Muuga mõisa referaat (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Keila Kool
Danel Kungla
12.a
Muuga mõis
Referaat
Keila 2010
Sisukord
1. Ajalugu - lk 3
2. Arhitektuur - lk 4
3. Mõisa rajaja - lk 5
4. Muuga mõis praegu - lk 6

Historitsism - lk 7

Kasutatud lehed - lk 8
Muuga mõisa ajalugu
1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid,
ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid.
Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele
põlluservale vanade pärnade taha. Maja
ehitamine oli seotud paljude raskustega:
maakoht oli keskustest kaugel, puudus
veel ka Peterburi raudtee, aga palju
tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud
oskustöölisi.
Esialgne arhitekt pidavat olema
Thomson , kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson sõitma Lõuna-Venemaale, kuhu võttis ta kaasa Muuga mõisa projekti joonised ning sinna ta jäi. Uueks arhitektiks leiti kiiruga Petrov. Tehti uued tööjoonised, kus muudeti fassaadi ja tubade asetust. Ehituse ajal ei saanud Neff ise kohal olla, sellepärast saatis ta oma poja kohale, kes kohale jõudes leidis, et maja oli valesti ehitama hakatud (lõuna külg põhja poole). Petrovil tuli lahkuda ja 1867. aastal leiti ehitust juhtima arhitekt Memel, kes juhtus olema hull ning pidavat ära lahkuma ühe haigushoo peale. Lõpuks leiti arhitekt Augustin, kellega saadi maja niikaugele, et võis hakata seda sisustama.
Aia ja pargi rajamist alustati 1868. aasta
sügisel. Tiik kaevati 1871, torn ehitati 1872,
pargivärav 1873. 1877 lõpetati ruumide
kujundamise.
3
Muuga mõisa arhitektuur
Muuga mõis on kahe korruseline, kõrgel soklik krohvitud kivihoone, kaetud kelpkatusega. Fassaad tugevalt rõhutatud ja keskrisaliit lahendatud lodžana, mille kolm ümarkaat toetuvad karüatiididele. Samasugune on ka suurte kaaravadega tagakülg. Põhiplaan ebareeglipärane: vesibüül O-otsas. Saal tavapäraselt peakorruse keskel. Interjöörikujundus rikkalik. Vestibüülis helehallis marmorist monumentaalne peatrepp, terazzopõrand, seintel Pompeilaadis maalingud , laes servjoonvõlvid. Peegelvõlvidega saalis rikkaliku kujundusega hall-valge marmorkamin, kass valget kahhelahju, uste kohal lünetimaalid. Paljude ruumide värvikirevad seinad maalis kunstnikust poeg Heinrich 1877. Mõisal oli rikkalik kunstivarade kogu.
4
Carl Timoleon von Neff
Von Neff oli baltisaksa kunstnik, Muuga ja Piira mõisnik. Sündis 1804 ja suri 1876. Sündinud vallaslapsena, saavutas ta andeka ja produktiivse kunstnikuna aadliseisuse, akadeemiku- ja salanõuniku auastme. Tema elu viimased aastad kulusid Muuga mõisa hoonete ehitamiseks ja sealse kunstikollektsiooni sisustamiseks, kuid paraku ei saanud ta asjaolude kokkulangemise tõttu oma elusihti täielikult valminuna näha.
Neff oli pikemat aega otsinud Eesti- ja Liivimaal kinnisvara, kuhu paigutada oma kunstikogu. Juhuslikult sattus ta kokku Leo Zoege von Manteuffeliga, kes soovis välismaale minna ning vabaneda tema omanduses olevast Muuga mõisast. 1861 sõlmiti ostu-müügileping. Sarnaselt mõnele eelnevale omanikule leidis ka Neff, et mõis ei tasu ennast ära, siiski ei jätnud Neff mõisat unarusse . Neff osales aktiivselt peahoone kavandamises, kuid tal oli korduvalt probleeme arhitektidega. Neff viibis Muugal viimast korda 1873. aastal, seega 1877. aastaks lõplikult viimistletud mõisahoonet ta ei näinudki.
Kaks fotot mõisa interjöörist 20. sajandi algusest
5
Muuga mõis 21. sajandil
Ajalooliselt Virumaale Simuna kihelkonda jääv mõis paikneb tänapäeval Lääne-Virumaa Laekvere valla territooriumil. Endises mõisa häärberis tegutseb hetkel Muuga põhikool. Ajalooarhiiviga koostöös valminud näitust saab vaadata hoone esimesel ja teisel korrusel.
Vestibüüli paraadtrepp ja marmorlõvid. Trepp on valmistatud
kuulsast Carrara marmorist. Marmorlõvid on koopiad Vatikanis
Põha Peetri katedraalis asuvatest lõvidest, mis valvavad paavst
Clemens XIII hauarahu.
Terazzo põrand, mis on laotud väikestest värvilistest
kivikestest.
Must Madonna Jeesus -lapsega. Seisis aastaid Tallina
Oleviste koguduses altari taga. Nüüd on kuju sellel kohal
kuhu algselt kunstnik Neff Madonna planeeris.
Põiki läbi hoone ulatub suur saal , kuhu omal ajal
oli koondatud von Neffi kunstikogu osa: Milo
Venus, Nikolai I ja Neffi enda büstid.
6
Historitsism

saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks aga Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism . Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eritleda neid kahte liini silmas pidades. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik-romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja- palee , mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Kumbki neist tähendas rõhuasetust erisugustele väärtustele ja erinevate aktsentide esiletõstmist ka ehitustes. 19. saj lõpukümnendid tõid baltisaksa aadli jaoks kaasa rohkem dramatismi kui paljud eelmised. Pealetungi alustas Vene keskvõim. 1881. a valitsema asunud Aleksander III jättis Balti aadli seni puutumatud privileegid kinnitamata. Minetanud enamiku poliitilistest eõigustest, ei kaotanud mõisnikud siiski oma majanduslikku potentsiaali. Kuidagi ei riivanud nende huve ka 1860. aastate teisel poolel hoo sisse saanud talude päriseksmüümine - vastupidi, sellega tagasid mõisad endale järgmisteks kümnenditeks üpris kindla lisasissetuleku allika, seda enam, et müüki mineva maa hind aja jooksul järjest tõusis.
7
Kasutatud lehed:
1. http://www.laekvere.ee/muugamois/?page_id=56
2. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15705

http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Timoleon_von_Neff

http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=134

http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=130

http://estonianmanorhouses.blogspot.com/2010/07/muuga-mois-laekvere-vallas-laane.html

http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/arhitektuur_a_historitsism_sisu.html
8

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 32 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

beenf Õppematerjali autor

Referaadis on juttu kuidas valmis muuga mõisa ajalugu, kes oli ehitaja/arhitektuurid. Muuga mõisa sisemuse kirjeldus. Juttu mõisa rajajast von Neffist (sünniaeg), kuidas tema oli seotud Muuga mõisaga. Historitsismist info. Pilte Muuga mõisa seest ja väljast.

muuga mõis historitsism arhitektuur carl timoleon von neff

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini

kõrvalekaldumises. Sambaid ja pilastreid kasutati järjest vähem, nende asemel hakkasid levima mitmesugused karniisid ja parapetid, mis andsid tooni hoone üldisele horisontaalsusele. Kõige ilmekamalt näeb klassitsimi vormide muutumist uue ajastu näo järgi Tartu ja Viljandi ümbruse mõisamajade juures (Kuremaa, Suure-Kõpu, Vana-Võidu). Need hooned sarnanevad üksteisega oma pikaks venitatud korpuse ja kõrgema keskkosa poolest. Joonis 1. Keila-Joa mõisa peahoone tagakülg (allikas: Eesti mõisaportaal) Keila-Joa mõis on üks ehe näide historitsismi kujunemise algusaastatest, sest selle esinduslik väljaehitamine algas 1830ndatel, kui mõisahärraks sai Alexander von 3 Benckendorff. Mõis asub looduskaunis kohas, jõe ja joa vahetus läheduses. Romantilisust lisab asjaolu, et Benckendorffid said oma valdusse mõisavaremed, mida ei hakanud aga

Kunstiajalugu

pdf

Laupa mõis

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must LAUPA MÕISA HÄRRASTEMAJA Referaat Õppeaines ,,Eesti arhitektuur" NTS1410 Tööstus- ja tsiviilehitus ER IV Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ...................... lektor Inga Raudvassar

Eesti arhitektuur

docx

Uurimustöö: Mõisad

rüütlimõisat ning olid lisaks kantud ka aadlimatriklisse rüütelkonna kui kohaliku aadliorganisatsiooni poolt peetavasse spetsiaalsesse nimekirja. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Enne 1783. aastat oli valdav enamik rüütlimõisaid õiguslikus mõttes läänimõisad, kus mõisnikud polnud mitte oma maavalduse täieõiguslikud omanikud, vaid mõisa maa oli neile lääniõiguse alusel kasutada antud. 3. mail 1783. aastal muutis Vene keisrinna Katariina II kõik läänimõisatest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks. Eramõisatena püsisid rüütlimõisad kuni 1919. aasta riigistamiseni ehk maareformini.4 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas laastati taas kord pea kogu Eesti. Tollal jäid terveks väga vähesed mõisahooned. 18. sajandil algas aga mõisate ja aadliomavalitsuse hiilgeaeg

Ajalugu

doc

Mooste mõis

Abielust krahvinna Catharina Louisa Münnichiga sündis perre 10 last. Kui Maria von Nolcken suri 1845. aastal Kaagveres, pärisid lisaks maavaldustele tema lapsed ka kopsakad võlad, mille kogusuuruseks arvestasid nad 21. augustil 1845. aasta koostatud nimekirjas 69 420 hõberubla ning 180 vakka rukkist. Võlasummade protsentide tasumine jagati kahte ossa: 52000 hõberubla protsendid tuli tasuda Mooste mõisa sissetulekutest, ülejäänud võlamaksed aga Kaagvere mõisakassast. Seisusekaaslastest võlausaldajate kõrval võib sellest nimekirjast leida ka võlgnevusi mitmetele mõisateenistujatele (valitseja, aednik, kokk, karjatalitaja lesk) ning magasiviljavõlgu. 2.2 Gustav von Nolckeni aeg 1846. aastal läksid Mooste ja Kaagvere mõisad paruness von Nolckeni pärandina tema pojapoja Georg

Uurimistöö

docx

Särevere mõis

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe SÄREVERE MÕIS Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu........................................

Muinsuskaitse ja renoveerimise alused

doc

Historitsism ja juugend

Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. >neobarokk- jäljendas baroki stiilipõhimõtteid levis Prantsusmaal ja Saksamaal tellijateks uusrikkad Näited: Pariisi ooperiteater- arhitekt Charles Garnier, Vittorio Emanuele II monument Roomas, Kadrioru administratiivhoone >neorenessanss Näiteks Muuga mõis, Saka mõis, Muraste mõis Historitsismi alaliigid: Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Tuudorstiil-tuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsism-riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. 2

Kunstiajalugu

docx

Kukruse mõisapark ja polaarmõis

........................................................... 11 Kasutatud kirjandus:............................................................................................. 12 Lisa (pildid)........................................................................................................... 12 1. Sissejuhatus Kukruse mõisat (saksa k Kuckers) on esmamainitud 1453. aastal. 19. sajandil kuulus mõis von Tollide aadliperekonnale, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Hermann von Toll. Mõisa peahoone on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kiviehitis püstitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algul pikendati seda eenduvate tiibade lisamisega, andes hoonele klassitsistliku ilme. Sama sajandi lõpul ehitati vasak tiib kahekorruseliseks. Restaureerimise käigus on leitud ja avatud mõisahoonest väljuv maa-alune võlvitud käik, mille rajamisaeg ja otstarve on seni teadmata. [2] 1.1 Peahoone

Looduskaitse

docx

Eesti arhitektuuri näited

Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik...........................................................

arhitektuuriajalugu

Rohkem sarnaseid