0,0066 TC3.2 990 12 67 0,0031 TC4.2 1890 18 25 0,0062 TC5.2 3810 24 99 t300 di (s) (mm) βi,j βj β n 0,0076 0,0069 TC1.3 1560 0 92 4 4 0,0105 TC2.3 2340 6 26 0,0051 TC3.3 2910 12 28 TC4.3 4080 18 0,0044 12 Järeldus Antud arvutuste tulemusel saame järeldada, et esimesel termopaaril oli söestumise osa
Rootsi riigi teine ülikool. 17 saj oli samade põhimetetega nagu keskajal Ladina keeles, 4 teaduskonda (arsti, usu, õigus ja filosoofiateaduskonnad) Johann Skytte-oli rootsi kuniga asevalitseja Liivimaal ja tänu temale Ülikool avati. Kui toimus avamine, siis kutsus üles ka talupoja lastel ülikooli astua. Küsimused I 1) Teksti autor- Jaan Kross 2) millest jutt?Tartu maksust, enne Liivi sõda valitsev olukord e sõjaeelne olukord II 1) Millal ülestõus toimus? 1560 sept. 2) Talupoegade meelepaha põhjus: Mõisnikud nõudsid neilt suuri makse ja teotööd, kuigi olid pidevad kodusõjad ja venelased tungisid mööda maad edasi aina rüüstades talupoegade talusid. Mõisnikud aga talupoegadele kaitset ei pakkunud. 3) Mis võis olla Tlna Rae keeldumise põhjus- ei tahtud aadlikega tülli minna ja probleemiga tegeleda. Aadlikud olid enamjaolt ju sakslased ja raadi kuuluvad kaupmehed olid sakslased,
· V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda:
Hansa liidu poole abi saamiseks Vene agressiooni vastu, kuid abi ei antud. Hansa liidus oli lõtvunud sisemine huvide ühtsus ja teravnenud omavahelised vastuolud. Sõda suurendas kaupade tellimist läänest kuna Venemaa ostis hansalinnadelt sõjamoona. Seetõttu ei saanud Eesti hansalinnad ka mingit olulist abi Hansa liidult. Kunagine ühtsus oli kadunud, asemele oli tulnud ahnus ja terav konkurents kaupade vedamisel Venemaale. 1560. aasta suvel saabusid Viljandi alla Vene väed vürst Kurbski juhtimisel. 20. augustil, pärast pikemat piiramist, vallutasid venelased linna. 1560. aasta 21. augustil Viljandi ordulinnus alistus. Palgasõdurite reeturlikkuse tõttu langes Lõuna-Eesti tugevaim linnus venelaste kätte. Linnuse pealik, endine auväärne ordumeister Wilhelm von Fürstenberg, viidi vangina Venemaale. Sellega lõppes kolme sajandi pikkune edukas Hansa liidu ajajärk ning
Kirjutatud üleolevalt poeetilises stiilis, rahvalikus kõnekeeles. 3 päeva 4 novell- Puccio ja pattu kahetsev mees ja ta lopsakas naine. (puänt) 4 päeva 4 novell- Lisabetta, 3 venda, Lorenzo, unenägu, pea lillepotis. 10 päeva 2 novell- Gino di tacco võtab rikka Cluny abti vangi, ravib kõhuhädast, saavad sõpradeks, tacco saab õukonda tagasi. 8) Cervantes- 1547-1616 sündis Alcale de Henareses, vaese arsti peres, kirev elukäik, õppis Madriidis, 1560 Itaaliasse, värvati seal Hispaania sõjaväkke, sai haavata(vasak käsi), 1575 Hispaania mereröövlite kätte kuni 1580. Lõpu poole oli vaimulik. Looming- 1613 'Õpetlikud novellid' 1615 '8 komöödiat ja 8 intermeediumit' Don Quijote- tegi maha rüütliromaanide elukaugeid fantaasiaid. Sancho Panza lootis saada saare valitsejaks, Quijote võitleb armastatu Dulcinea eest, kes ei ilmu kordagi raamatus
El Greco Elulugu. El Greco oli kreeka päritoluga kuntsnik, arhidekt ja skulptor. El Greco (õige nimega Domenios Theotokopulos) sündis 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614. aastal. Ta oli üpris noor (26 aastane)kui ta läks Veneetsiasse, et õppida maalikuntsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida kuidas elada maailma kõige kõlvatumas linnas. 1570. aastal kolis ta Rooma. Seal avas ta oma tääkoja ja korraldas seal oma tööde näituseid. Roomas olles jõudis ta oma loomevõime tippu, elu tegi tema jaoks, aga manöövri ja ta asus elama Hispaaniasse kus tema kärjäär sai tõelise hoo sisse. 1577. aastal kolis ta siis Hispaaniasse, Toledosse. Seal ta elas ja töötas terve oma ülejäänud elu. Kuigi ta oli võõramaanlane kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlike jooni oma õppeajast Hispaanias, oskas ta oma töödega palju paremini hispaanlaste hinge pugeda kui hispaanlased ise. Tema maal...
Kunstiajalugu Manerism Itaalias 1. Milline oli manerismi suhe talle eelnenud kõrgrenessanssi? Milles nad sarnanesid, milles erinesid? Eemalduti renessansi ideaalidest. 16. sajandi sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja vastureformatsioon kõigutasid usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ja maailma harmooniasse. Maneristid võtsid palju renessansist üle, seal hulgas veendumuse, et kunstil on väärtust tema enese jaoks. Samas polnud maneristidele enam olulised renessansikunsti kaks peamist autoriteeti loodus ja antiikkunst. Manerism ei taotlenud enam harmooniat ja sümmeetriat. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Maneristide suhe usku oli vastuoluline ja sageli kujutasid nad usku külmalt ja ükskõikselt. Maneristid hakkasid kasutama eredaid värvitoone. Inimese anatoomiat kujutati ...
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel ...
Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mi...
Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon; kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement;
Enamasti esindasid nad bhakti kirjandulikku voolu, mis suhtus kriitiliselt kastikorda · Nagu kirjasõnas, nii on ka kunstis 2 eri suunda. ARHIDEKTUURIS vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis mitmeid monumentaalseid ehitisi: Taj Mahali mausoleum, Punane Fort Delhis, Pärlimosee jne · Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Akbar Suur rajas 1560 aasta paiku ateljee, kus leidid tööd mitmed India kunstnikud, keda juhendasid Pärsia meistrid. Kujunes välja MOGULI KOOLKOND, mille taised olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed teised maalikunsti koolkonnad keskendusid süsee valikul rohkem usulistele teemadele, mütoloogiale ja kangelaseepostele EUROOPA MÕJUD · Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile oli India avatud kõigile. Euroopa ARHIDEKTUURI näidistega (kirikud,
LIIVI SÕDA 1558 1582 (83) Liivi sõja peamised põhjused olid: · Tugeva keskvõimuga suurriigid Taani, Rootsi ja Poola - Leedu püüdsid saavutada kontrolli Läänemerel. · Venemaa püüdis saavutada väljapääsu Läänemerele. · Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele (nt otsese kauplemise keeld vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli Sõja ajendiks sai nn Tartu maksu küsimus. Venelased nõudsid, et Tartu Piiskopkond tasuks ühe marga aastas iga elaniku pealt (tagasiulatuvalt 50 aasta eest). Kuigi summa oli suur, nõustusid Liivmaa esindajad maksmisega, püüdes sel moel sõda edasi lükata. Kuna lepingule kirjutati alla, võis vene tsaar Ivan IV Julma (Groznõi) 1557.a õigusega raha nõuda. Vana-Liivimaa valitsejad üritasid pikendust paluda ja raha ei maksnud. Kuna vene sõjavägi ei olnud sel ajal seotud võitlustega teistes riigi piirkondades, ...
Rannamõnude nautimine Gran Canarial Euroopa turistide seas on populaarsed kõik sooja kliimaga maad, kuhu minnakse talviti puhkama. Meie otsustasime sõita kaheks nädalaks Gran Canariale, mis on üks Kanaari saartest, mis kuuluvad Hispaaniale. Gran Canaria saar asub Atlandi ookeanis. Saare pindala on 1560 km² ning saar on mägine, kõrgus kuni 1950 m. Eesti on Gran Canariast peaaegu 30 korda suurem. Meie külastame riigi kaguosa, San Bartolomé de Tirajana omavalitsust, mis on ühtlasi ka kõige suurem omavalitsus Gran Canarial. Seal asuvad kõige tuntumad kuurortid, milleks on Playa del Inglés ja Maspalomas. Ilmad on Gran Canarial aastaläbi soojad, talvel on keskmine temperatuur 20°C ja suvel keskmiselt 26°C sooja. Gran Canarial sajab vähe,
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg kontrolltöö 1. Võrdle antiik- ja keskaegse hariduse eesmärke (mis sarnast, mis erinevat). Mida kumbki periood on andnud kaasajale? Antiikse ja keskaegse hariduse eesmärgid olid paljus sarnased eesmärk oli õpetada väljavalituid tunnetama jumala(te) poolt loodud maailma täiuslikkust ja harmooniat. Mõlemates kultuurides oli haridus kättesaadav vaid jõukate või valitud seisusest inimeste järeltulijatele. Ainult meetodid, kuidas hariduse eesmärgid saavutati olid erinevad. Antiikajal püüti harmoonia ja täiuslikkus saavutada läbi enesearenduse. 6.-5. saj. oli tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kuid keskaja mõtteviisi järgi saavutati jumalik harmoonia läbi äärmise jumal...
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 ka...
LIIVI SÕDA 1.Kes on pildil ja millega ajalukku läinud? 4P Ivan IV ehk Ivan Julm- Balthazar Russow Ta läks ajalukku Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Liivimaa kroonika kirjutamisega. Venemaa valitsejaid enne 20. Sajandit. 2.Täida lüngad. 12P 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, osaliselt piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis...
Rahulepingu pikkus 15a, kui 3 a jooksul neile ei olnud palka maksta makstakse maks ära. Venemaa jätkas rüüstamist kuni Tallinnani välja Tekkisid sisetülid Ordu ja Riia peapiiskoppide vahel. Riia piiskopid kutsusid appi omale Poola- Ordu kontrolli alla jäid ainult Pärnu, Paide ja Leedu ja ordu jäi rahulepinguga Poola-Leedu alla. Tallinn. Tuli maksu tasumise viimane aeg, aga raha 1560 talupoegade ülestõus- Lääne- ja Harjumaal- polnud. Selle peale toimus venelaste kallaletung. põletati mõisaid ja tapeti aadlikke. Rünnak (1558) Rootsi- Tallinna ja Põhja-eesti alistumine Laastasid Khaani Sig-alei juhtimisel Virumaa ja Poola-Leedu- Liivlased ja Riia piiskopkond Tartu piiskopkonna Magnus- Saare-Lääne piiskopkond liitus täielikult
Liivimaal vallutatud linnused tuli venelastel üsna pea loovutada Poolale. Peale seda jätkus sõda Venemaa ja Rootsi vahel, kuid venelastel Läänemere-äärseid alasid vallutada ei õnnestunud. Sõjategevuse keskele jäänud suurimad kannatajad olid talupojad, kelle maid erinevad sõdurid pidevalt rüüstasid. Kuna isandad jätsid oma valdused vaenlasele ja põgenesid, astusid talupojad oma olukorra parandamiseks ise välja, algatades 1560. aasta septembris Lääne- ja Harjumaal talupoegade ülestõusu, mille käigus taljupojad mõisaid põletasid ja aadlikke tapsid. Juba enne ülestõusu olid saarlased valmis Rootsi alamateks hakkama. 6. juunil 1561 vandus Tallinna linn Rootsi kuningas Erik neljateistkümnendale truudust. Vahepealsetel vastuhakkudel suutsid kohalikud oma jõu abil Vene vägede tegevust raskendada, põhjustades halvenenud suhteid kohaliku aadliga.
12. Kes oli Tüüringi (Ungari) Püha Elisabeth? Ungari kuninga tütar, kes abiellus Tüüringi maakrahviga (14 aastaselt). Ta pühendus inimeste aitamisele. Peale tema surma sai ta haigete, hooldajate, meditsiinitöötajate kaitsepühakuks. 13. Miks oli altariretaablil kujutatud Tüüringi (Ungari) Püha Elisabethi? Sest seegi kiriku tellitud tööl sooviti näha haigete, hooldajate kaitsepühakut. 14. Millal toimus Eestis reformatsioon? 16. sajandi alguses. 1560. aastaks oli juba kogu Liivimaa reformatsiooni läbinud. 15. Kuidas muutus kirikute interjöör pärast reformatsiooni? Kesksemal kohal oli jumalasõna – piibel. Luther leidis, et pühakud on näidised heale inimesele, keda ei tohi kummardada. Selle tulemusena vahetati välja suur osa kiriku altareid ja pühapilte. Altaril võis olla kujutatud kas risti löödud Kristus või püha õhtu söömaaeg. 16. Mis ajast on pärit Püha Vaimu kiriku kantsel ja keda seal kujutatakse
V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapää...
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
Lk 84-88 1) Moska suurvürstiriik vallandab sõja, 1558 jaanuaris ületavad Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstavad Lõuna- Eesti külasid. Kevadel piiratakse Narva ordulinunst. Mais vallutati Narva, mis jäi veerand sajandiks Vene riigi tähtsaimaks sadamalinnks. Vallutati ka Tallinn. Väga edukas aasta Vene vägedele. 2) 1559 augustis annab Liivimaa tugevaim orduriik end Poola kaitse alla, uueks ordu meistriks sai Gotthard Kettler. Saare- Lõõne valdused müüdi Taanile. 3) 2.august 1560 pidas ordu viimase välilahingu Hoomuri lahing Härgmäe lähedal, saades ülekaalukalt lüüa. Samal kuul langes Viljandi linnus venelaste kätte. 4) Talurahva ülestõus 1560, Harju- ja Läänemaal, 5) 1561 Tallinass hakkab pihta Rootsi aeg, Tallinn on Rootsi võimu all. Lõppes Liivi ordu tegevus. 6) 1582 Jam Zapolski rahu, Poola Vene vahel, Poola sai endale Venemaa alasid 7) 1583 Pljuusa rahu, Rooti Venemaa vahel, Rootsi saab endale Põhja- Eesti ja Hiiumaa
3 kesk [kg/m ] 3 3 m1-m [g] [cm ] [kg/m ] 1558 1000 1558 1560 1562 1000 1562 1. katse Liiva maht V= 1 l = 1000 cm3 Liiva mass m1= 1558 g Liiva puistetihedus 0L1=1558/1000*1000 = 1558kg/m3 2. katse Liiva maht V= 1 l = 1000 cm3 Liiva mass m1= 1562 g Liiva puistetihedus 0L2=1562/1000*1000= 1562 kg/m3 Keskmiselt on liiva puistetihedus 0L=(1558+1562)/2= 1560kg/m3 8.2 Terade tihedus Tabel 8.2
· 16. sajandil (sõdade perioodi alguseks) oli Vana-Liivimaa oma keskaegse poliitilise killustatusega Läänemerd ümbritsevates riikides ainus nõrk lüli. · Liivi sõjas (algusega 1558 ja kuni 1583) ründab võimsust kogunud Venemaa Eestit. Langeb Narva ja langeb Tartu Piiskopkond · 1559 müüb Saare-Lääne piiskop oma valdused TAANILE (kuningas annab valitseda oma vennale Hertsog Magnusele). · Liivi sõjas üks suurimaid talurahva ülestõuse Eesti ajaloos. · 1560 (1561 lakkas Liivi Ordu ametlikult olemast) loovutab Ordu oma allesjäänud alad Poolale. · 1561 tungivad rootslased Tallinna ja löövad poolakad välja. P-Eesti Rootsi valduses. · 3 kuningat kelle valduses Eesti pärast Liivi sõda oli killustasid Eesti isegi enam, kui enne. Polnud sarnased juhtimised. · 3 Kuninga ajal hakkas Poola osas (Lõuna-Eestis) pihta vastureformatsioon Poola oli katoliiklik maa ja suurvaenlane Rootsi oli luterlik.
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
Kroonimine kindlustas tema võimu, sest see andis talle kiriku õnnistuse ja seega jumala kindla toetuse. Peale suure talupoegade ülestõusu mahasurumist oli riik kindlustatud. Aeg möödus rahulikult, kui välja arvata muutlikud suhted Taaniga ja Saksamaaga. Gustav oli alati olnud väga Taani-vastase suhtumisega. 1550-ndatel aastatel hakkas Gustavi tervis halvenema. Viimased eluaastad veetis ta enamasti lamades ja teda põetas tema naine Katarina. Gustav suri 28. septembril, 1560. Tema surnukeha on maetud Uppsala katedraali. Peale teda asus troonile tema poeg Erik. Gustav Vasa saavutas enda valitsemisajal rohkem, kui enamus Rootsi valitsejaid. Ta kaitses enda võimu kindlameelselt ja hästi. Machiavelli, kes pani paika erinevate valitsejate tunnused, mõõdupuu järgi võttes oli Gustav äärmiselt edukas. Ta saavutas enda eesmärgid: Rootsi vabastamise, riigi kindlustamise ja püsiva võimu ,,riigiisana".
Liivimaa Ordu Liivimaa Ordu (eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (lad Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsks Dutscher orden to Lyffland), Saksa Ordu Liivimaa haru, katoliku rüütliordu Liivimaal 12371562; tekkis, kui Saksa Orduga liitus Mõõgavendade Ordu. Põhiülesanne oli esialgu Liivimaa alistamine ja ristiusustamine, hiljem Liivimaa sõjaline kaitse ning põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist). Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis, seejärel kuni 1525. aastani Königsbergis, hiljem (Saksa meister Saksa ordu administraatorina) Mergentheimis. Li...
ja Velizi. b) Plyssa vaherahu - sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes. Rootsi endale Liivi sõjas vallutatud alad Eestis, Ingerimaal ja Karjalas, Venemaa aga säilitas Neeva jõe suudmeala. 13. Millal toimusid järgmised sündmused? a) Stensby leping 1238. a. b) Jüriöö ülestõus 1343 -1345. a. c) Liivi sõda 1558 -1583. a. d) Härgmäe lahing 2. august 1560. a. e) Jam Zapolski vaherahu 15. jaanuar 1583. a. f) Plyssa e. Pljussa vaherahu 10. august 1583. a.
Aastal saatis Moskva tsaar Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kes ilma vastupanuta vallutasid pool eestimaad. Augustiks olid vallutatud Narva, Tartu, Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse, mis kõik jäid kuni sõjalõpuni tsaaririigi valdusteks. 1559. Aastal sõlmiti 1. Maist kuni 1. Novembrini vaherahu. Liivimaa valitsejad olid vahepeal otsustanud tsaaririigile nõutava lõivu ära maksta, millest tsaaririik keeldus. Seejärel pakkudes Liivimaa alasid üritati leida abi Taanist. 1560 aasta jaanuaris alustas tsaaririik uuesti sõjategevust. 1561. aastaks varises orduriik kokku. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi Kuningriigile; Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola kuningriigi võimu alla. 1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa Liivimaa konföderatsiooni maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav
Euroopa varauusaja algul 12. klass Ajaloo riigieksam Varauusaeg · ajajärk XVI-XVIII sajandini, mida iseloomustab: Euroopakesksus Õhtu- ja hommikumaa eristamine Põhja- ja Lõuna-Euroopa eristamine Ühiskonnas toimunud muutused: · uued leiutised: taskukell, kompass, trükikunst (1440) · rahamajandus ja pangad · uus ellusuhtumine (humanism, renessanss) · maadeavastused · reformatsioon · absolutism Euroopa aastal 1500 Euroopa aastal 1600 Lääne-Euroopa · Rahvusriikide tekkimine (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa) · Kuningavõimu tugevnemine (arvukad ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509) (dünastia 118 aastat) · Soosis teenistusaadlikke · Tähekoda vandenõude järelevalve · Parlament käis üha vähem koos · Henry VIII (...
tõlkide seminar pelgalt sõnad 8. Millal tabas Rootis ajal Eesti- ja Liivimaa kubermangu suur nälg ning mis selle põhjustas? 1695-1697, sest viljakasvuks oli ebasoodne ilmastik ja suur osa veeti välja Soome ja Rootsi 9. Kes sõdisid Liivi sõjas Liivimaa territooriumil? 10. Loetle Liivi sõja tulemusi. 1) 1560. a Hoomuli e Härgmäe lahing Liivi ordu hävitati + keskaja lõpp Eestis 2) 1561. a läks Põhja-Eesti Rootsile ja Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile 3) 1569. a Lublini unioon Poola ja Leedu leping, millega loodi aadlivabariik e Rzeczpospolita 4) 1565-1577 eksisteeris nn Liivimaa kuningriik, eesotsas Magnusega,
(osalt) ka tõlgendajast. KESKAJA ALGUS JA LÕPP KESKAJA ALGUS KESKAJA LÕPP EUROOPA Lääne-Rooma keisri Konstantinoopoli kukutamine 476. aastal vallutamine türklaste poolt 1453. aastal EESTI Saksa-Skandinaavia Liivi sõda 1558. aastal vallutajate saabumine 1200. aastatel LOODUSLIKUD OLUD 11.-13.SAJAND 14.-15.SAJAND PÄRAST 1560. AASTAT SOE, MÕNUS, HEA VILJA SAJUD, JAHE LUMERIKAS TALV, KÜLM, KASVATAMISEKS SAJUNE N-Ö VÄIKE JÄÄAEG Näljahädu põhjustasid viljaikaldused ja halvad ilmaolud. Pärast katku vähenes inimeste arv Euroopas poole võrra. KESKAJA KIRIKUD JA KLOOSTRID KIRIKUMUUSIKA SÜND JA ARENG Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid GREGORIUSE LAUL
· Juulis vallutati Tartu, see tähistas Tartu piiskopkonna lõppu piiskopi ja sakslastest elanikkonna küüditamine. JÄRELE JÄI 4 VÄIKERIIKI. Sõja käik 1559: · Liivi ordumeister Gotthard Kettler hakkas otsima abi, Poola-Leedu kuningas Sigismund II August võttis ordu alad oma kaitse alla. · Septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile kuningas Frederik II andis need alad valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Aasta 1560: · Härgmäe (Oomuli) laging Liivi ordu ja vene vägede vahel ordu viimane välilahing, hävitav lüüasaamine. · Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus piirati Koluvere linnust, lüüasaamine. · Tallinna ja Harju-Viru vasallid taotlesid Rootsi abi. · Liivimaal olid Venemaa valdus, Taani valdus, Orduriik. Aasta 1561: · Harju-Viru vasallid andsid truudusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le, Rootsi väed saabusid Tallinnasse.
sakaslaste põgenemisega. Selles lahingus olevat langenud eesti vanema Lembitu tapja lätlane Veko. 1329. aasta septembris oli arvatavasti Helme kiriku juures suur lahing orduväe ja leedulaste vahel. Leedulased kaotanud lahingus 500 meest. Järgmine teade on1501. Aasta novembrist. Helme ordulinnuse juures toimus kaks kokkupõrget Tartu piiskopi meeste ja venelaste vahel. Ehkki piiskopi maaväed said lüüa ei õnnestunud venelastel Helme ordulossi vallutada. Neljandat puhku, 2. augustil 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. Seda taplust nimetatakse ka Liivi sõja Härgmäe lahinguks. 12000 mehelist Vene väesalka juhtis vürst Barbatin,ordu vägesid maamarssal Philip Schall van Bell. Saanud oma luurajatelt valeteate,et vastas on mõnesajameheline salk otsustas maamarssal puhkavaid venelasi 500 ratsaväelasega rünnata. Esimesest ehmatusest toibunud, piirasid venelased nad sisse. Orduväed purustati täielikult, vangi võeti väesalga juht, mitu komtuuri ja fookti
Reformatsioon ehk usupuhastus 1517 kuni 17 sajand Põhjused: · Kiriku üldine allakäik · Kaugenemine usust · Indulgentside(patulunastuskirjad) müük · Paavstide kombelõtvus · Alexander VI Borgia · Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire ...
kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele. Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse; 1560. aastal tellis Prantsusmaa kuningas Charles IX Andrea Amatilt 24 viiulit, 6 vioolat ja 8 tsellot. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Esimene viiulite valmistamise manufaktuur loodigi Prantsusmaal XVIII sajandi lõpul Mirecourt'is. Alpide, nn Tirooli koolkonna tuntuim meister oli Jacob Stainer. Saksamaalt teatakse Mittenwaldi koolkonda, mille keskseks dünastiaks olid Klotz'id.Prantsuse revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi-
Tallinna Polütehnikum Ivan Julm Koostaja: Fred Ehand PA-09B Ivan IV ehk Ivan Julm ( vene keeles ( Ivan Groznõi )) 25. August 1530 18. Marts 1584 Moskva. Ivan oli Venemaa suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. Venemaa on tuntud oma tagurluse poolest, kuid mitte ainult tagurlus ei ole teinud venemaad kuulsaks, vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm. Oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses te...
16. sajandi keskpaigaks oli neid umbes 400 000. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile. Kaotati kiriklik hierarhia. Hugenottide vaimulikel oli nüüd kohustuslik must kuub. Teel kodusõdadele katoliiklaste ja protestantide vahel olid pidevad konfliktid. Katoliiklased levitasid hugenottide kohta juttu ja protestandid omalt poolt hävitasid kirikuid, pilte, kujusid ja tapsid katoliiklasi. 1559. aastal lõppesid Itaalia sõjad ja Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560 sai kuningaks Charles IX, kes oli siis alles kümneaastane. Seepärast hakkas tema asemel valitsema leskkuninganna Katariina di Medici. ( Charles'i , Francois II ja Henri III ema). Ususõdade algus 1562 tungis hertsog Francois de kuise Vassey kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele. See põhjustas hugenottide ülestõusu, mida juhtisid prints Conde ja admiral Coligny. Algul olid kohalikud kokkupõrked, kuid siis juba sõjalised operatsioonid.
Sõja vallandas Moska suurvürstiriik, kasutades ära Liivimaa sõjalist nõrkust. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale. Sõtta on kaasatud ka Poola ja Taani. 1560 aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Poolale kuulsid Ordu ja Riia peapiiskopkonna alad.
5 0,594 2970 1,283333 1715 7,447168 0,262077 10 0,6 3000 1,366667 1685 7,429521 0,259009 15 0,606 3030 1,45 1655 7,411556 0,256513 20 0,612 3060 1,533333 1625 7,393263 0,254502 25 0,619 3095 1,616667 1590 7,371489 0,254852 30 0,625 3125 1,7 1560 7,352441 0,253564 35 0,632 3160 1,783333 1525 7,32975 0,254439 40 0,638 3190 1,866667 1495 7,309881 0,253724 45 0,644 3220 1,95 1465 7,289611 0,253277 50 0,651 3255 2,033333 1430 7,26543 0,254789 55 0,657 3285 2,116667 1400 7,244228 0,254774
Liivi sõda 1558 1583 Liivi sõja puhkemise ajend ja põhjused. 16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus keskvõimu puudumine ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu oli kogumas Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, tõusuteel oli ka Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega, ühtlasi oli keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu...
A rge n t i i n a Sisukord Sissejuhatus Eelkoloniaalperiood Hispaania vallutus Vabadusvõitlus ja iseseisvumine Iseseisev riik ja tänapäev Ühiskond Kultuur Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pealinn Buenos Aires Pindala 2 766 890 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 40 117 100 (2010) Rahvastiku tihedus 14,5 in/km² President Cristina Fernández de Kirchner Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso Ajavööndmaailmaaeg -3 Eelkoloniaalper iood Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid ...
viinud sündmustega. Silmapaistvaimaks sisekonfliktiks põliselanike ja valitsejate vahel oli Jüriöö ülestõus aastatel 13431345, mil Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal eestlased end ajutiselt võõrvalitsejate võimu alt vabastasid; saarlased suutsid vastu pidada kõige kauem, kuid Harju- ja Läänemaa sunniti alistuma juba 1343. aasta lõpuks. Rida konflikte oli sakslastel saarlastega ka 13. sajandil. Viimane keskaegne talupoegade ülestõus Eestis toimus 1560. aasta sügisel Lääne- ja Harjumaal. [redigeeri]Majandus Olulisimaks majandusharuks oli põllumajandus, sellega tegelesid sisuliselt kõik väljaspool linna elanud inimesed, kes polnud aadlikud. Maakäsitöölisi oli vähe ja nad tootsid peamiselt enda ja kohaliku küla tarbeks. Maakäsitöölistest olulisim oli sepp. Maaelanikkond tasus ka enamiku maksudest. Oluliseks majandusteguriks keskaegses Eestis oli ka Hansa Liit, kuhu kuulus enamik linnadest
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikoo...
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna ...
Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Kuramaa piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. 1558.a. vallandas Moskva suurvürstiriik Liivi sõja, Tartu langes Venemaa kätte juunis. 1559.aastal andis Saksa ordu Liivimaa haru end Poola kaitse alla ning Saare-Lääne piiskop müüs koos Kuramaa piiskopiga oma valdused Taanile. Gotthard Kettler sai uueks ordumeistriks Liivimaale appi tulnud Poola ei suutnud pealetungivaid venelasi aga tagasi lüüa. 1560.aasta talurahva ülestõusu järgne Tallinna minek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täielikku alistumist. Poola valitsejaks oli Sigismund III, hiljem, pärast isa surma sai ta ka Rootsi valitsejaks. Sigismund III oli katoliku usu pooldaja, Rootsi pooldas aga luteri usku, sellepärast tekkisid pinged Poola ja Rootsi vahel. Sigismundi onu Karl IX kasutas antud olukorda ära ja astus ise Rootsi troonile. 1600.aastal kuulutas Poola enda valduseks Eesti ala
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kuj...
saada. 1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda aega Mantovas Veneetsias, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506. aastani. 1503 sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida Palazzo Veccio saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks Anghiari lahingu. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas ka Raffael tehtut kõrgelt. 1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel. Mona Lisa 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja
240 7,22 0,749 3,745 0,57 -0,56212 0,271762 300 8,22 0,764 3,82 0,495 -0,7032 0,255863 360 9,22 0,777 3,885 0,43 -0,84397 0,243381 660 14,22 0,818 4,09 0,225 -1,49165 0,203351 960 19,22 0,838 4,19 0,125 -2,07944 0,181032 1560 29,22 0,855 4,275 0,04 -3,21888 0,158072 2160 39,22 0,859 4,295 0,02 -3,91202 0,135442 2760 49,22 0,86 4,3 0,015 -4,19971 0,113769 3820 66,88667 0,863 4,315 0 4490 78,05333 0,863 4,315 0 Keskmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
