Mootorratta ajalugu Algusaastad Suure panuse tehnoloogia arengule andis rohkem kui saja aasta jooksul aurumasin ja selle abil liikuma pandud seadmed ja transpordivahendid nii maal, kui vee peal. Mootorratta leiutamisele eelnes paljude inimeste loov uurimistöö ja katsetused keemia, metallurgia ja masinaehituse alal. Nikolaus August Otto ehitas 1876.a. töökindla 4 taktilise sisepõlemismootori. See hakkas välja vahetama seni tehastes jõumasinatena kasutatud väikese kasuteguriga aurumasinaid. Gottlieb Daimler ja Wilhem Maybach leiutasid 1883.a. hõõgsüüte. See võimaldas konstrueerida kiirekäigulisi, kergeid mootoreid. G. Daimler ja W. Maybach ehitasid 1885.a. puuraamil, rihmaveoga kaherattalise sõiduki. See kohmakas sõiduriist oli üllatavalt omast ajast ees. Mootorratta klassikaline konstruktsioon oli leiutatud.
põgenema Saksamaalt Sveitsi, kus elas pagulasena 10 aastat. Sel majanduslikult väga raskel perioodil päästis teda näljasurmast vaid Ferenc Liszti toetus. 1863. a toimunud edukas reis Venemaale aitas Wagneri majanduslikult jalule. Aasta hiljem kutsus Baieri kuningas- kirglik muusikahuviline Ludwig II helilooja Müncheni. Wagneri kunsti imetlejad välimaal asutasid ,,Wagneri seltsi", mis kogus terves maailmas raha uuendusliku ooperiateatri ehitamiseks. Teater valmis 1876. a Bayreuthis. Wagneri olulisemad uuendused: Ideaalne ooper = muusikaline draama - lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis isel. ooperi üksikuid tegelasi või isegi tegevustiku seisukohalt tähtsaid esemeid. Juhtmotiivid - tõid sündmustiku arengu otseselt muusikasse. Loobus esimesena numbriooperist - ta ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema novatuurlikud ooperid sarnanevad tohutute smf teostega. Laulja hääl on siin nagu juhtivaks
Esitluse tekst Jack London sünninimega John Griffith Chaney oli Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist. Sündis 12. Jaanuaril 1876. aastal San Fransiscos. London oli kirglik sotsialismi pooldaja ning töötajate õiguste eest võitleja. Ta kirjutas mitu võimsat teost nende teemade kohta. Jack London suri 22. novemberil, 1916. aastal enda rantsos. Ta suri lugematute haiguste käes kannatava alkoholisõltlasena morfiini üledoosi kätte. Suure tõenäosusega sooritas ta enesetapu. 1885. aastal luges London Quida romaani ,,Signa", sellest sai alguse tema huvi kirjanduse vastu.
Alexander Graham Bell was an eminent scientist, inventor, engineer and innovator who intented the first telephone. His mother and his wife were both deaf and that was the main reason which caused his interest to hearing devices. Bell invented the telephone by accident when he was trying to invent a device that could send more than one telegram at the same time. His research on hearing and speech further led him to experiment with hearing devices which eventually culminated with the telephone in 1876. The first telephone didn't have a bell, so the caller had to tap the phone with a hammer to let the receiver know a call was being sent to them. It was Thomas Watson who invented the bell. Alexander Graham Bell founded The Bell Telephone Company in 1877 to build a nationwide telephone system. By 1881, there were 132 700 Bell telephones in homes. The telephone became one of the most popular methods of communication. People started writing
Lydia Koidula ÜLDANDMED: · Sünninimi - Lydia Emilie Florentine Jannsen · Sündis - 24 detsember 1843 Vändras · Suri- 11 august 1886 Kroonlinnas · Amet Eesti kirjanik · Johann Voldemar Jannseni tütar ELULUGU: · Sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. · Koliti Pärnusse. · 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Edua...
Charles Darwin 1809-1882 Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 19. aprill 1882) ingline loodusteadlane, teaduslikult põhjendatud ja üldiselt tunnustatud evolutsiooniteooria looka. Õppis 1826-31 Edinburgh'is ning Cambridge'is arsti- ja usuteadust, omandas teoloogia kutse, ilmutas õpiaastail suurt huvi looduse vastu ja võttis osa tuntud loodusteadlaste (J. S. Henslow, A. Sedgwick jt.) juhendatud ekskursioonidest, kogus taimi ja mardikaid, tegees geoloogiaga. Tõeliseks looduseuurijaks kujunes Darwin 1831-36 purjekal ``Beagle`` sooritatud ümbermaailmareisil, mille vältel kogutud materjale viis ta järeldusele taime- ja loomaliikide muutumisest. Juba 1838 veendus ta, et liikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta 1842 ja 1844 (postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema). Alles pärast...
1830 - esimesed kogemused paksu vineeri painutamisel sai tooli ja tugitooli seljatugede valmistamisel. 1841 - patenteeris oma painutamistehnoloogia, mille võtmeoperatsiooniks oli töötlemine kuuma auruga. Samal aastal toimus tema tööde näitus Koblentzis, kus teda esitleti vürst Metternichile, kes tegi talle ettepaneku asuda Viini. 1843-1849 - Valmistas Lichtensteini lossi parkettpõrandad. 1850 - valmistas painutatud pöökpuust toolid ühele Viini kohvikule, kus need olid kasutusel 1876. aastani. Samal aastal valmistas veel 400 tooli Budapesti hotellile "Inglismaa Kuninganna". 1851 - Esimesel maailmanäitusel Londonis pälvisid Thonet' toolid suure pronksmedali ja said sealtpeale maailmakuulsaks "müügihitiks". 1885 - Pariisi maailmanäitusel eksponeeriti aga Thonet' firma loomingut juba kui tööstusliku masstootmise saavutust. Thonet' tehaste toodang vallutas kiiresti mitte ainult Euroopa, vaid ka Ameerika
Retsensioon Normandia maalijad Tutvustus Normandia piirkonna ootamatult kasvanud populaarsuse taga olid moodsa elutunnetuse sünd ja selle mõjul 19. sajandi prantsuse kunstis toimunud muutused. Uued suunad realism- naturalism, vabaõhumaal ja lõpuks ka impressionism tõid minevikulugude jutustamisse tardunud maalikunsti tagasi nii natuuri kui ka värvi ja valguse teema. Kunstnikud keskendusid mere ja taeva uurimisele, sest just neid motiive maalides oli hõlbus kahtluse alla seada Lääne maalikunsti üht aluspõhimõtet ruumi konstrueerimist rangete perspektiivireeglite järgi. Natuur ahvatles kunstnikke Barbizoni külla, innustas inglise maastikumaalijate armeed ning tõstis tasapisi huviorbiiti ka Normandia. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda maastikuvaatest inspireeritud vahetut muljet. Minu arvamus Käisin Kumu kunstimuuseumis vaatamas näitust, mille nimi ol...
Ebavõrdne paar Maal on maalitud Wilhelm Liebli poolt aastatel 1876-1877. Maal on realism stiilis ning selle pealkirjaks on "Ebavõrdne paar". Maal tekitab erinevaid tundeid. Nagu näiteks rahutus, ebakindlus ning kindlasti paneb maal mõtlema. Maali esiplaanil on mees ja naine, kus nad istuvad tooli peal. Tahaplaanile on aga kujutatud riiulit, kus asub vee kann ning lauda, kus asub klaas. Teose toonid on enamuselt tumedad, kuid on ka heledamaid värve. Teose põhivärviks on must ning ka punane, mida leidub just fookuses olevate inimeste riietelt. Kontuurid ja jooned on väga hästi välja maalitud ning on inimestele ja esemetele vägagi sarnased. Vormid on mahulised ning sümmeetrilised. Tekstuur paistab olevat aga karedad ning tumedad. Rütm on maalil vaba, kuid värvid on väga hästi valitud ning sobivad kokku. Ruumilisus pole minu arust väga hästi saavutatud, kuna töö on...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESUS EHITUSVIIMISTLUS Katre Kepp RENOVEERITUD HOONE PÄRNUS Juhendaja: Ingrid Kruusla Pärnu 2013 Renoveeritud hoone vaatlus Hoone asukoht Asub Tallinna mnt 40a Pärnu. Hoone vaatlus Ajalugu Kool kandis asutamisel nime Pärnu Eesti Vallakool ja asus praegusel J.W Jannseni tänaval majas nr 37, kus praegu on Lydia Koidula Memoriaalmuuseum. Esimene koolijuhata oli Johann Voldemar Jannsen, kes elas selles majas kuni lahkus ametist aastal 1863. Õppekeelesk oli alguses eesti keel, kuid saksastumise ajajärgul muudetud kool 1864. Aastal saksakeelseks ning sai ta nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool. 1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kooli. 1880. Aastal alanud venestamislainega muudeti kool venekeelseks (1887-1889); hakkas kandma nime Pärnu Linna Poeglaste II Algkool. 1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tüta...
Eesti Mereakadeemia Uljana Kononova Polina Horeva Asukoht ja aadress Eesti Vabariik, Tallinn, Kopli 101, 11712, Tallinn Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) -riiklik rakenduskõrgkool, kus lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konvensioonist ja teistest mereharidust reguleerivatest sätetest. Ajalugu Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas. Õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon. 1880. a asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele. Asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel: Heinaste merekool (1816 1916), Narvas (1873 1918), Paldiskis (1876 1916), Käsmus (1884 1931), Kuressaares (1891 1915), (1919 1928), (1942 1944), Pärnus (1919 1922), (1945 1989). Tallinna Merekool oli navigatsiooniklass 1919. aastal. Laevamehaani...
arvatavasti 1902 Tartu ülikool Siberi saarestikus Siberi saarestik Põhja-Jäämeri Karl Ernst von Baer 28. 02. 1792 Piibe mõis Saar Taimõri lahes Jõgede kallaste uhtumise seaduspärasus 4 Järvamaa, Piibe mõis-28. 11. 1876 Tartu Otto von Kotzebue 30. Triigi mõis Venemaa Osales Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil 1803 1 detsember 1788 Talli 1806, 1815 1818 juhtis ise ümbermaailmareisi prikil nn 3
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" ...
LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 Sissejuhatus 20. sajand oli revolutsioonide ja maailmasõdade sajand. Kunstis toimus suur areng. 20. sajandi alguses pöörati sõna kunst täiesti pea peale. Hakati leiutama uusi kujutusviise ja arusaamu. Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906)...
19 sajandi leiutised Daniil Petrov 11kl Hõõglamp Lamp, milles valgust tekitab elektrivooluga kuumutatav hõõgniit. Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel. Masstootmiseks sobivad süsiniidiga hõõglambi valmistas T. A. Edison 1879. aastal. Hõõglampe on suhteliselt lihtne toota ja kasutada, kuid nende valgusviljakus on madal (10–30 W/lm) ja eluiga lühike (1000–2000 tundi). Telefon Reisitelefon oli esimene telefoniks nimetatud seade, mis põhines heli elektriimpulssideks muundamisele. Telefoni leiutajateks on nimetatud Charles Bourseuli, Antonio Meuccit, Johann Philipp Reisi, Alexander Graham Belli ja Elisha Grayd. Alexander Graham Bell oli esimene, kellele USA patendiamet andis patendi elektrilise telefoni eest, nimelt 7. märtsil 1876.aastal. Tehnika arenguga kaasnevad enamikul tänapäeva telefonidel lisavõimalused, näiteks kõne salvestamine, sõnumite saatmine ja vastuvõ...
CV Nimi: Carl Robert Jakobson Sünniaeg, koht: 26.07.1841, Tartu Vanemad ja nende tegevusalad: Isa- Adam Jakobson oli kohalikus kihelkonnakoolis koolmeister. Ema- Elisa Jakobson Õed, ja vennad: üks õde ja üks vend. Õde- Natalie Auguste Johanson-Pärna, vend- Eduard Magnus Jakobson Haridustee: algharidus- Torma kihelkonna koolja isa 1856-1859. a.- Valgas Cimze seminaris 1865- omandas saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse Karjääriastmed: 18591862- isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja 1862-1864- Jamburgis õpetaja 1864- 1865- kooli-ja koduõpetaja Peterburis 1865- hakkas saatma kaastööd Eesti Postimehele 1870- raamat, kus oli 3 isamaakõnet 18721874- töötas Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana 1874- Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president 1878 toimetas Viljandis ajalehte Sakala 1869- avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe-...
Margaretha Geertruida Zelle ``Mata Hari`` 7.august 1876- 15.oktoober 1917 Elu enne spiooni Sündis mütsitegija tütrena, Hollandis Leeuwardenis. Peale oma vanemate surma abiellus ta sotlasest laevakapteni Rudolph Campbelliga, kellele ta sünnitas ühe tütre ja ühe poja. 1906.aastal nad lahutasid oma abielu, sest Rudolph oli joodik ja peksis oma naist Tütar jäi Matale, kuid poeg suri paar aastat enne lahutust. Peale lahutust läks ta elama Pariisi, kus ta hakkas tantsijaks. Oma kunstnikunimeks valis ta Mata Hari, mis tähendab malai keeles päikest. Ta oli tuntud kurtisaan, kes suhtles tihedalt paljude poliitikute ja sõjaväelastega ja seetõttu sai temast Esimese maailmasõja ajal Saksa salaluure organisatsiooni spioon, nimega H21. Nimelt tahtis Saksamaa saad Matalt infot prantsuse sõjaväe kohta. Elu spioonina Tema tähtsust spioonina on suuresti ülehinnatud,...
Keeli pingutatakse virblitega, mida saab keerata spetsiaalse võtme abil. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihääle tugevamaks. Klaveri kõlalaud on keelte alla paidutatud suur puust plaat. Süntesaator seevastu on, aga klahvpill, millel heli tekitamiseks pannakse võnkuma elekter. Kuuldavaks muutuvad need võnked helivõimendi ja valjuhääldite abil. Süntesaatoril võib jäljendada peaaegu kõigi orkestripillide hääli. Esimene elektrooniline pill oli 1876.a. Ehitatud muusikaline telegraaf mille leiutas üks telefoniaparaadi leiutajatest.1906.a. Aga ehitas T.Cahill telharmooniumi. 1957.a. Tegeles vene teadlane J.Murzin süntesaatoriga ans mida tehti ainult 1 eksemplar. Pärast 2. Maailmasõda tehti palju süntesaatoreid. Kuid selle lõpetas Robert Moog 1964.a. Demonstreerides audioinseneride ühingu koosolekul esimest tõelist süntesaatorit. Alguses peeti moogi süntesaatorit eriliseks nähtuseks, kuid aastal 1968 tekitas
20. sajandi kunst Fovism Fovism Loetakse 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks Pr.k. fauves metsikud (nime andis kunstikriitik Louis Vauxcelles) Fovism kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907 aastani. 1905 Pariisi Sügissalongis esimene ühisnäitus Enamik foovide rühmituse liimeid pärines Pariisist või selle ümbrusest. Põhituumik oli õppinud Gustave Moreau stuudios. Liidriks kujunes Henri Matisse. Henri Matisse (1869-1954) Maalikunstnik, graafik, skulptor Lühiajaliselt õppis juurat, alates 1890 Gustave Moreau õpilane Mõjutatud Cezanne`i töödest, neoimpressionismist Kujundas isikupärase, puhastel värvidel põhineva stiilini Loobus ruumilisuse illusioonist ja figuuride modelleerimisest, kujutades keha pinnaliselt lihtsustades Henri Matisse (1869-1954) "...kunstiteos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsi...
RAKK 9. klass Koostas: Kristel Mäekask Raku mõiste Rakk on organismi väikseid ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Inimese kehas on üle 200 erineva raku. Rakkude uurimine Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene valgusmikroskoop Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogi...
"Visioni simultanee" 1912 "Unique Forms of Continuity in Space" 1913 KIRJANDUS ESINDAJAD: Filippo Tommaso Marinetti, David Burljuk, Jelena Guro, Velimir Hlebnikov TUNNUSED: - katkendlik ja keeruline - konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolid - õigekirja eiramine FILIPPO TOMASSEO MARINETTI Itallasest luuletaja ja kirjanik, 1876 futuristide juht ja manifestide kirjutaja ülistas moodsaid saavutusi, sõda ja kiirust ,,Futurismi esimene manifest", ,,Kirjandusliku futurismi tehniline manifest" Soovis saada futuristliku mõtteviisiga poliitikasse, lõi oma erakonna EESTIS futurism jõudis ajakirjanduse vahendusel 1910 KUNST:1912 esimesed kunstinäitused, Ado Vabbo teosed 1914 kunstikriitikud suhtusid tõrjuvalt KIRJANDUS: kogumikud "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914,
(1867--1957). , 90 , . -- (1863--1945, « » -- 1890), (1858--1919, «» -- 1892) -- (1858--1924; -- «», 1893; : «» -- 1896, «» -- 1900, «» -- 1904). ( , , .) , , «» . 80 , «» (verismo «», «», «»), ( ) , , . . «» , , , , . . . 1876 : « , ... , , ». . , , -- , , , . . . , , . . : -- , (183337, 1839, « », ), (Un giorno di regno, , 1840, ), (, 1841, 1842, ), (1842, 1843, ; 2 , , 1847, «», ), (1844, « », ), (1844, «», ), ' (1845, « », ), (1845, « », ), (1846, « », ), (1847, «», ; 2 , 1865, « », ), (1847, «»,
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Pjotr Iljits Tsaikovski Referaat Õpilane: Veronica Kongi Klass: 12 B Tartu, 2012 Sisukord Perekond ja vanemad......................................................................................................3 Hariduskäik.....................................................................................................................4 Looming..........................................................................................................................5 Töö ja tuntus.......................
Renessanss muusikas Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa j...
Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maaalustes käikudes kaevandama. Helme Linnus Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk Paistu kirik Paistu Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpuveerandil Kroonikas on dokumenteeritud kiriku rüüstamine leedulaste poolt 1329. aastal. Praeguse kuju sai pühakoda 1876. aastal. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885 Kiviõli tuhamäed Kiviõli tuhamäed ehk Kiviõli poolkoksimäed on KirdeEestile ainuomased põlevkivituha ladustamisest tekkinud pinnavormid. Tänan kuulamast Click to edit Master text styles Second level
Telefoni leiutamine Telefoni leiutas Alexander Graham Bell 7. Märtsil 1876 koos oma assistendi Thomas A. Watsoniga. Bell kavandas telfoni oma suvekodus Brantfrodis, Ontarios aga valmis tegi Bostonis, Massachusetts. Tema põhimõte oli ,,harmooniline telegraaf" mis seisnes selles, et mitu sõnumit saaksid liikuda mööda traati samaaegselt. Samal ajal tuli tal idee, et häält saab edastada elektrooniliselt. Esimesed sõnad mis läbi telefoni kõlasid olid:"Mr. Watson, come here, i want to see you!" ehk siis eesti keelde tõlgituna: ,,Mr
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (1841 -- 1882) on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavad ja sisukad õpikud, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade loodusese geograafia, koduloo, ajaloo, poliitika, rahvaluule, eesti kirjanduse kui ka looduse kohta http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/8kaitumine/68_5k.htm Carl Robert Jakobson sündis 26. VII 1841. aastal Tartus. Jakobson suri 19. III 1882. aastal Elulugu Carl Robert Jakobson (26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris, oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Läinud Torma mõisniku Liphardi...
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahusu...
Kogu tema looming on programmiline, katsetas väga julgelt orkestriga, tema mõjutaja oli Lizt, kirjutas orkestratsiooni õpiku. Tähtsamad teosed ,,Harold Itaalias, Romeo ja Julia," Oratoorium "Fausti needmine" ,,Reckviem" ,,Te Deum" Wagner 1813-1883 Üks suuremaid reformaatoreid ooperizanris Sündis Leipzigis, huvi kirjanduse vastu, 1832 ,,Pulmad" Tema esimene ooper On töötanud Pariisis, Londonis, Riias! 1849 võtab osa Dresteni ülestõusust , 1861 naaseb kodumaale, 1876 avatakse Bayruthis ooperimaja. ,,Nibelungide etendus" etendati 4 päeva Tema ooperites on 19. sajandi ühiskonnaprobleemid Paljud ooperid põhinesid saksa ja skandinaavia eepostel, peategelased olid traagilise saatusega kangelased Mõjutajaks oli Lizst . ,,Lendav Hollandlane", ,,Tännhauser" , ,,Tristen ja Isolde" , ,,Lohengrin"
Aerograafias värvitakse airbrush värvipüstoliga e. aerograafiga igasuguseid pindu disaini, viimistluse ja muu sellise eesmärgil. Aerograafias kasutatakse aerograafi, tinti, värvi või värvainet, lõuendeid, fotosid, nahka, küüsi ja nii edasi. Esimene aerograafi sarnane aparaat patendeeriti aastal 1876 francis Edgar Stanley poolt Massachusettsis. Esimene instrument, mida hakati kutsuma aerograafiks, leiutati Abner Peeleri poolt. Seda kasutati vesivärvidega värvimiseks ja teisteks kunstiga seotud tegevusteks. Töötas see käsitsi kasutatava kompressoriga ja oli üleüldiselt ''toores''. 4 aastat hiljem tehti tõeliselt praktiline tööriist. Seda aerograafi hakkas tootma Liberty Walkup, kes õpetas aerograafiat ameerika impressionismi õpetajale Wilson Irvinile
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu...
Referaat Telefoni evolutsioon läbi aegade Telefoniseadme arengule pani aluse ameeriklane Alexander Graham Bell. Ta tuli patendiametisse ja lausus: „Ma tahan näidata oma leiutist ! “ Selle leiutise nimi oli „Rääkiv telegraaf.“ See juhtus 1876 aastal. Tollel ajal isegi ei mõeldud sellisest leiutisest. See tundus huvitav ja Bellile pakuti demonstreerida leiutist ning ta näitas oma seadet kõigile. Kahe tunni pärast tuli teine inimene nimega Elisha Gray, kes tahtis panteti saada, aga jäi ilma. Etapp 1 Seadme välimus ei olnud üldse tänapäeva telefonidega sarnane. Toru oli vaheldumisi nii rääkimiseks kui ka kuulamiseks. Telefonil ei olnud helinat.
pidevalt puudust. Sellepärast tahtis isa väga aidata oma vanemat poega Vinceti heale järjele. Lootusetu ja ühepoolne armumine pansionaadi omaniku tütresse kutsus Vincetis esile sügava depressiooni. Esialgu tulid, firmaomanikud talle vastu ja viisid ta 1874.aastal üle Pariisi, lootes ,et miljöövahetus noormehele soodsalt mõjub. Prantsusmaal kohtus Vincet Millet´ ja Corot´iga , kes jäid ta sõpradeks surmani. Lõpuks ei suutnud noormees sealgi rahu leida ning kaotas 1876. aasta aprillis töökoha. Lühikest aega töötas van Gogh inglise pansionaadis õpetajana, aga 1876.aasta juulist alates jutustaja abilisena. 1877. aastal astus Vincent Amsterdami ülikooli teoloogiafakulteedi ettevalmistusosakonda, kuid loobus peagi ja eelistas kuulata Brüsselis spetsiaalset kursust misjonäridele. Ta pühitseti vaimulikuks. Vincent van Gogh oli tasakaalutu inimene , kes ei osanud mõõtu pidada. Ta oli põikpäine, suhtlemises kaasinimestega umbusaldav ja lausa talumatu
Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia oli üks esimestest neist naistest,kes soovisid pääseda meeste võimu alt,et eksisteeriks võrdõiguslikkus. Sellega on tema sööbinud Eesti ajalukku. Aastal 1873 19. veebrualil abiellus Lydia Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga ning asusid elama Kroonlinna. 1874 sündis Lydiale esimene laps Hans Voldemar, 1876 sünnitas Lydia Tallinnas tütre Hedvig ja aastal 1878 tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Koidula suri aastal 1886 11. augustil rinnavähki Kroonlinnas. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Lydia Koidula kirjutas elujooksul 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 500 krooni-Carl Robert Jakobson (pseudonüüm: Linnutaja) sündis aastal 1841 26. juulil Tartus. Ta oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist,kirjanik ja pedagoog
Boriss Akunin „Azazel“ Moskva 1876. Noor mees astub pargipingil istuva kauni daami juurde ning palub teatraalselt luba teda suudelda. Naine keeldub ning noormees laseb ennast maha. Staažikas uurija peab juhtumit labaseks enesetapuks. Tema noor abiline Erast Fandorin näeb aga teos midagi enamat ning avastab uurimise käigus poliitilise vandenõu. «Azazel» on esimene raamat, kus lugejate ette astub tõeline riiginõunik Erast Fandorin, segu klassikalisest inglise džentelmenist ja vene intellektuaalist.
vabakutselisena ja pühenduda täielikult komponeerimisele (Siiski annab ta ka klaveritunde ja esineb jätkuvalt pianistina). Oluline töö oli Brahmsil ka teiste heliloojate (Bachi, Händeli, Couperini) teoste redigeerimine trükis avaldamiseks. Viini-perioodist pärineb olulisem osa Brahmsi (vokaal)sümfoonilisest loomingust. Esimese suurema tunnustuse saavutas ta heliloojana 1868. aastal, mil kanti ette tema "Saksa reekviem". Esimene sümfoonia valmis (alles) 1876. aastal ja sageli nimetatakse seda Beethoveni "kümnendaks". I sümfoonia esiettekannet juhtus kuulma ka pianist ja dirigent Hans von Bülow, kes oli sellest vaimustatud. Bülow pakkus Brahmsile võimalust oma teoseid "proovida" Meiningeni õukonnaorkestriga, mida ta ise juhatas. Nii tutvus Brahms ka Meiningeni orkestri klarnetimängija Richard Mühlfeld'iga, kelle mängust inspireerituna valmis Brahmsil mitu väga head kammerteost neist tuntuim on Klarnetikvintett h-moll op. 115 (1891).
Viini Riigiooper Ooperiteater on Viini peaaegu kõige tähtsam ehitis, see on linna hing ja emotsionaalne keskus. Ajalugu: Teater avati ametlikult 25. mail 1869 Mozarti näidendiga "Don Juan". Esimene direktor oli Franz von Dingelstedt, temale järgnesid Johann Herbeck, Franz Jauner ja Wilhelm Jahn. II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine ...
Tal oli keemias üle 40 uurimuse. 1862.a. sai ta tuttavaks Balakieridega ja ta hakkas külastama nende kodusid ja muusikaõhtuid. Oma teoseid kirjutas ta pühapäeviti. Ta on arendanud Vene ooperit. Suri Peterburis 1887 südame haigusesse. Looming Looming oli väike, kuid tuntud. Lemmikteemad olid vägilased ja rahvuskangelased. Muusika oli lai ja voolav, hästi rahvalaulu lähedane. Eeskujuks oli Glenka muusika. Tähtsamad teosed: ooper,,Vürst Igor`` 1870.a. Vägilasesümfoonia 1876.a. Sümfooniline pilt Kesk-Aasias 1880. 18 romansi Ooper ,,Vürst Igor`` Alustas kirjutamist 1869 ja lõpetas selle helilooja Rimski Korsakov. Ooperi aluseks on 12. saj. pärit eepos, jutustus Igori sõjakäigust. Libretto kirjutas ta ooperile ise. Igor oli Kiievi vürst. Borodin kasutas Idamaade ja Vene muusikat. Kõige kuulsam ooperis on vürst Igori aaria. Ta langes Polovetside juurde vangi. Kontsat pakkus talle ühineda endaga. Igor unistab seal vabadusest ning vabastada kodumaa
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sak...
tagasi koju siis ta pühendus täielikult muusikale. 1871. aastal sai Rimski-Korsakovist orkestratsioonieriala ja kompositsioonieriala õppejõud Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus täiendas Rimski-Korsakov muusikateooriat, harmooniat ja poüfooniat. Rimski-Korsakov abiellus 1872. aastal Nadezda Nikolajevna Purgol´iga ning temaga oli tal kokku 7 last. 1874. aastal alustas Rimski-Korsakov tööd dirigendina ja ta juhatas siis 3. sümfooniat. Aastatel 1875 kuni 1876 tegi ta kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli Rimski-Korsakov välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojad nagu näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 kuni 1894 töötas Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigendina. Rimski-Korsakov on kuigi palju mõjutanud ka eesti heliloomingut. Paljud eesti vanema põlvkonna heliloojad nagu näiteks Rudolf Tobias, Artut Kapp jt on käinud Peterburi
Darwini õpetus näitas inimestele, et nemadki on vaid üks liik teiste seas ja nendegi olemasolu võib ühel päeval ohtu sattuda Tehti ka teisi ülitähtsaid avastusi füüsikas ja keemias. Näiteks Wilhelm Conrad Röntgen avastas katsetekäigus röntgenkiired. Samuti ka Ernest Rutherford jt teadlased panid aluse uuele ajastusele ehk tuumaajastule. Albert Einstein muutis arusaama ajast ja ruumist ning pani aluse relatiivsusteooriale. Ameerika teadlane Graham Bell leiutas 1876 telefoni ja asustas telefoni kompanii, et neid edasi müüa. Guglielmo Marconi leituas 19-20.saj vahetusel raadio. 19. sajandi teisel poolel armastati ikka veel rikkaliku sisustusega eluruume. Kasvasid linnad, mis tähendas, et tuli üha kiiremini ehitada, toota ja sisustada. Kasutusele võeti liftid, et liikumine pilvelõhkujates oleks lihtsam ja kiirem. Muutusid ka hoonete väline vorm, siseruumid 20. sajandi algul, need muutusid aina lihtsamaks. 1863. aastal avati
Gottlieb Daimler(17 märts, 1834 6 märts, 1900) Gottlieb Wilhelm Daimler sündis Stuttgardi ligidal. Juba väiksena huvitas teda tehnika ning hakkas õppima relvassepaks. 1852 otsustas ta õppima hakata masinaehitust ja lahkus kodulinnast 1872 Daimler ja Maybach läksid tööle maailma suurimasse püsimootorite tehasesse mis oli poolenisti Nikolaus Otto oma, kes otsis uut tehnilist direktorit. Kui Otto ja Daimler olid direktorid, arendasid nad gaasimootoreid ning samal ajal oli Maybach peadisainer. 1876 leiutas Otto nelja takti tsükli mis sai patendi 1877 kuid see kohe taandati kui Karl Benz leiutas töötava kahetaktilise gaasimootori samal printsiibil1878 Samal ajal läksid Otto ja Daimler tülli ja Daimler vallandati 1880 ja sai 112 kuldmarga väärtuses firma osakuid kompensatsiooniks patentide eest. 1882 hakkasid Daimler ja Maybach koos töötama Otto naljataktilise tsükli korralikult tööleseadmisega. 1885 said nad valmis mootori ning selle...
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid...
komponist. Tema mehine ja jõuline muusika kannab kuulaja muistsetesse vägilasaegadesse. Rahulikult ja laialt, arhailiste meloodiliste ja harmooniliste kujundite abil jutustavad tema teosed iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes märkis, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust Veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bajani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning IV osas luua hoogsat ja rõõmsat peopilti. Sisu on helides tajutav, mõistetav. Kõige väljenduslikum 1. osa, mida antakse kuulajale edasi massiivsete akordide saatel unisonis (ühehäälselt); kõrvalteema
Algselt pilkenimetus, lähtekohaks Cezanne'i looming. Püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Geom vormid!! Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Pablo Picasso 1881- 1973 Hispaaniast Muutis pidevalt suunda, töötas mitmes laadis korraga o 1. Nooruses oli klassitsistlik- realistlik ja traditsioonitruu o 2. Sinine ja roosa periood- sümbolism o 3. Hilisem looming- kubism Algselt köitis Pariisi Montmartre'i ja selle naudingute- ja pahaderohke ööelu, hiljem pettumus ja masendus, inimelu süngete külgede kujutamine. Sinine periood (1901-1904) sõbra enesetapu pärast o kujutanud naisi karikatuurselt, umbusk, kohati suhtus naistesse halvasti o õnnetud, muserdatud inimesed on maalitud hallikas ja sinakas koloriidis o vägivaldne inimese anatoo...
tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli. Helivõnked muutuvad seadmes elektromagneetilisteks, mis mööda juhtmeid teise samasugusesse telefonitorusse suunatakse, kus need uuesti helivõngeteks muudetakse. Telefoni leiutas Alexander Graham Bell (3.märts 1847 2.august 1922), Bell oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Alexander Graham Bell patendeeris telefoni 14. veebruaril 1876, kuid esimene kõne edastati selle seadme abil 10. märtsil. See toimus üsna juhuslikult. Professor Bellil olid läinud segi juhtmed tema käes olnud saatja ja teises ruumis olnud vastuvõtja vahel, ning ta hüüdis oma assistendile T.A. Watsonile: "Härra Watson, tule siia. Mul on sind vaja". Watson kuulis vastuvõtjas selgesti iga Belli poolt lausutud sõna. Kui Bell suri, kuulutati USA-s välja leinaseisak(üks minut). Selleks ajaks suleti kõik
Richard Wagner Wilhelm Richard Wagner 22. mai 1813 13. veebruar 1883 Saksa helilooja, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Elulugu Sündis 1813. aastal Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Tal oli suur huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "Die Feen,, 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1837 sai Richard muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid nad Riiga. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer" ...
Amandus Adamson (1855-1929) Sündis Paldiskilähedal Uuga-Rätsepalmeremehe pojana. 7 aastaselt saadetakse Toom-Vaeste kooli mida pidas Toom kogudus ja Eestimaa Rüütelkond. Lapsed õppisid majapidamise ja aiandustöid. Seal ilmnes Amandusel armastus nikerdamise vastu. 14aastaselt põgenes lastekodust ning läheb Peterburi Kunstide Akadeemiasse(PKA),kuid nooruse tõttu ei võetud vastu. Lastekodu kasvandikuna õppis edukalt Tallinna Greiskoolis erinevaid keeli. Lastekodu reziim muutus talumatuks ja ema võttis ta koolist ära. 1870 sügis astus Tallinna Bergi puutöökottaametit õppima. Tema ülesanne oli ornamentide lõikamine mööblile. Pühapäeviti külastas Tallinna keskaegseid kirikuid kus oli rikkalikult puunikerdusi. Esimene töö figuur ,,Lamav mees". 1876-1879-õppis vabakuulajana PKAs proffessor von Bocki ateljees. Seejärel töötas Peterburi vaba kunstnikunaja õppis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tegi AleksanderIII portree reljeefi(sai 1000 kulda)...
Johann Voldemar Jannseni tütar Tegevused Lydia Koidula oli: Luuletaja Jutu- ja näitekirjanik Ajakirjanik Eesti teatri rajaja Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Lydia Koidula perekond Isa - Jaan Jensen ( kirjanikunimega Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry ja Eugen Perekond 21. novembril kihlus Lydia Eduard Michelsoniga 1874 sündis neil poeg Hans Voldemar 1876 sündis teine laps - tütar Hedving 1878 tuli ilmale teine tütar Anna Haridus Alghariduse sai ta isalt 1854 1861 Pärnu Linna Tütarlastekool Kodukooliõpetaja eksamid Tartu Ülikoolis Kirjanikuelu Rajas Pärnus enda raamatukogu Aitas kaasa Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe toimetamisel Lydia Koidulal ilmus hulgaliselt erinevaid raamatuid Luulataja Koidula põhiliseks luulezanriks oli isamaaluule
Philip Saksing 8a The Adventures of Tom Sawyer Raamatuvastamine Plot: The imaginative and mischievous twelve-year-old boy named Thomas Sawyer lives with his Aunt Polly, his half-brother, Sid, also known as Sidney, and cousin Mary, in the Mississippi River town of St. Petersburg, Missouri. After playing hooky from school on Friday and dirtying his clothes in a fight, Tom is made to whitewash the fence as punishment on Saturday. At first, Tom is disappointed by having to forfeit his day off. However, he soon cleverly persuades his friends to trade him a large marble for the privilege of doing his work. He trades these treasures for tickets given out in Sunday school for memorizing Bible verses and uses the tickets to claim a Bible as a prize. He loses much of his glory, however, when, in response to a question to show off his knowledge, he incorrectly answers that the firs...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
