Pjotr Tšaikovski lavamuusika (0)

Tallinna Laagna Gümnaasium
Pjotr Tšaikovski lavamuusika
Referaat
Veronika Tšehhojeva
11B
Tallinn 2014
Tšaikovski lavamuusika
Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja . Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu.
Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g- moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia e-moll 1888.aastal, VI sümfoonia h-moll “Pateetiline” 1893.aastal), programmsümfoonia “Manfred” 1895.aastal, avamäng-fantaasia “ Romeo ja Julia ” 1869.aastal, avamängu “1812.aasta” 1880.aastal, sümfoonilisi fantaasiaid “Torm” 1873.aastal, “Francesca da Rimini” 1876.aastal ja “Itaalia kapritšo” 1880.aastal. Veel on ta loonud viiulikontserdi, 3 klaverikontserti, rokokoovariatsioonid tšellole ja orkestrile, 3 keelepillikvartetti, üle 100 klaveriteose (seal juures 2 sonaati, tsüklid “Aastaajad” ja “Lastealbum”), 4 kantaati (seal hulgas “ Moskva ” 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks “Mälestusi Haapsalust”), romansse, 3 balleti (“Luikede järv”, “Pähklipureja” ja “Uinuv kaunitar”) ja 10 ooperit. “Vojevood”, “Opritšnikul”, “Kuldkingakesed”, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” ja “Jolanthe” – need on tema ooperite pealkirjad.
Ooperi libretto loomisel sobisid talle väga hästi Puškini tekstid. Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt on Tšaikovski ooperites vokaalne külg.
Tšaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem žanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid.
Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte inimlike üldistustega draamad. 4. sümfoonia on pühendatud Nadežda von Meckile.
I osa sonaat on allegro vormis. Algab sissejuhatusega, milles on saatuse teema. Peateema on liikumisega, kõrvalteema valslikus rütmis. Töötluses korduvad kirglikud õnnepüüdlused, mille nurjab alati saatus. Järgnevad repriis ja coda. 6. sümfoonia esiettekannet juhatas helilooja nädal aega enne oma surma. Pidas seda oma parimaks teoseks. Kõik osad on traagilised peale II osa. 6. sümfoonia II osa on 3 osalises liitvormis. See on puhkuseks traagiliste osade vahel ja selle keskmises osas on kasutatud eesti rahvaviisi “Kallis Mari” 5/4 taktimõõdus. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose.
Tšaikovski kolmest klaverikontserdist on kõige populaarsem 1. klaverikontsert. See on pühendatud Hans von Brülowile. I osa sonaat on allegro vormis. Algab piduliku sissejuhatusega, mille teema kordub kolm korda. Peateema on tuletatud ühest Ukraina rahvaviisist. Kõrvalteema koosneb kahest lüürilisest lõigust. Järgnevad repriis ja coda. Enne I osa lõppu kuuleb kadenssi-solisti virtuoosne soolo osa.
Instrumentaalpalade tsükkel “Mälestusi Haapsalust”
Koosneb kolmest osast: “Lossi varemed”
“Naljand”
“Sõnadeta laul”
Klaveripalade tsükkel “Aastaajad”
Kogumik koosneb kahetesistkümnest klaveripalast, iga kuu kohta üks pala. Kuu nimetusele lisandub alapealkiri. Igas palas on ees väike luuletus vene poeetidelt.
Jaanuar - kamina ees
Veebruar - Vastlad
Märts - Lõokese laul
Aprill - Lumikelluke
Mai - Valged ööd
Juuni - Barkarool
Juuli - Niitja laul
August - Viljalõikus
September - Jaht
Oktoober - Sügise laul
November - Troika
Detsember – Jõulud
“Luikede järv”
Tšaikovski "Luikede järv", klassikalise balleti kullafondi tippteos, on paljude maade balletilavade kõige populaaresem ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tšaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus.
“Romeo ja Julia”
Kuulsaim armastuslugu läbi sajandite, mis loodi igavesele armastusele. Kaks meeletult armunud noort on vaenutsevate suguvõsade Capulettide ja Montecchide lapsed. Noorte tunded ei tunnista traditsioone ega piire ja armastajad, Romeo ja Julia hukkuvad oma vanemate vihavaenu ohvritena. Alles nende surm toob kaasa lepituse vaenuleeride vahel ning viib vanemad tõdemuseni: armastus on tugevam vaenust ja vihkamisest.
“Pähklipureja”
Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lavendliga. See on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida. Jõuluettevalmistused on täies hoos. Paljugi sellest salapärasest saginast on lastele arusaamatu, kuna nad ei ole kunagi varem jõule pidanud. Tulevad külalised, ilmub Jõulusokk kingitustega. Lotta saab endale jõulusoku pea kujulised pähklitangid ja Petter kepphobuse. Kui külalised on ära läinud, on ka lastel aeg magama minna ja siis alles tõeliselt salapärased lood juhtuma hakkavad...
Kokkuvõtte
Tšaikovski on väga kuulus justnimelt oma suurepärasele loomingule. Tänu oma suurele austajale sai ta minna välismaale ja näha kultuuri ning arendada oma loomingut. Tšaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Väga austan seda inimest ja armastan tema teoseid kuulata.
Kasutatud allikad:

http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovsk i

http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/tsaikovski.html

http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=66&Itemid=247

http://www.annaabi.ee/s.php?s=p+tsaikovsk i