kes soovisid, võisid vabalt lahkuda, linn säilitas oma kaubandusõigused. Kuid Narva põles maha. Juuli algul alistus Tartu.- Tartu Piiskopkonna lõpp.Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559 aastal pooleaastane vaherahu liivi ordu ja venemaa vahel.1559 september ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna ning andis selle oma vennale, hertsog Magnusele. auahnena ostis ta veel kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha. Samuti kavatses vallutada kõik venelaste poolt vallutamata jäänud alad. 1560 alustasid venelased uut pealetungi. Viljandi alistus, Liivi ordule oli jäänud vaid Tallinn, Pärnu ja Paide. 1560 Talupoegade ülestõus- Aadlite vastu, ei tahteud enam mõisatööd teha, taheti saada vabaks. Koluvere linnuse juures ründas ülestõusnud talupoegi läänemaa aadlitest tugev ratsasalk. tapeti ligi 200 talumeest. Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsime tugevamaid isandeid. 1560 saabusid Ordumeistri poolameelduse tõssi enamikku
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal...
Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582
Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile pühendatud rüütliturniiril Nostradamuse täideläinud ennustuse kohaselt vigastada sai (läbi visiiriava silmast ajusse tunginud piigikillu läbi) ning nelja-päevase piinlemise järel suri, oli ta Prantsusmaale jätnud 4 poega: Francois II, s 1544 (1559-60), abiellus Maria Stuartiga, suri tuberkuloosi; Charles IX, s 1550 (1560-74); Henri III, s 1551 (1574-89), mürgitati; Francois d'Alencon, s 1554, ...
Iga matriklisse kantud aadlik omab oma mõisas: 1) ainuõigust viina põletada ja õlut pruulida; 2) õigust rajada igasuguseid vabrikuid; 3) õigust veskeid ehitada; 4) õigust vabalt metsa kasutada; 5) õigust kõrtse pidada; 6) jahi- ja kalapüügiõigust Usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kohaliku õiguskorra edasikehtimine. Lääniõiguse avardamine. 8. Millised muutused olid toimunud Eesti ala halduslikus jaotuses 1560.aastate lõpuks? Taani võimu all oli Saaremaa ja Lääne-Eesti, Orduriigi alla kuulus Tallinn ja Kesk-Eesti, Venemaa võimu all oli osa Kesk-Eestist ja Ida-Eesti. 9. Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna? Tallinna esimene piiramine – 1570. Venemaa pealetung, Tallinn oli mere poolt blokeerimata, piirajatest rohkem tegi linnale kahju katk, mis jõudis ka venelaste laagrisse ning 1571 piiramine lõpetati. Tallinna teine piiramine – 10
1305. aastal saadi Taani kuningalt Erik Menvedilt ehitusluba, et rajada klausuur (kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid), mille järel saadi hakata varuma kohapealset kristalliteralist paasi. Ehitus kestis vaheaegadega üle kahesaja aasta, kusjuures põhihooned pühitseti 1448. aastal. Nii nagu mitme teisedki kloostrid, sekulariseeris Liivi ordu ka Padise kloostri Liivi sõja algul 1559. Pärast müüki 1560. aastal hertsog Magnusele ja korduvaid käest kätte käimisi purustasid selle rootslased piiramiste käigus 1580. Linnas paiknenud tsistertslaste kloostritest tuleks nimetada ka Tartus asunud ja nunnadele kuulunud püha Katariina kloostrit. Nimetatud klooster rajati Tartusse 13. sajandi teisel poolel või 14. sajandi algul, kuid esmakordselt on seda mainitud alles 1345. aastal. Klooster tegutses kuni aastani 1558, misjärel linna vallutanud Vene väed muutsid selle eesti koguduse kirikuks
Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele. Sõja puhkemisele aitavad kaasa ka kaubanduslikud tülid Venemaa ja Vana-Liivimaa vahel. Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis s...
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-122...
Narvat. Linna tulekahju ja head alistustingimused soodustasid allaandmist. langes Tartu. järjest hakati alistuma. Tartu pidi olema teistele hoiatuseks, et endale parem, kui alla annad. Tallinn aga oli tugev. 1559 kevadel vaherahu. Otsiti uut isandat, kes neid kaitseks. Liiviordu viimane meister Gotthard Ketter andis end Poolale. Riia peapiiskopkond ka. Saare läänepiiskopkond Taanile. Taani kunn kinkis selle ostu oma vennale Magnusele, et saaks selle nuhtluse kaelast ära. 1560. Härgmäe lahing. Liivimaal ainult veel mõned kindlused. Üle poole Eestist venel, 1560. Ka talurahva ülestõus. Taheti tallinnast abi, kuid seda ei tulnud. Koluvere lossi piiramisel, rünnati neid seljatagant ja nad hävitati. Liiviordu ja Riia pk lõpp. Tallinn hakkas omale isandat otsima, omal jõul võitu ei tule. 1561. Rootsi laevastik tallinna alla. Pakuti abi ja toitu. Mõneks ajaks hakkas vene tagasi tõmbuma. Põhjamaade 7. Aastane sõda.(1563-1570) Rootsi vs Taani. Õnnekütid
Selle aia veesüsteemid olid eeskujuks kuni 18.saj- ini. Samuti projekteeris P.ligori ka Vatikanis. 7. Vatikan kasutas ka teist kuulsat projekteerijat G. Vignolat 1507-1573). Tema kuulsamad aiad olid: 16 saj algusest Orti Farnesiani mis olid Farnese suguvõsa aiad, ehitati Rooma Palatiumi künka nõlvale. Kasvatati taimeharuldusi. 8. Tähtsad aiad 16 sajandil Roomas: a. Villa Medici Monte Piniciolla b. Villa Lante Bagnaias autor Vignola alustati 1560 ja valmis 1573. Hoone ees suur parter, mille keskel suur purskkaev, teraasid, huvitavalt regulaariaiga liituv ja vastandiks olev park. c. Vignola ehitas ka teise aia Capraraola Palazzo Farnese d. Boboli aia Firenzes lasi ehitada Medici suguvõsa arhitekt Bartolomeo Ammannattil (elas 1511-1592) e. Suvilapiirkonda Frascati rajas C. della Porta kardinal Aldobrandini käsul 1598 Villa Aldobrandini. 9. 18saj
13. ja 14. sajandi vahetusel algas konvendihoone rajamine. See valmis arvatavasti sajandi keskpaigaks. 15. sajandil kõrgendati seda ühe korruse võrra. 15. sajandi II poolest pärineb ka I eeslinnusel paiknev kõrvalhoone, nn ametnikemaja. 14. ja 15. sajandil ehitati tõenäoliselt välja ka eeslinnused, kuid täpsed andmed selle kohta puuduvad. Linnust piirasid 1481 Vene väed, kuid vallutada seda ei suudetud. Liivi sõja ajal 1560 toimunud piiramine oli edukas, osaliselt palgasõdurite reetlikkuse tõttu. 1582. aasta Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus poolakatele, kes tegid parandustöid ja korraldasid 1599 revisjoni, mille tekst on säilinud. 1600 vallutasid linnuse rootslased. Edaspidi käis linnus PoolaRootsi sõdades korduvalt käest kätte ja oli 1611. aastaks purustatud. On oletatud, et rootslased rajasid linnusesse laskemoonalao, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad
ära." 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 - 80 000- mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk- Maavalda, hiljem ka Aluliina ja Gulbene piirkonda. · 1559 - Moskoviitide rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. · 1560 - Moskoviitide rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad moskoviidid 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad moskoviidid oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
Põltsamaa, Jõhvi külad. · 1558, 11. mai - venelased vallutasid pärast tulekahju puhkemist Narva. · 1558 suvi - uus venelaste pealetung suure väega. 30. juunil vallutati Vastseliina, 18. juulil Tartu. Tartu piiskopkond langes tsaari võimu alla. · 1559 - venelaste rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis Tartut ja teisi valduseid tagasi vallutada, kuid edutult. · 1560 - venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. 2. augustil sai ordu Härgmäe lahingus lüüa. Viljandi langes 20. augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada. · 1561 - Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. o 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla o 6
6656 * 20% = 1331 1527 5 29 000 1200 0,024 * 29 000 = 696 6656 1331 = 5325 (6/55) * 12 000 = 5325 * 20% = 1065 1309 6 45 000 1200 0,024 * 45 000 = 1080 5325 1065 = 4260 (5/55) * 12 000 = 4260 * 20% = 852 1091 7 65 000 1200 0,024 * 65 000 = 1560 4260 852 = 3408 (4/55) * 12 000 = 3408 * 20% = 682 873 8 62 000 1200 0,024 * 62 000 = 1488 3408 682 = 2726 (3/55) * 12 000 = 2726 * 20% = 545 655 9 29 000 1200 0,024 * 29 000 = 696 2726 545 = 2181 (2/55) * 12 000 = 2181 * 20% = 436 436
· Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Alguses on Eesti jagatud Saksa Ordu, Riia peapiiskopkonna, Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Kuramaa piiskopkonna vahel · Sõja vallandab Moskva suurvürstiriik (1558 vallutatakse Narva ja Tartu esimene piiskopkond on vallutatud) · 1559 annab Ordu end Poola kaitse alla · 1559 müüb Saare-Lääne piiskopkond valdused Taanile · 1560 toimub Ordu ja Venemaa vahel viimane välilahing, Viljandi langeb Venemaale (toimub ka talurahva ülestõus, milles loodetakse Rootslastele) · 1561 saabuvad Tallinna Rootsi väed · 1561 annavad Ordu ja Riia piiskopkond oma valdused Poolale (moodustatakse Üleväina Liivimaa ja Kuramaa Hertsogiriik) Eesti alad on sellega jagatud Taani, Rootsi, Venemaa ja Poola vahel · Venemaa alustab Liivimaal ulatuslikumaid vallutusi ja otsib kohaliku aadelkonna
10.Liivi sõda 1558-1583 1. Liivi sõja põhjused- Venemaa välispoliitika (allutada läänemere idarannik, vana-liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus, rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas) 2. ajend (Tartu maks)- maks (üks mark aastas elaniku kohta) 3. osapooled- algul oli Liivi Ordu vs Moskva tsaaririik; hiljem: Venemaa vs Rootsi, Poola- Leedu, Taani, kes võitlesid ka omavahel. 4. hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail- 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares. Ostis endale veel Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad 6. 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV)- juuni algul kehtestati PõhjaEestis Rootsi võim 7. Liivimaa Poolale (Sigismund II August)- Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, poola kuningale Zygmunt II Augustile. Riia jääb 1582. aastani vabalinnaks. 8
11. mail vallutati Narva, 30. juunil Vastseliina, 19. juulil Tartu, augustis Toolse, Rakvere, Porkuni, Laiuse, Vana-Liivimaa katsed saada välisabi ei andnud tulemusi. 1559 sõlmiti Taani vahendusel 6 kuuks vaherahu. Samal ajal valiti Taani-meelse W. von Fürstenbergi asemel ordumeistriks G. Kettler, kes andis oma valdused Poola- Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see andis see andis need oma vennale hertsogMagnusele. 1560 algas sõjategevus uuesti 2. august purustas Vene vägi Oomuli lahingus Liivi Ordu väliväe, 20. august alistus Ordu ugevaim linnus Viljandi. Likumise Tallinna poole peatas Paide visa vastupanu. Vene rüüsteretkede ees kaitseta jäänud eesti talupoegade seas kasvas pahameel isandate vastu. Oktoobris 1560 aastal algas Lääne ja Harjumaal talurahva ülestõus, aga sees suruti kiiirest maha. Osa talupoegi lootis Vene väe saabumist et vabaneda mõisakoormistest, kuid pettus peagi. 1558
aastal see krooniti ning kuulutati Kataloonia kaitsepühakuks. Montserrat (Montse) on Kataloonias v populaarne naisenimi. * Maurid Põhja-Aafrikast tulnud araablased. Praeguse basiilika ehitust alustati 1560 ja kloostrihoone ehitamine algas 1755. Kloostri juurde kuulub ka muuseum, kus eksponeeritakse antiik- ja modernkunsti, ikoone, egiptuse muumiaid, väärtasjakesi. Klooster on aegade jooksul läbinud mitmeid katsumusi Napoleoni sõdade ajal 19 saj. algul rööviti varad. Kloostri ja teiste rajatiste juurde viivad nii autotee kui ka õhkköisraudtee. Montserrat kloostri lähistel asuvad ka matkarajad, mida mööda jalutades avanevad suurepärased vaated all olevatele tasandikele.
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
These two chapters highlight the kinds of commentary Swift makes throughout the novel. By describing a society that chooses its highest officials with silly competitions like seeing who can jump the highest on a tightrope, Swift is poking fun at the way officials are chosen in England. He is also commenting on the disturbing trend of politicians who are willing to do whatever it takes to gain favour in the courtincluding humiliating themselves. The danger of ambition is also figured here; jumping badly can lead to death. Having Gulliver stand with his legs apart so that the Lilliputian armies can walk through is also a ridiculous idea. It is a comment on the pomp and circumstance of English armies. To Swift it seems that armies are often more concerned with looking impressive than with being impressive. This scene might also be an allusion to the Colossus of Rhodes, described in Julius Caesar by Shakespeare as a largerthanlife ...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS kursus nimi LEONARDO DA VINCI ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Uuemõisa 2012 1 Sisukord Leonardo da Vinci................................................................................................................................3 Perekond..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja noorusaastad...............................................................................................................3 Leonardo kui kunstnik..........................................................................................................................4 Leonardo päevikud..................................................................................
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist.
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
100% 96% 100% 89% 92% 82% Column D 61% 27.10.2006 2.11.2006 7.11.2006 Harjutus 11 Loo korrutustabel Korrutustabel 10 12 14 16 18 20 22 24 26 65 650 780 910 1040 1170 1300 1430 1560 1690 70 700 840 980 1120 1260 1400 1540 1680 1820 75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340
Riia kaudu 1520. aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas Eestis sisevastuolusid. Tallinnas ja Tartus toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega tõuke eestikeelsete raamatute avaldamiseks. 1558. aastal algas Liivi sõda. 2. augustil 1560 peetud Härgmäe lahingus purustasid Moskva tsaaririigi väed Liivi ordu väed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Liivi ordu Poolale, Põhja-Eesti oli läinud Rootsi ja Lääne-Eesti Taani võimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all. Liivi sõjas osalesid ka eestlased. 1560. aastal piirasid talupojad Koluvere piiskopilinnust (1560. aasta talurahva ülestõus). Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond
Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda. · Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. · 1559 septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile ning lahkus Saarele. Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani · 2 augustil 1560 pidas ordu Härgmäe lähedal viimase välilahingu, saades ülakaalukalt vastavalt lüüa. · Sama aasta sügisel puhkes Harju-ja Läänemaal Talurahva ülestõus. · Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. · 28. Novembril 1561 sõlmiti VVilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola
maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile
maa, selle usk". · Tekkis kaks rühma: 1. katoliiklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa jt. 2. protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal. · Luterlus oli seadustatud; katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Usutülid jätkusid ka edaspidi. · Martin Luther suri 18. veebruaril 1546. Philipp Melanchthon suri 19. veebruaril 1560. Mõlemad maeti Wittenbergi lossikirikusse kõrvuti. 32. REFORMATSIOON SVEITSIS: ZINGLI JA CALVIN · Kujunes elanikkonna omavalitsusel põhinevate territoriaalüksuste e. kantonite süsteem moodustades Sveitsi Liidu. 16. sajandi alguses 13 kantonit. · Feodaalsuhted polnud välja kujunenud säilinud külakogukond, arvukas vabatalupoegade kiht. Looduslike olude järgi: metsakantoniteks ja linnakantoniteks.
Vanaaeg- ja uusaeg Euroopa ajalugu. 1) Nimeta Vana-Kreeka filosoofe? (3-4 tk) lk 34 Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast. 2) Nimeta Vana-Kreeka jumalad? lk 35 Vastus:Afrodite,Apollon,Ares,Artemis,Atena,Temeter,Dionysos,Hephaistos,Hera,Hermes,Pos eidon,Zeus. 3) Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) lk 35 Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes. 4) Seleta lahti mõiste. a) Philosophia- Kreeka sõna, ...
Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 Reformatsiooni algus....................................................................................................................3-4 Reformatsioon Saksamaal ja luterlikud reformid 15 saj.lõpust-16 saj.........................................4-7 Kokkuvõte........................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on ül...
1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda aega Mantovas Veneetsias, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506. aastani. 1503 sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida Palazzo Veccio saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks Anghiari lahingu. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas ka Raffael tehtut kõrgelt. 1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel. 5 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del
El Greco Referaat 2007 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Elulugu...............................................................................................................................4 Looming.............................................................................................................................5 Tähtsamad teosed.............................................................................................................. 8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.................................
kivi sein) sein) mm tk kg tk/m2 kg/m2 Reakivi 250x120x88 300 1470 40 40 Õõnesplokk 250x240x192 60 960 20 17 Silikaattellis 250x120x88 300 1560 40 40 Silikaattellis 250x120x65 420 1630 55 42 Silikaattellis 250x85x65 650 1725 55 29 Lõhestatud silikaattellis 250x60x65 168 325 55 22 Lõhestatud nurgakivi 220x60x65 168 290 Lõhestatud silikaattellis 250x85x65 120 315 55 30 Lõhestatud nurgakivi 220x85x65 120 280 55
16 5,27 84,3 960 18 5,30 95,4 1080 20 5,33 106,6 1200 22 5,35 117,7 1320 24 5,37 128,9 1440 26 5,38 139,9 1560 28 5,39 150,9 1680 30 5,40 162,0 1800 32 5,41 173,1 1920 34 5,42 184,3 2040 36 5,43 195,5 2160 38 5,44 206,7 2280
Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid enamasti ühiselt ja vanemad võidelnud vapralt kogu rahvas huvide eest. See oli reaktsiooniks baltisakslaste kontseptsioonile, kus Baltikumi ristimist peeti kultuuri toomiseks seni metsikule maale, kus varem sisuliselt
Leonardo da Vinci õieti Leonardo di ser Piero da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalia, Anchianos –ja suri 2. mai 1519 Prantsusmaa, Clouxis oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge"[viide?]. Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne...
10 3 30 120 12 3 36 216 14 3 42 336 16 3 48 480 18 3 54 648 20 3 60 840 22 3 66 1056 24 3 72 1296 26 3 78 1560 28 3 84 1848 30 3 90 2160 32 3 96 2496 34 3 102 2856 36 3 108 3240 38 3 114 3648 40 3 120 4080 Kokku 420 60 1260 #VALUE! keskmine 21 3 63 #VALUE!
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
(ROOTSI,POOLA). MIDA TAOTLESID VENEMAA JA POOLA? MIS TÄHISTAB VANA-LIIVIMAA LÕPPU? MIKS? RAHULEPINGUD PÄRAST LIIVI SÕDA -Murrang: Rootsi – rootslaste pealetung. Gardie juhtimisel. Ta lasi oma sõduritel Narvat piirates terve ööpäeva karistamatult röövida ja tappa. Poola – uus kuningas. Venemaa hakkab tänu sellele kaotama -Mida taotlesid: Venemaa: Läänemerele väljapääs Poola: Enda alasid laiendada -Vana-Liivima lõppu: Härgmäe lahing 1560, sest sõjaline jõud löödi Liivimaal puruks. -Rahulepingud pärast Liivi sõda: 1582 – Jam Zapolski (Venemaa ja Poola) ; 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti sai Rootsile) 29) MILLISEID HÄDAD KAASNESID ELANIKELE SÕJAGA? NIMETA 3. KUIDAS SÕIDVAD RIIGID PÜÜDSID OMA SÕDIMIST NÄIDATA? MIKS? -Nälg, katk, sõjas hukkumine -Taheti eestlasi hirmutada lendlehtedega, et venelaste vastu ikka võitleksid 30) MILLISTE SÕDADE JA RAHUDEGA OLID ROOTSIGA LIIDETUD PÕHJA-EESTI,
Kalviniste hakati nim hugenottideks. Prantsusmaa protestantluse eripära oli, et kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile, mille liikmeskonna valisid kogudused, kaotada tuli kiriklik hierarhia. Teel kodusõdadele: Katoliiklaste ja protestantide vahel tekkis konflikte juba igapäevaelus. 1559 lõppesid Itaalia sõjad ja Prantsussmaal koondus tähelepanu siseprob. 1560 asus Prantsusmaad regendina valitsema Katariina di Medici. Ususõdade algus: 1570 sõlmitud Saint-Germaini rahuga kuulutati kogu kuningriigis välja südametunnistuse vabadus, kuigi protestantlikud jumalateenistused olid lubatud ainult teatud kohtades. Ühtlasi anti hugenottidele kodanikuõigused. Pärtliöö: Prantslaste vastuseisu lõpetamise järg tähts sammuks oli Navarra kuninga ja Charles IX õe abiellumine. Pulmad peeti 18.08.1572. Sel puhul saabus Pariisi
tegevuskulud tegevuskulud tegevuskulud kokku () () () () Töötajate palgad 6340 6340 6340 19020 Rendikulud 1600 1600 1600 4800 Halduskulud 520 520 520 1560 Materjal ja kaubad 3200 3200 3200 9600 Reklaam 450 0 0 450 Kindlustus 130 130 130 390 Transport/kütus 130 100 100 330 Kokku: 12370 11890 11890 36150
Ordu ei leppinud sellega ja koondas oma väe linnuse alla, põletas maha Elisabethi kiriku ja Lihula alevi ning rüüstas ümbruskonda. Piiskop oli sunnitud kapituleeruma ning linnus läks Ordu kätte. 1302. aastal taastati lõpuks sõjaeelne olukord. Liivi sõja ajal (1558-83) käis Lihula korduvalt käest kätte ja linnus sai rängalt kannatada. 1559. aastal müüdi Saare-Lääne piiskopkond Taani kuningale Frederik II, kes loovutas selle omakorda oma vennale hertsog Magnusele. Magnus valiti 1560. aastal ka Saare-Lääne piiskopiks.1563. Aastal vallutasid linnuse rootslased, kuid peagi läks linnus jälle taanlaste kätte. Nii kordus see mitmeid kordi. 1570. aastal õnnestus rootslastel suurte kaotustega linnus enda kätte saada. 1576. aastal vallutasid linnuse aga venelased. Viimast korda piirati seda 1581. aastal ning linnus läks lõplikult rootslaste kätte. Pärast sõda leiti, et linnus on lisaks purustustele ka sõjanduslikult vananenud ning et seda ei ole mõtet enam taastada
kindral, Thomé de Souza, saabus Brasiiliasse 1549. aastal ja organiseeris keskvalitsuse uude asutatud linna Salvadori, mis sai pealinnaks. Ta algatas kõikehõlmavad administratiiv- ja õigusreformid ja rajas rannikukaitsesüsteemid. Palju orje toodi Aafrikast sinna piirkonda, et saada hakkama tööliste puuduses. Lõunaregiooni linn São Paulo asutati 1554. aastal. 1555. aastal asutasid prantslased uue koloonia Rio de Janeiro lahe kallastele. Portugallased hävitasid Prantsuse koloonia 1560. aastal ja 1567. aastal rajasid nad linna nimega Rio de Janeiro. Hispaanlaste valitsemine ja Hollandi rünnakud Hispaania kuningas Philip II päris Portugali krooni 1580. aastal. Hispaania valitsemisajal rünnati Brasiiliat tihti ja agressiivselt inglaste ja hollandlaste, Hispaania vanade vaenlaste poolt. Hollandi laevastik haaras võimu Bahias 1624. aastal, aga linn võideti tagasi juba järgmisel aastal hispaanlastest, portugallastest ja indiaanlastest koostatud väe poolt
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloostri
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 4-Youth Äriplaan Koostas: Joosep Kasekänd Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2011 Sisukord Kokkuvõte...........................................................................................................................................3 1.1 Ettevõtte põhiandmed................................................................................................................3 1.2. Ettevõtte taustaandmed.............................................................................................................3 1.3 Äriidee.......................................................................................................................................3 2.Turusituatsioon ja selle arengu väljavaated.......................................................................................4 2.1 Tegevusala...................
%27Arcano_del_Mare] (10.10.2009) Theatrum Orbis Terrarum Theatrum Orbis Terrarum on esimene tõeline kaasaegne atlas, mille andis välja Abraham Ortelius. Abraham Ortelius (1527-1598), Antverpeni iseõppinud kartograaf ja kaardikirjastaja oli nooruses õppinud graveerimist ning kuulus 1547. aastast alates Antverpeni Püha Luuka graveerijate ja käsitööliste tsunfti. 1554. a. asus ta tööle antiikesemete ja vanade kaartide ärisse. Koos tutvumisega Gerhard Mercatoriga hakkas Ortelius 1560. a. alates üha enam huvituma geograafiast ja kartograafiast. 1570. a. andis ta välja maailma esimese atlase ,,Theatrum Orbis Terrarum" (kirjastajaks Gilles Coppens de Diest Antverpenist; graveerijaks Fr. Hogenburg) selle sõna tänapäevases tähenduses, s.o. kaardid (53 lehte), mis olid atlaseks ühendatud olid ühesuguse formaadi ja stiiliga, süsteemselt valitud ning atlas sisaldas ka kaartide autorite loetelu. 1573. a. täiendas Ortelius atlast 17 kaardiga (sh. Portantiuse
22. jaanuaril 1558 tungisid Moskva väed Tartu piiskopkonda ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. Paari kuu pärast asuti Narva ordulinnust piirama. Juulis saadi ka Tartu. Esimene Vana-Liivimaa riigist oli langenud venelaste kätte. Saksa ordu läks 1559 Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1559. aatsal ostis Taani Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna. 1560. aastal toimus Härgmäe lahing (oru vs venelased), kuid ordu sai lüüa. Samal augustikuul said Vene väed ka Viljandimaa. Sügisel oli talurahva ülestõus, kus talupojad käisid Rootsilt toetust palumas. Koluvere linnuse juures hävitati nad ootamatult. 1561. aastast kehtis Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuna Põhja-Eesti (eriti Tallinn) oli
[18] Suuruselt teine saar on Fuerteventura ehk tõlkes „tugev tuul“. Fuerteventura on kõige vanem Kanaari saarestiku saar ning selle vanus ulatub 20 miljoni aastani. Suurem osa saarest moodustus 5 miljonit aastat tagasi ning sellest ajast peale on saart kulutanud tuul ja ilmastik. Vulkaaniline aktiivsus esines saarel 4000-5000 aastat tagasi. Saare kõrgeim tipp on saare edelaosas asuv Janida mägi 807 m.[4] Gran Canaria ehk koerte saar on suuruselt kolmas saar arhipellaagis, pindalaga 1560 km 2. Suur osa saarest moodustus Miotseenis, 14-9 miljonit aastat tagasi. Saare kõrgeimaks tipuks on Pico de Las Nieves 1949 m.[5] Suuruselt neljas saar on Lanzarote. Saare vanuseks loetakse 15 miljonit aastat ja saare kõrgeimaks tipuks on Penas del Chache 671 m.[13] La Palma on Kanaari saarestiku suuruselt viies saar ning asub saarestiku loodeosas. Kõrgeimaks tipuks on Los Muchachos 2426 m. Saarel asub ka kuulus Roque de los Muchachos observatoorium.[11]
1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda aega Mantovas ja Venezias, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506. aastani.1503 sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida Palazzo Vecchio saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks Anghiari lahingu. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas ka Raffael tehtut kõrgelt. 1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel. 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
