murdunud hammastest ja must; · kui kannatanu hingab iseseisvalt, pane ta külili ja painuta pea kuklasse; · vabasta kannatanu varustusest. 180 Kannatanu asendid: Pilt 7.8 teadvuseta kannatanu asend Pilt 7.10 kõhuhaavaga kannatanu asend 181 Pilt 7.11 sokiseisundis kannatanu asend Pilt 7.9 rindkerehaavaga kannatanu asend 182 Pilt 7.12 lülisambavigastusega kannatanu asend Külmakahjustuste ennetamine: · kanna ilmastikuoludele vastavat vormi põhimõtte järgi avarad riided mitmes; kihis, väline kiht tuulekindel; · hoia riided kuivad; · vaheta regulaarselt sokke ja aluspesu; · söö ja joo piisavalt külmas viibimine nõuab rohkem energiat ja vedelikku; Pilt 7.12 lülisambavigastusega kannatanu asend · jälgi kaaslasi tekkida võivate külmakahjustuste
Tegemist on kohustustehingu kirjeldusega, millele lisaks tuleks juhinduda ka vastavate võõrandamistehingute liikide kohta sätestatut (nt muugi- ja vahetustehing). Tuleb ka rõhutada, et ettevõtte ulemineku sätteid ei kohaldata ettevõtte uleminekule juriidiliste isikute uhinemise, jagunemise või umberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte uleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Siia kuulub ka maksukohustuse uleminek VÕS § 182 järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale ule vastavate asjade uleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste uleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ulevõtmise sätete järgi. Ettevõtte uleandja on kohustatud andma omandajale ule asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. Nii antakse õigused ule nõuete loovutamise regulatsiooni alusel, lepingud
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, ...
protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele. 4. Tähtaeg nõude maksma panekul: ÄS § 302 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest. 8 kaasus Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Hüpotees: B esitab kohtusse hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühistamiseks. § 170 lg 2, kvooruminõue. Lahendus: § 171 lg 6. Edasi § 172 lg 1. Aadressiküs 3-4-1-51-14 p 54 jj. § 182 lg 1. Kas selline tahteavaldus omab mingit tähendust, et saata meiliga, mitte postiga? Jah, osanik saab määrata ära, milliste vahendite kaudu temaga suhelda tuleb. Tegemist on olulise rikkumisega, sest ei saadetud sel viisil, kuidas osanik soovis. Sellist asja pole raske meeles pidada, kui ainult 3 osanikku on. 3-2-1-22-08 p 15: võib olla vastuolu HUP-ga, kui teatakse, et isikuid pole kohal. B peaks määrama esindaja, kuna on pmst kogu aeg ära. 1. Milles seisnes rikkumine:
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisema...
10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1.2 Gaasitarbimise analüüs 182 11.1.3 Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise analüüs 182 11.2 Arvutuslik analüüs 185 11.2.1 Meetodid 185 11.2.2 Energiaarvutuste tulemused 190 12 Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud: ankeetküsitluse kokkuvõte 202 12
VAHETUSKERE 1982 Diisel 114 5940 FURGOON 1986 Diisel 138 8260 SIHTOTSTARBELINE 1995 Diisel 138 8260 SIHTOTSTARBELINE 1991 Diisel 126 5880 KALLUR 1986 Diisel 114 5948 PAAK 1985 Diisel 114 5948 VAHETUSKERE 1984 Diisel 114 5947 MADEL 1989 Diisel 125 9572 FURGOON 1987 Diisel 129 8260 FURGOON 1988 Diisel 125 9572 MADEL 1989 Diisel 182 9945 VAHETUSKERE 1987 Diisel 182 10000 SIHTOTSTARBELINE 1989 Diisel 125 9572 MADEL 1980 Diisel 126 8269 MADEL 1980 Diisel 106 5980 PAAK 1995 Diisel 154 8300 SADUL 1985 Diisel 283 14188 SIHTOTSTARBELINE 2006 Diisel 123 7200 KALLUR 1979 Bensiin 85 4250 KALLUR 1981 Bensiin 85 4250 KALLUR 1982 Bensiin 85 4250
Reguleerib võlasuhte tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid, lepinguväliseid kohustusi (tasu avalik lubamine, asja ette näitamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine). 181. Millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid? VÕS reguleerib võlasuhte tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid, lepinguväliseid kohustusi (tasu avalik lubamine, asja ette näitamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine). 182. Mis on võlasuhe ja millest see tekib? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus on nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe tekib: lepingust kahju õigusvastasest tekitamisest alusetust rikastumisest käsundita asjaajamisest tasu avalikust lubamisest
............ 178 13.6. Asfaldisegude mineraalained ............. 178 13.7. Asfaltbetooni omadused ............. 180 13.8 Asfaldisegude valmistamine ............. 180 13.9. Asfaldi regenereerimine ............. 181 13.10. Asfaltbetooni paigaldamine ............. 181 13.11. Pindamine ............. 182 13.12. Teekatete stabiliseerimine ............. 183 13.13. Asfaltbetooni omaduste kontrollimine ............. 184 14. Plastmassmaterjalid ............. 185 14.1. Üldmõisteid plastmassidest ............. 185 14.2. Plastmasside koostis ............. 185 14.3. Plastmasside töötlemine ............. 186 14.4
vähendamise seisukohalt?' Põhivedude korral on veokorralduse üks tähtsamaid ülesandeid veoühiku ( treiler, konteiner, raudteevagun jne) kasuliku ruumala võimalikult ratsionaalne täitmine ehk vajaliku täiteaste saavutamine. 181. Mis on jaotusvedude puhul üldjuhul tähtsaim tegur kaubaühiku veokulu vähendamise seisukuhalt? Jaotusvedude korraö on veokorraldaja üheks tähtsamaks ülesandeks soodsate veomarsruutide leidmine 182. Mis on toote elutsükkel? Toote elutsükkel koosneb paljudest erinevatest faasidest, alates loodusvarade kasutuselevõtmisest toorainete valmistamiseks, transportimisest, toote valmistamisest, kasutamisest ja lõpetades kasutamisele järgneva hävitamisega 183. Mis on tootja vastutus? Tootjavastutus tähendab seda, et tootja peab finantseerima enda poolt Eesti siseturule lastud pakendite või probleemtoodete kogumist ja taaskasutamist peale toote eluea lõppu. 184
Principles of accounting (Sixth Edition). Hougton Mifflin Company, 1238 lk. Peterson, M. (2000). Finantsanalüüs. Tallinn: Külim, 168 lk. Raudsepp, V. (1999). Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn: Külim, 221 lk. Ross, S. A., Westerfield, R. W., Jaffe, J. (1996). Corporate Finance, 4th Edition. Chicago: Irwin, 899 lk. Rünkla, J. (1996). Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn:Külim, 92 lk. Rünkla, J. (2003). Ärirahandus. Tallinn: Külim, 182 lk. Teearu, A., Krumm, E. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus, 223 lk. Tsistjakov, S. (1996). Finantsanalüüs ja selle meetodid. Vana-Võidu: Atlex, 47 lk. Van Horne, J. C. (1995). Financial management and policy, 10 Edition. New Jersey: Englewood Cliffs, 858 lk. White, G. I., Sondhi, A. C., Fried, D. (1994). The Analysis and Use of Financial Statements. New York: John Wiley, 1198 lk. Muud allikad Alver, J., Reinberg, L. Finantsaruandluse analüüs
AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uu...
..... 178 Lisa 7. H. Speegi Plaza-kontsertide kava ..................................................................................................................... 180 Lisa 8. Punaarmee jazz-orkestri kontserdi kava............................................................................................................ 181 Lisa 9. Rahvapeo kava .................................................................................................................................................. 182 Lisa 10. H. Ambeli kiri ................................................................................................................................................ 183 Lisa 11. YAM’i artiklid ................................................................................................................................................. 186 Lisa 12. Eluloolisi andmeid (K. Strobel, V. Compe, K. Laren) ................................................................................... 190
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....
subsiidium=piirkasu. Kokkuvõttes piirkulu ei võrdu piirkasuga ja seisund ei ole efektiivne. Asendusefekti ebaefektiivsus eeliste muutumise tõttu ei ole alati halb. Kui muuta eelistusi positiivsema välismõjuga hüviste tarbimise suunas (ja vastupidi), siis võib see õigustatud olla (hariduse subsideerimine, eluasemelaenuintresside subsideerimine jne, teiseltpoolt alkohioli ja tubaka aktsiisid vähendavad nende tarbimist - suurendades teiste tarbimist, mis on ka õigustatud). 182. Kuidas hinnata avaliku sektori sekkumise mõju jaotuse õiglusele? Õigluse paneb paika see, kas jaotuse muutus viib kasusaajate hulga suurenemisele või vastupidi. Hindamine seisneb kahjukannatajate ja kasusaajate kindlaks tegemises. Vaadatakse nt, kes saab tegelikult kasu mingi maksu muutusest (sest maksu on võimalik edasi kanda). 38 183. Kes saab lühiajaliselt ja pikaajaliselt kasu perede eluasemetoetustest?
kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta; teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt- imelik et võib saata kirja või faksiga aga kätte saamine ka elektrooniliselt? Nojah ilmselt aktsepteeritakse siis ka seda. Osanike nimekirja mida kanda- 182. Kinnitus kättesaamise kohta tuleb anda ja vutt leiab et see on korrektne teatamisviis aga siin kaasuses on ju alles 22 kätte saanud! RKh ei ole ühtegi lahendit teinud ÄS uue redaktsiooni alusel kui nt osanik ütlebki, et palun mulle teated saata elektronposti teel, sest mul puudub võimalus tavalist posti kätte saada, mida siis teha? § 294 tuleb igal juhul analoogia korras kohaldada! Lg1'automaatne vastus kas on
kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta; teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt- imelik et võib saata kirja või faksiga aga kätte saamine ka elektrooniliselt? Nojah ilmselt aktsepteeritakse siis ka seda. Osanike nimekirja mida kanda- 182. Kinnitus kättesaamise kohta tuleb anda ja vutt leiab et see on korrektne teatamisviis aga siin kaasuses on ju alles 22 kätte saanud! RKh ei ole ühtegi lahendit teinud ÄS uue redaktsiooni alusel kui nt osanik ütlebki, et palun mulle teated saata elektronposti teel, sest mul puudub võimalus tavalist posti kätte saada, mida siis teha? § 294 tuleb igal juhul analoogia korras kohaldada! Lg1'automaatne vastus kas on
00 68.50 54.80 71.90 87.40 121.00 139.00 270.00 16 11 49.40 354.00 56.40 70.90 71.90 87.40 131.00 148.00 279.00 17 11 51.70 335.00 53.20 98.70 71.00 88.40 133.00 136.00 267.00 18 11 51.00 315.00 51.70 125.00 71.90 88.40 151.00 139.00 227.00 19 11 48.70 290.00 56.40 119.00 77.10 81.30 152.00 146.00 205.00 20 11 42.00 276.00 80.20 110.00 76.30 74.20 140.00 162.00 182.00 21 11 33.30 503.00 78.50 101.00 77.10 75.70 126.00 151.00 157.00 22 11 34.00 494.00 93.30 83.70 74.50 78.10 109.00 138.00 138.00 23 11 38.30 449.00 96.00 77.70 85.30 78.10 94.00 122.00 133.00 24 11 43.40 428.00 91.60 78.50 147.00 78.10 81.90 113.00 90.00 25 11 47.20 375.00 93.30 74.90 148.00 78.90 81.90 105.00 89.00 26 11 31.80 325.00 96.00 74.00 150.00 95
Ettevõtte tegevuse peaeesmärk on saada kasumit ja suurendada omanike vara väärtust. 22. Mida tuleb silmas pidada ettevõtte üleminekul? Ettevõtte üleminek on olukord, kus toimub ettevõtte (s.o toimiva majandusüksuse või selle osa) endiselt omanikult uuele omanikule üle andmine. Ettevõtte ülemineku tõttu vastutab seadusest tulenevalt uus omanik endise omanikuga solidaarselt enne üleminekut tekkinud endise omaniku kohustuste eest. VÕS § 182. Ettevõtte üleandmine (1) Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. (2) Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
NB! Töötajad ei ole kaitstud tööandja maksejõuetuse puhul vastuolu direktiiviga 2001/23/EÜ. (VÕS § 180 lg 1, TLS § 112 lg-d 2 ja 4) Õiguste ja kohustuste üleminek Ettevõtte uleminekul lähevad töö- ja kollektiivlepinguga ule ettevõtte omandajale. Ettevõtte uleminek toimub automaatselt ning ei sõltu lepingupoolte nõusolekust. Töölepingu muutmine on reeglina võimalik poolte kokkuleppel. (TLS § 112 lg 1, KLS § 11 lg 4, VÕS § 182 lg 2) 55 Töölepingu ülesütlemise keeld Tööandja ei tohi ettevõtte ulemineku tõttu töölepinguid ules öelda (TLS § 112 lg 3). Tööjõu vähendamise vajadusel on võimalik töötajaid koondada. Tööandja võib töölepingu ules öelda ka muudel seaduses ettenähtud põhjustel. Tööandjate solidaarvastutus
920 277 7 37,596 546 12,914 352 5,305,343 89,009 91 272 5 12,044 1,071 N/A 2,922 34,363 922 21,917,246 468,698 5,921 956 4 747,638 34,856 33 12,843 4,767 482,051 6 756 9,104 81,958 5,198 366 27 8 4 8,998 197 21,221 36,046 N/A 182 22,279 641 2,914,088 287,831 8,943 522 34,604 486 2,572,156 296,339 376 413 22 396 939 19 36,996 19,907 747 623 18 172,587 11,546 62 26 0 107,538 4,512 534 124 9 305 7 8 0 94 1 56 1 977,854 13,995 0 23 13,289 10,005
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
(4.14) 2 2. .T K ( ) 1 2 .e . 2 2 . T. 2 8. e T .e K ( ) = 2.558 . , , 0.02 . volt - - 2. t , t = 0.296 sec . x1 182 4.4.2. X(t) 2 2 . volt 0.5 . sec 2 2 R( ) . exp ( . ) . (). . - (4.16) X2(t) - X(t). - . ( ). (4.8) - X2(t) X(t). 2- 4 2 d 2 2 ( 1) . R x2 ( ) . exp ( . ) . d 4
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
72 Tehnikagümnaasium Põhivara 1 680 1 680 1 680 1 680 1 680 Akkum.põhiv.kulum 57 114 171 228 285 Aktiva kokku 1695,5 1681,0 1666,4 1651,9 1637,4 PASSIVA Pikaajalised kohust Pikaajal.laen 182 142 98 51 Kohustused kokku 182,5 142 98,3 51 0 Omakapital Aktsiakapital 1540 1540 1540 1540 1540 Eelm.per.jaot.kasum -27,0 -1,0 28,1 60,8 Aruandeaasta kasum-27,0 26,0 29,2 32,7 36,5 Omakapital kokku 1513,0 1539,0 1568,1 1600,8 1637,3 Passiva kokku 1695,5 1681,0 1666,4 1651,8 1637,3 LISAD Lisa 1 Üksiksumma tulevase väärtuse tegur
72 Tehnikagümnaasium Põhivara 1 680 1 680 1 680 1 680 1 680 Akkum.põhiv.kulum 57 114 171 228 285 Aktiva kokku 1695,5 1681,0 1666,4 1651,9 1637,4 PASSIVA Pikaajalised kohust Pikaajal.laen 182 142 98 51 Kohustused kokku 182,5 142 98,3 51 0 Omakapital Aktsiakapital 1540 1540 1540 1540 1540 Eelm.per.jaot.kasum -27,0 -1,0 28,1 60,8 Aruandeaasta kasum-27,0 26,0 29,2 32,7 36,5 Omakapital kokku 1513,0 1539,0 1568,1 1600,8 1637,3 Passiva kokku 1695,5 1681,0 1666,4 1651,8 1637,3 LISAD Lisa 1 Üksiksumma tulevase väärtuse tegur
72 Tehnikagümnaasium Põhivara 1 680 1 680 1 680 1 680 1 680 Akkum.põhiv.kulum 57 114 171 228 285 Aktiva kokku 1695,5 1681,0 1666,4 1651,9 1637,4 PASSIVA Pikaajalised kohust Pikaajal.laen 182 142 98 51 Kohustused kokku 182,5 142 98,3 51 0 Omakapital Aktsiakapital 1540 1540 1540 1540 1540 Eelm.per.jaot.kasum -27,0 -1,0 28,1 60,8 Aruandeaasta kasum-27,0 26,0 29,2 32,7 36,5 Omakapital kokku 1513,0 1539,0 1568,1 1600,8 1637,3 Passiva kokku 1695,5 1681,0 1666,4 1651,8 1637,3 LISAD Lisa 1 Üksiksumma tulevase väärtuse tegur
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
181. Mis on õiguste pantimine? Üks tagatise liike. Õiguste pantimiseks on vaja pantija ja pandipidaja vahelist kirjalikku kokkulepet pandi seadmise kohta. Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätted, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pantimisele ei kohaldata AÕS paragrahv 282.3 lõikes sätestatut 182. Mis on hüpoteek? Kuidas see tekib ja lõpeb? Isikule, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab
p on Eesti majandusstruktuur oluliselt paranenud olles täna küllaltki sarnane tööstusriikidele. 5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist läheb ELi jja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga oli Eestisse tehtud üle 182 mld Eesti krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 7 7. Esimestest E i t t päevadest ä d t alates l t on Eestis E ti rakendatud k d t d rangett fi fiskaalpoliitikat, k l liitik t mille
1. (a) (i) gene length of DNA; codes for a (specific), polypeptide / protein / RNA; max 1 allele alternative form of a gene; found at a, locus / particular position on, a chromosome; max 1 (ii) assume allele refers to coat colour allele (coat colour) gene / alleles, only on X chromosome; A no (coat colour), gene / allele, on Y chromosome male cats, XY / only have one X chromosome; males have only one (coat colour) allele / cannot have two (coat colour) alleles; need black and orange alleles for tortoiseshell colour; 2 r r w w (b) parental genotypes C C × C C ; r w ...
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täie...
................................................................... 1.2. Üleandja kohustub omandajale käesoleva lepinguga üle andma ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, ettevõttega seotud lepingud, kaubamärgi, tööstusnäidised ja patendid, juhindudes LS paragrahvist 180 lg.2., samuti ärinime, juhindudes LS paragrahvist 183. 1.3. Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle, juhindudes LS paragrahvist 182, vastavate asjade üleandmise sätete järgi (hoonete, ehitiste vallasasjadena üleandmisel ning kinnisasjade üleandmisel juhinduva Asjaõigusseaduse vastavatest sätetest) ja nõuded ja kohustused vastavalt nõuete ja kohustuste üleminekut reguleerivatele sätetele (LE peatükk 9.), lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi (LS paragrahv 179). 1.4. Üleandja annab omandajale üle asja valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagab vastavate kannete tegemise registris. 2
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
mis läheb ka üle pärijale. Vs. kui sureb kohe siis sellist mittevaralise kahju nõuet ei tseki. 24. Kes, mis eelduste olemasolu korral ja millises ulatuses vastutavad lepinguvälise kahju eest, mida ettevõtte võõrandanud isik oli põhjustanud enne ettevõtte võõrandamist või üleandmist et- tevõtte tegutsemisega seoses? Ettevõtte üleminekul lähevad üle ka ettevõttega seotud kohustused, s.h. ettevõttega seotud kahjuhüvitis- nõuded ( 182 lg 2). Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees soli- daarselt omandajaga ( 183 lg 1). Vaieldav kust läheb piir, millal on ettevõte üle läinud. A ostab B-lt ära bussi, millega B vedas ringi reisijaid.
D.C. (Dissipation Constant), 50 programmable read-only DC motor braking, 183 memory), 3–4 DC motor controller ICs, 191–96 Electrical standard interfaces, 229 DC motor drive, sensorless brushless, Electromagnetic compatibility (EMC), 188 7–8 DC motor operation with different ElectroMagnetic Interference (EMI), loads, 182 203–11 DC motors, 180–83 ground loops, 203–8 brushless, 184–98 ElectroStatic Discharge (ESD), 208–11 driving, 181–83 protection, 209–11 Deadtime defined, 120 self-induced, 209 Delay, time, 120–22 Elements, nonresistive, 238 Derivative, 113–14 EMC (electromagnetic compatibility),
1615, 16971, 175, 198, 200 12630, 142; see also coextending conversational maxims 15960, 166, 170 terms conveyed meanings 157, 166, 171, 175, 196 fictional names 424, 61 Cooper, D. E. 187 Figurative Simile theory of metaphor Cooperative Principle (CP) 1589, 167 175, 1804, 18990 Coyle, M. 153 figurative usage 94, 1757, 182 CP see Cooperative Principle Fillmore, C. 140 Cresswell, M. J. 133, 139, 152, 155 Fine, A. 62 Culicover, P. 125 flaccid designator 478, 52, 127, 193 cummings, e. e. 4, 184, 200 Fodor, J. A. 196 Fogelin, R. 18084, 186, 190, 200 Davidson, D. 10925, 129, 131, 133, 137, formal logic 109, 124, 133 13940, 143, 156, 175, 1779, 180, free enrichment 167
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Vägivald ja lapse ahistamine 140 Rühma areng 143 Mängude ettevalmistus, õpetamine ja läbiviimine 152 Matkad ja nende planeerimine 159 Liikumine looduses 170 Eksimine looduses 174 Ujumine 177 Lõkkeõhtud 182 Väliküpsetamine looduses 183 Kasutatud kirjandus 190 4 NOORSOOTÖÖ SEADUS Vastu võetud 17. 02. 1999. a seadusega (RT I 1999, 27, 392), jõustunud 1. 04. 1999, § 18 osas 1. 01. 2000. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 5. 06. 2002 (RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19. 06
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
Osaühingu vara ei kuulu osanikele kaasomandiõiguse alusel, osaühingu vara kuulub osaühingule. Osanikele kuuluvad seadusest ja põhikirjast tulenevad osaniku õigused. Osaniku õigused ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osanikul on õigus tutvuda osanike nimekirjaga (ÄS § 182 lg 2) ning õigus teabele (ÄS § 166 lg 1). Põhikirjaga võidakse ette näha ka muid osaniku õigusi. Osanikul on õigus esitada hagi kohtusse seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Oma nõude peab ta seejuures esitama 3 kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest (ÄS § 178). ÄS-s ei nähta ette osaniku õigust vaidlustada osaühingu poolt tehtud tehinguid. ÄS-s ettenähtud juhtudel on osanike õigused seotud nende osaluse suurusega osakapitalist.
ДЕСЯТЬ СОВЕТОВ СТУДЕНТАМ ДЛЯ УСПЕШНОЙ РАБОТЫ НАД ЗАДАЧАМИ 1. Если мы говорим, что знаем значение какой-то физической величины x , то это означает следующее: мы знаем числовое значение этой величины N и её единицу измерения А. x NA Бессмысленно говорить, например, что длина данного стола составляет 1,5. Если же мы говорим, что длина стола составляет 1,5 м (метра), то мы уже имеем представление о данной физической величине. Некоторые студенты начинают сомневаться в правильности решения задачи только на том основании, что, по их мнению, ответ «слишком большой (слишком маленький)». Числовое значение величины зависит от выбранных единиц измерения! Например, длина того же стола, выраженная в километрах, будет 0, 0015 xкм а выраженная в микр...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
Otsustusprotsesside küsimuste vastused jaanuar, 2013 Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 1. peatükk 1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks. Riigi majanduslik arengutase ehk töö ühiskondlik lõpptulemus sõltub juhtide oskusest kujundada parimal võimalikul viisil inimtegevuse spetsialiseerunud osadest soovitud hüve näol tarbija poolt nõutud ühtne tervik. Pakutavas hüves tuleb tasakaalustada ühelt poolt kvalite...
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
101,5 96 99,4 90 88 96,4 1,8 2,1 1,8 1,4 3 2,6 4 4 4 3,6 4,6 3,5 0,4 0,7 0,4 0,3 0,6 0,3 0,7 1,1 0,7 0,6 0,87 0,7 156 182,9 156 139,3 160 155,6 8 8,3 7,9 10 7,6 1,6 1,6 1,6 1,4 2 1,6 7,7 18,7 7,8 7,2 10 8,3 0,8 1 0,9 0,8 3 2,7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
