Futurism (kunstiajaloo referaat) (0)

Sissejuhatus
Futurismi e. tulevikukunsti sünnikohaks võib pidada Itaaliat ning sündis see kunstivool 1909. aasta paiku. Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Futuristlik kunst sündis kõigepealt teoreetiliselt, mitte praktiliselt, nagu teised kunstivoolud. Futuristid väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogunemiste, ajakirjanduses ning plakatitena. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning ka skandaale oli palju. Sellest enesereklaamist on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud.
Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat , dünaamikat jne.
Futuristid taotlesid suurlinlase mõttemaailma kujutamist, nad tahtsid näidata kõiki rahutuid muljeid, mis suurlinnas elava inimese pähe süübivad. Prooviti kujutada liikumist. Selle saavutamiseks killustati nähtav maailm geomeetriliselt ning nendest kildudest loodi uus pilt.
Teine võimalus oli kõrvutada paigalolevaid ning liikuvaid objekte. Mõlemad objektid olid küll reaalsed , kuid neid kujutati mitmel erineval ajahetkel. Näiteks Giacomo Balla pilt „ Koera ja keti dünaamika”, kus koera keha seisab paigal, kuid jalgu on päris mitu paari. Teostele anti tihtipeale ühemõtteline pealkiri.
Futurismiajastu kunstnikud ei hoidnud värvide poole pealt kokku. Pandi kokku värve, mille kõrvutamise peale polnud varem julgetud mõeldagi. Värvid olid väga erksad ning tagasihoidlikkusest oli asi kaugel.
Futuristide liikumisele sai saatuslikuks I maailmasõda. Kuna futuristid kujutasid palju tehnikat, siis nad pettusid tehnikas, nähes, kui halvasti seda kasutatakse. Paljud kunstnikud liitusid äärmuslike liitumistega, näiteks fašismi või bolševike revolutsiooniga.
Kõige olulisema mulje jättis futuristlik, liikumine oma uuenemise rõhumisega. Avangardismile said eeskujuks just nimelt futurismist tuntud manifestid ning vali enesereklaam. Kunstiteosed aga on oluline samm lähemale abstraktsele kunstile.
Futuristid proovisid kätt igal võimalikul kunstialal, nagu näiteks maalid, skulptuurid , keraamika , graafiline disain , sisedisain, teater, film , mood ja paljud teised.
Futuristid
Tuntuimad futuristid on Giacomo Balla, Umberto Boccioni , Carlo Carra, Primo Conti, Luigi Russolo, Antonia Sant ’ Elia , Gino Severini ja Filippo Tomasso Marinetti.
Filippo Tomasseo Marinettit võib lugeda futuristide juhiks ja tähtsaimaks manifestide kirjutajaks . Marinetti oli luuletaja ja maalikunstnik . Ta ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ning tegi maha vana kunsti. Filippo Tomasseo ei olnud Marinetti pärisnimi, selle pani ta ise endale. Tema sünninimi oli Emilio Angelo Carlo Marinetti. Marinetti kuulsaimad manifestid on „Futurismi esimene manifest” ja „ Kirjandusliku futurismi tehniline manifest”. Marinetti sündis Aleksandrias 1876. aastal. Ta õppis prantsusekeelses jesuiitide kolleegiumis kõigepealt Aleksandrias kuid ta visati sealt koolist välja ning läks Pariisi õppima. Pariisis sai ta ka bakalaureusekraadi. Marinettil oli ka õigusteaduse doktorikraad. Kuigi eeldatavasti soovis Marinetti algul juristiks saada, sai tema kireks hoopis kirjandus. 1898 . aastal ilmus Marinetti esimene vabavärsis töö. Aastaks 1900 oli mees täielikult pühendunud itaalia ja prantsuse kirjandusele. Ta kirjutas ning avaldas mitmeid töid nii itaalia kui prantsuse keeles. 1910 . aastal ilmus mehe esimene romaan „Mafarka le futuriste( Futurist Mafarka)”. Aastal 1912 kirjutas ta ajalehte Figaro provokatiivse teksti, mis ülistas kiirust ja sõda.
Giacomo Balla sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre. Peale isa surma asus ta tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile. Peale Turini ülikooli lõpetamist kolis Balla Rooma , kust ta abiellus. Aastaid tegeles ta Roomas karikatuuride ja illustratsioonide joonistamisega ning tegi ka portreesid. 1898. aastal oli Veneetsias tema esimene näitus ning järgnevatel aastatel käis see näitus mööda erinevait linnu, nagu näiteks Berliin , München ja Rotterdam. Giacomo Ballat mõjutas suuresti Marinetti, nii et Balla hakkas ka futuristlike teoseid looma. Ta võttis oma eesmärgiks kujutada valguse levimist , liikumist ja kiirust. 1910. aastal hakkas Balla disainima mööblit ning riideid . Esimese maailmasõja ajal oli Balla ateljee kogunemiskohaks noortele kunstnikele, kuid maailmasõja lõppedes lõppesid ka kogunemised. Kuulsaimad tööd on „Lamp ja kuu” ja „Koera ja keti dünaamika”.
Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni (1882-1916) liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel.
Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia (1888-1916) nägemused tulevikulinnadest. Tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist , võidutseb inimese loodud tehiskeskkond . Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud.
Futurism leidis palju innukaid poolehoidjaid Venemaal, mis oli samavõrra mahajäänud maa kui Itaalia. Ka seal levis janu uudsuse järele. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatritegelaste kujunes välja Moskvas. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism Venemaale üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks.
Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".
Aastal 1910 esitati teine, futurislike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati. Manifesti autoriks oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, so ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid (näiteks jooksvat koera kujutati mitte nelja, vaid 20 jalaga).
Kasutatud kirjandus
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Futuris m
2. http://sinine.ehi.ee/~lkk/konspektid/maailmak/futurism.ht m
3. http://kunsti.paideyg.ee/modernism/futurism.ht m
4. http://www.unknown.nu/futurism/