· Edgar Degas(1834-1917)- Impressionist oma loomingu teatud külgedega. Ei hülga täielikult lineaarsust ja maalib palju ka inimesi. Erinevad tantsijate pildid. Tantsijad sinises. Tantsuklass. Baleriinid proovis. Harrastas ka aktimaali. Tualetti tegev naine. · Pierre- Auguste Renoir(1841-1919)- Temale oli omane pehme, romantiline, õrn naise tüüp. Lemmikmodelliks oli näitleja keegi... Tüdrukud klaveri taga. Terrassil. Tütarlaps piitsaga. · Alfred Sisley(1839-1899)- Rahvuselt inglane, sündis Prantsusmaal. Loodusemaalija. Eriti hinnatud on tema talvevaated. Üleujutus Marley sadamas. Saint- Germain vaated?. · Berthe Morisot(1846-1895)- Naiskunstnik. Häll. Ema ja õde. · Neoimpressionism: Loetakse impressionismi viimaseks staadiumiks. Kunstnikud, kes rajasid oma kunsti teaduse saavutustele. Maalida tuleb spektrivärvidega, värvid, mis tekivad värvide lahustumisel prisma abil
Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele,
värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija. Teosed: ,,üleujutus Port Marly's, ,,Küla Seine'i kaldal", ,,St Martini kanal Pariisis" Edgar Degas tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: ,,Tantsija", ,,Concorde'i väljak", ,,Absint", ,,Täht laval", ,,End kuivatav naine", ,,Juukseid kammiv naine", ,,Sinised tantsijannad" SAJANDIVAHETUSE KUNST SÜMBOLISM 19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut
maastik. 3) Kuidas tekkis rühm kunstnikke e impressioniste? Realist Courbet oli rääkinud, et maalib ainult seda, mida näeb, ja 1890-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet järgima rangemalt kui Courbet ise. 1874.a. jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. 4) Tähtsamad impressionistid ja tööd? Claude Monet ,, Impressioon. Tõusev päike" Auguste Renoir ,,Terrassil" Edgar Degas ,,Tantsutund" Camille Pissarro ,, Alfred Sisley ,, Heinamaa" 5) Millistes eesti kunstnike töödes avalduspost-ja impres. Mõju? A.Laikma.impressionist N.Triik-postimressionism K.Mägi- impressionism ja postimpressionism(rohkem) 6) Millega põhjustas skandaali E.Monet? Maaliga ,,Eine roheluses" , kus alasti naised olid kahe riides mehega piknikul. Zürii arust sobisid alasti naised ajaloolistesse maalidesse, mitte aga iga päevase miljööga maalidesse. 7) Tuntumad naivistid. P.Kondas , H. Rousseau, M. Utrillo,
aegadel oli maalidel läbimõeldud ülesehitus ning pildi tegelased näisid teadlikult poseerivat kuid impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Tunnsed Impressionistid suhtusid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Claude Monet. Tõusev päike Claude Monet. Roueni katedraal õhtuvalguses Claude Monet. Talvemaastik Berthe Morisot. Õmblev neiu Alfred Sisley. Üleujutus Port-Marly's Gustave Caillebotte. Pariis vihmas Pierre-Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree Edouard Manet. Olympia Edgar Degat. Sinised tantsijannad Auguste Rodin. Mõtleja Auguste Rodin. Calais' kodanikud Kokkuvõte Impressionism on realismi edasiarendus. Maalima hakati tõetruult. Kõike maaliti nii nagu seda nähti. Kunstnikud maalisid juhuslikke lõike ümbritsevast. Üldjuhul suhtusid nad maalidesse kiretult, sest
aeg. Korraldavad kokku 8 rühmanäitust. Tähtsaim impressionist : Claude Monet - otsin infi selle kohta. Camille Pissarro : ta maalib peamiselt õhulisi ja päikeseküllaseid tänavapilte + pariisi aedasid ja külasid. Auguste Renoir - autoportree 1910. Edgar Degas - Ta on teistega võrreldes jahedam & täpsem. Lemmik tehnikaks oli tal pastellmaal (kriitidega) . Teda ei huvitan niivõrd loodus aga talle meeldib keeruliste liigutuste tabamine (balleti tantsijad) Alfred Sisley - temalt võib leida huvitavaid talvemaale. Impres. võib vaadata ka kui läbimurdu kunstiajaloos. Impressionism lõpetab selle arengu mis algab renessansist . Ja see püüdleb loodusläheduse poole. Impres. võib pidada ka uue ajastu alguseks, kuna impod avastavad uusi võiimalusi kuidas maalida (millele tähelepanu pöörada jne jne) 19. & 20. SAJANDI KUNST Kunstis ei ole kindlaid taotlusi , ideid ega visuaalset ühtlust. Kunst on väga mitmekesine.
Näitusel sai välja panna ainult zürii poolt heaks kiidetud töid. Züriid juhindusid Kunstiakadeemia väärtustest. Noored kunstnikud maalisid heledamates ja eredamates värvides kui suurem osa eelmise põlvkonna kunstnikest, lähtudes Gustave Courbet', Winslow Homeri ja Barbizoni koolkonna realistlikust stiilist. Nad pakkusid oma töid salonginäitustele, kuid züriid ei võtnud neid vastu. Nende noorte kunstnike tuumik (Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir ja Alfred Sisley) õppis Charles Gleyre'i käe all. Nimetatud kolm said sõpradeks ning maalisid sageli koos. Aastal 1863 lükkas zürii tagasi Édouard Manet' maali "Eine murul" ("Le déjeuner sur l'herbe"). Põhiline põhjus oli selles, et seal oli kujutatud alasti naine koos kahe riides mehega piknikul. Zürii meelest olid alasti figuurid vastuvõetavad ajaloolistel ja allegoorilistel maalidel, kuid nende eksponeerimine igapäevases miljöös oli keelatud
Kõik kommentaarid