Rahvuslik ärkamisaeg (1)

Rahvuslik ärkamisaeg(1850-1880)

• 1816 kaotati Eestis pärisorjus
  
• 1819 Liivimaal
  
• Enne 1850 aastat viidi läbi agraarreformid, mis tähendas, et talupoeg sai nüüd osta talu endale päriseks
  
• Lõuna-Eesti talupojad kasutasid seda väga agaralt
  
• Venemaal kaotati pärisorjus alles 1851
  
• Venemaal viidi läbi reformid ,mis omakorda tähendasid ka reforme baltikumis: talupojad said passi ja õiguse elukohta vahetada,seati sisse kohalikud omavalitsused
  
• Nii tekkiski rahvuslik liikumine intelligentsi juhtimisel, mis oli suunatud igandite(vanade asjade) vastu, ja ka sakslaste vastu, kes olid meie maal peremehed
  
• Ärkamisajale aitas kaas oma keelse kirjasõna teke(Jannseni poolt välja antud Perno Postimees 1857)Pöördus: Tere, armas eesti rahvas!
  
• Rahvusliku liikumise keskuseks oli Tartu (Ülikoolilinn)
  
• Tartu sai ka keskuseks Laulu- ja mänguseltsile 1865
  
• 1870 Eesti teatri sünd(Koidula kirjutab Sakslase eeskujul) esimese näidendi ”Saaremaa onupoeg ”
  
• Carl Robert Jakobson peab Vanemuises oma tähtsad kõned
  
• Rahvusliku ärkamisaja tippsündmus oli 1869 aastal Tartus toimuv 1. Laulupidu .
  
• Selle korraldajad: Jannsen ,Koidula,Willigerode
  
• 1872 alustab tegevust Eesti Kirjameeste Selts, mille peamised ülesanded olid rahvaluule kogumine, rahvakoolide varustamine õpikutega, eesti keele ja kirjanduse arendamine
  
• 1880 tekkib vastuolu rahvusliku ärkamisaja tegelaste endi seas.
  
• Nad ei suuda enam võidelda ühise eesmärgi nimel
  
• Tekkis lõhe rahvuslikku liikumisse ja hakkas toimuma allaminek
  
• See hakkas lagunema tänu Jannsenile, Jakobsonile ja Jakob Hurdale
  
• Jakobson -venemeelne
  
• Jannsen -saksa meelne
  
• Jakob Hurt -eestimeelne
  
• Nende tüli lõppes venestusreformidega(eesti ühendamine venemaaga)
  

Jannsen(1819-1890)

• Sündis Vändras
  
• 1864 hakkati Tartus välja andma Koidulaga Eesti postimeest
  
• Jannsen Kaotas mälu ja kõnevõime, millest ta ei taastunud
  
• Eesti hümni sõnade autor
  
• Kirjutas ka jutte (Koidulaga)
  
• 1 näidend: Pärmi Jaagu unenägu
  
• 1860 ilmaliku laulude kogu Eesti laulik
  
• 1869 osales 1. Laulupeo organiseerimisel
  

Lydia Koidula (1843-1886) (Lydia Emilie Florentine Jannsen)

• Koidula-kirjaniku nimi, mille pakkus välja Jakobson
  
• Abielludes sai nime Michelson
  

Koidula tähtsus

• Ta oli 1. Naisluuletaja
  
• Ja üldse üks esimesi Eesti suuremaid luuletajaid
  
• 1870 paneb alguse Eesti teatrile
  
• Ärkamisaja suurkuju
  

Sündis 24. detsembril Vändras. 1850 kolib perekond Pärnusse ja Jannsen saab seal koolmeistri ametile tööle. Koidula saab oma 1. Koolihariduse isalt
Ta oli pikk,kõhn tütarlaps.Kõige rohkem valmistas talle koolis raskusi venekeel
Tema ema Emilie Koch oli Balti-sakslane ja see on ime,et Koidula ise kasvatati eestlaseks.

• 1851 lõpetas Pärnu tütarlaste kooli
  
• 1862 käis leeris ja sai täiskasvanuks
  
• 1862 sooritab Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami
  
• 1863 kolib perekond Tartusse ja Koidula saab seal kuulskaks kui Emajõe ööbik ja Poheemlaslik Kirjaneitsi
  

Ta oli vabameelne ja üsna terava keelega.Tartu aastaid peetakse tema elus ühtedeks aktiivseimateks.1869 aitab oma isal laulupidu organiseerida.
1870 tekib tal kirjavahetus kolme Eesti ärksama tegelasega:Kreutzwaldi, Jakobsoni ja J.Hurdaga.Kõige vaimsem on kirjavahetus aga Kreuzwaldiga ja kõige lühemaks jäi see Jakobsoniga. Ta sai oma luuletuste kohta niimoodi tagasisidet. Võru ajast on teada, et Kreutzwaldi abikaasa tegi stseene, ja oli armukade Koidula peale ja peitis neid kirju oma mehe eest.
Tartu perioodil elab üle oma 1. tõsise armumise, kust tulevad ka esimesed pettumised, mis kajastuvad ka tema armastusluules.
2.õnnetu armastus: Anti Almberg . Nad said kokku 1. laulupeol
Kui mees sai aru, et Koidula tahab abielluda , katkestas ta kirjavahetuse ja kadus tema elust. Koidula oli siis 27- aastane ja see tähendas, et ta oli juba vanatüdruk. Koidula teeb oma elus sundkäigu ja 1872 abiellub Läti-Sakslasega Eduard Michelsoniga. See oli šokk eesti rahva jaoks.
1873 17.veebruaril kell 11 abielluvad noored Jannsenite kodus suhteliselt vaikselt ja väheste inimestega. Peale pulmi kolisid nad kroonlinna, kus Michelson sai sõjaväe arsti koha. Koidula 1. laps Hans Voldemar sureb sarlakite tagajärjel. 1876 sünnib tütar Hedvig .
Michelson saab Viini stipendiumi ja Koidula ja nende tütar lähevad kaasa.
Seal sünnib kolmas laps,tütar Anna. Hedvig sureb Leningradi blokaadi ajal
Anna läheb Itaaliasse Firenzesse. Tema surmast pole midagi teada.
Neljas laps Max sureb nurisünnitusel. Kui Koidula isa Jannsen saab halvatuse läheb ta oma poja Eugeni juurde elama. See oli järgmine hoop Koidulale, peale poja surma. Hiljem haigestub Koidula vähki, mida prooviti opereerida, kuid mis ei õnnestunud. Oma elu lõpuaastatel on ta voodihaige ja ei saa voodist tõusta. Aga ta siiskikirjutas oma viimased luuletused tapeedile.

• Sureb 11. August 1886
  

• Maetakse Kroonlinna
  
• Haud oli rüüstatud 2.maailmasõja poolt
  
• Risti peal oli tema nimi tuvastatav
  
• Maetakse ümber metsakalmistule
  

• Koidula looming
  
• Luule(275-300),proosa(80 jutukest), draama (4 näidendit)