodin lõpuks Rose’iga. Kuigi see juhtus vaid paar nädalat enne viimase surma. Rodin järgnes oma abikaasale üheksa kuu pärast. Rodin suri 1917.a 19. Novembril ja maeti Meudoni.

Skulptuur

Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi – vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale ( marmor , pronks), püüdsid uuendajad , nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi.
Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas. Figuurid on iseloomulikult ülisaledad, õrnad ja peaaegu õhuliselt graatsilised. Sageli kasutas Minne motiivi kordust ( purskkaev viie põlvitava figuuriga, 1898 /1906, sellega kujunes ta juugendskulptuuri tähtsaimaks esindajaks ).
Minne`d mõjutas tugevasti prantsuse skulptor Auguste Rodin. Rodini on peetud enamasti impressionistiks, kuid tema loomingus leidub jooni, mis on omased ka juugendile. Rodin püüdis kujutada vormide „vedelust”, pehmeid kurve ja masse. Tema juugendperioodi skulptuurid , nii mees- kui naisfiguurid , on sageli justkui kinnistunud kivisse, millest nad on taotud. Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur „Danaiid” (1885), kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp „ Sireenid ” (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega.

Põrguväravad

Rodinil polnud elu jooksul puudust teda kritiseerivatest vastastest ja toetajatest. Viimaste hulka kuulus poliitikuid , kirjanikke ja heliloojaid. Sõprade ja toetajate petitsioon kindlustas Rodinile tellimuse luua dekoratiivne värav dekoratiivkunsti muuseumile.
Skulpturaalne kompleks pidi baseeruma Dante „Jumalikul komöödial”. Idee selleks sai Rodin 1880ndatel paljusid katoliku katedraale külastades. Ta ühendas palju väikesi figuure, mis sai aluseks „Põrguväravatele”.
Rodin töötas väravate kallal ligi 40 aastat, kuid kolossaalne töö jäigi enne kunstniku surma lõpetamata. Rodini algne idee kombineerida Dante ja renessansiaja vaimu asendus Baudelaire ’i fantaasiate ja romantismi vormidega. Seekordsel näitusel on välja pandud fragmente sellest tööst.
„ Suudlus ” ja „Mõtleja” on kahtlemata Rodini tuntuimad skulptuurid, mis paljudele tuttavad postkaartidelt ja kunstiajaloo õpikutest. „Mõtleja” oli algselt mõeldud „Põrguväravate” tippu, kujutamaks Dantet mediteerimas oma loomingu üle. Töö käigus kujunes sellest aga omaette figuur , kujutamaks lihtsalt üht mõtlevat meest.
„Mõtleja” on inspireeritud klassikalisest kunstist, kuid erinevus Michelangelost seisneb jõulises püüdes väljendada mõtet läbi kokkutõmbunud lihaste, vaimutöö on vaid aimatav.
Ka „Suudlus” oli mõeldud „Põrguväravate” osana, kuid kujunes omaette kompositsiooniks. See kujutab hukkamõistetud armastajaid Paolot ja Francescat ning skulptuuri loetakse erootilise kunsti sümboliks.
Teosed
Mõtleja Jumala käsi
Suudlus Calais kodanikud
Mees murtud ninaga
Saladus
Kasutatud kirjandus:
Google pildiotsing
http://www.postimees.ee/011106/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/225460.php
http://kunstiveeb.arhiiv.ee/juugskulp/juugskulp.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionis m
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/rodin/tekst.ht m