Eesti kunsti sünd (3)

Eesti kunsti sünd
Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes . Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus : tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused , samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada.
Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht.
Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi.
Kolm esimest kunstnikku olid:

Johann Köler – maalikunstnik

August Weizenberg – skulptor

Amandus Adamson – skulptor
1.Johann Köler sündis 8.märtsil 1826 .a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk , sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö " Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi „Kristus ristil ” ( originaal valmis kunstnikul 1858.a.)  Nii sai saunamehe pojast akadeemik .
Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree-(:autoportreed, paraadportreed, maastiku portreed) ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.Itaalias olles tegi akvarellmaale inimestest ja maastikest. Tehnikas kasutas ta peamiselt freskot, akvarelle ja õli.

• Peterburi akadeemia lõputöö teemal „Herakles toob Kerberose põrguväravast“
  
• Venemaal Tsaar Aleksander II portree
  
• Kodumaal ovaalselt maalitud pildid vanematest , kes on langetatud silmadega.
  

Ema

• Pariisi „Kristus ristil“
  

• Itaalias Iseenda autoportree
  
• Itaalias „Itaalia tütarlaps“
  
• Itaalias „Tütarlaps allikal“
  
• Itaalias „Itaallanna lastega ojal“
  
• Peterburis paraadportree „ Doktor Karelli portree“
  
• „Kreuzwaldi portree“
  
• „Ketraja“ ehk „Katkenud lõng“
  
• Kaarli kiriku absiidimaal „Tulge minu juurde“
  
• Eesti suurim tahvelmaal „ Lorelei needmine munkade poolt“
  
• „Hiiu naised kaevul“
  
• Johann Köleri maal „Itaalia maastik“ mis lõi Eesti absoluutse oksjonirekordi 1 305 000 krooniga .
  

2.August Weizenberg (6. aprill 1837 – 22. november 1921) Eesti Rahvusliku skulptuuri looja, kujur  August Ludwig Weizenberg sündis 6. aprillil 1837 Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist. Töötades, õppides  kunstide akadeemiates ja tegutsedes   vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. A. L Weizenberg valiti  „Vanemuise” seltsi auliikmeks.  Ta oli  St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja.
A. L. Weizenberg suri 22. nov 1921 Tallinnas.
Materjalina kasutas ta itaalia marmorit , mida peeti parimaks.

• Portreebüst „Ema portree“
  
• "Linda"- marmor , 1880
  

• " Koit "- marmor, 1890.
  
• "Hämarik"- marmor, 1890.
  
• " Vanemuine "- marmor, 1886 .
  
• Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882.
  
• "Autoportree"- marmor, 1880.
  
• "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880.
  
• "Kristus"- kips, 1878-1880.
  
• "Barabas"- kips, 1878-1880.
  
• Jaani kirikut ehib August Weizenbergi skulptuur valgest Carrara marmorist «Lootus»
  

3.Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid
sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901-04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse.
Tema loomingu paremikku kuuluvad:

• "Hülgekütt Pakri saarelt" ( 1898 ),
  
• "Äreval ootel " (1899),
  
• Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" ( 1895 ),
  
• "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896),
  
• "laeva viimane ohe" (1899),
  
• "Noorus kaob" (1919).
  
• Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911),
  
• Monumentidest "Russalkat" Tallinnas ( 1902 ),
  

• Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis ( 1904 ),
  
• F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926)
  
• L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929).
  
• Temalt telliti palju Vabadussõja monumente:
  

Vabadussõja skulptuur Suure-Jaanis
Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis.
Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis.