Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarn...
Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ....................................................................................................................9 2.7 E-sigaret ....................................................................................................
Mark Elliot Zuckerberg Haridus tee ● Ardsley Keskkool ● Philips Exter’i akadeemia ● Kukkus välja Harvardi Ülikoolist Karjäär ● President ja tegevjuht ja juhatuse esimees firmas Facebook Inc. ● Üks maailma noorimatest miljonäridest, kes on enda edu ise saavutanud ● 2012. aastal hinnati Zuckerbergi varandust 9.4 miljardile dollarile. Facebook Inc. ● Loodi 2004 aastal ● Projekt sai alguse 5 tudengi loomingust ülikooli õpilaskodus ● Algselt oli neti lehekülg mõeldud ainult Harvardi Ülikooli õpilastele, kuid levis kiiresti ülemaailma ● Juuni seisuga on kasutajaid 1,32 billionit
Kuidas kaitsta Eestit Lugupeetud kuulajad, minu nimi on Kui tahame ennast kaitsta, peame vähendama (energia ja gaasi) sõltuvust teistest riikidest. Samas arvestades Eesti väiksust, tuleb meil sõjalises olukorras abi paluda liitlastelt. Kui tahame enda vabadust kaitsta siis ei piisa ainult kõige uuemast tehnikast, sest kui Venemaa gaasikraanid kinni keerab, pole külmade varvastega keegi nõus rindele minema. Selle vältimiseks tuleb meil leida alternatiiv. Üks võimalustest on põlevkiviõli ja gaasi koos tootmine. See võimaldab põlevkivist kaks korda rohkem energiat kätte saada samas vähenevad ka CO2 heitmed ainuüksi elektritootmises poole võrra. Tähtsaim on aga vabadus ja kindlustunne mille saavutame oma gaasi tootmisel. Vene gaasist vabanemiseks astusime suure sammu kui Eesti ja Soome peaministrid teatasid, et hiljemalt aastaks 2019 rajame LNG terminali nii Soome kui Eestise. Peaminister Rõivas ütles, et .“Eesti sõltuvus energiavar...
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Pole olemas vist ühiskonda, kust puuduksid täielikult probleemid. Eesti ei erine ka selle poolest mitte kuidagi. Üldiselt tuuakse probleemid ning võimalikud lahendused rahva ette valimiste ajal, millest on üldiselt kahju, kuna tegelikult on probleemid olemas ning lahendusi vajavad aastaringselt. Silmatorkavaimate ning kõige enam rahvast mõjutavate probleemide seas on kindlast tööpuudus, kuna töö on siiski elamisväärse elu alus. Eesti puhul on see suureks probleemiks. Ma isegi ei ütleks, et siinkohal on süüdi töökohtade nappus, pigem on murekohaks inimeste valmisolek ning kvalifikatseeritus. Meie riigis on üsna palju noori, kes teatud põhjustel jätavad õpingud põhi- või keskkoolis pooleli. Sellised noored on riigile suureks koormaks ning üheks võimalikuks lahenduseks võib olla see, kui koolikohustust tõsta 18. eluaastani. Siis peaksid noored omandama vähemalt kas kutsekoo...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Kaubandusökonoomika õppetool SKEPTITISMI TEESID JA TROOPID TÄNAPÄEVAL Referaat Õppejõud: SISUKOR 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID............................................................................................. 8 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID...........
MAARDU GÜMNAASIUM Marko Verismaa 12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 ...
European Day of Languages Krista Zõhtsõk 11ME Objectives ❖ Importance of language learning; ❖ rich linguistic; ❖ cultural diversity; ❖ lifelong language learning in and out of school. Events ❖ Across Europe; ❖ no funding. Languages of Europe ❖ 225 - 3%; ❖ Indo-European; ❖ Russian; ❖ English. Multilingualism today ❖ Two foreign languages; ❖ language learning; ❖ linguistic diversity. Interesting facts ❖ Asia and Africa; ❖ 50 000 words; ❖ broad groups. Thanks! :)
E-riik E-riik ümbritseb inimkonda kõikjal. Igapäevaselt kasutab interneti umbes kaks miljardit inimest üle kogu maailma. E-riigi abil on inimestel rohkem võimalusi teenida raha ja programeerida mugavust inimestele aga see kõik võib ka sisaldada negatiivset poolt. Mida pakub meile E-riigi võimalused seda kasutades? E-riik on väga mitmekülgne. Enam ei pea inimesed käima käest kätte raha viima, vaid saavad kasutada internetipanka. Internetipanga abil saavad inimesed maksta arveid, teha annetusi ja palju muud vajaliku. Samuti on internetipanga kasutus mugav ja vähe aega nõudev ning pangad töötavad iga päev selle nimel, et internetipanga kasutamist veel mugavamaks ja lihtsamaks muuta. Iga inimene armastab mugavust ja selle edasi arendamiseks töötab inimkond. E-riigi mugavused on väga mitmekülgseks arenenud aastatega. Professionaalid on leiutanud ID- kaardi süsteemi, mille abil inimesed saav...
Suhtlusvõrgustikude sõltuvus Räägiksin meeleldi narkootikumidest ja toitumishäiretega inimestest aga võrreldes narkomaanide ja anoreksikute arvu nutitelefoni ja suhtlusvõrgustike sõltlaste arvuga on need vaid olematud numbrid. Oleme noored, kes ei suuda isegi ühte tundi veeta ilma korraks oma nutiseadet kontrollimata, ega’s pole mingeid teateid tulnud ja mulle isiklikult valmistab see muret, sest kõik need toredad hetked ja seiklused mis jäävad elamata lihtsalt tänu sellele, et sa passisid oma pikslitest tehtud arvuti või nutitelefoni ekraani ja olid välismaailmast eraldatud. Käies tänaval ringi märkan igalpool noori ja ka vanemaid inimesi kes on oma telefoni taga nagu ahv puuotsas ja ei suuda lahti lasta, kerides ja kerides sama telefonirakendust ilma, et seal oleks isegi midagi uut siis tekkinud. Sa ei pea ju esimese asjana ärgates haarama telefoni, et vaadata kas keegi on facebookis midagi kirjutanud või ...
Abort, kas lahendus või mõrv? Miks on nii, et aborti peetakse pereplaneerimise vahendiks. Aga see ei ole seda. Hoopis on see veel sündimata inimelu hävitamine. Kõrged abordimäärad abielus- või vabaabielus elavate naiste hulgas ning abordid naiste puhul, kel juba kasvab kodus lapsi näitavad, et inimesed ei anna endale üldse aru, kui jõhkralt nad käituvad. Mõelgem korraks neile faktidele: Eestis on abort lubatud kuni 11. rasedusnädala lõpuni. Kaheksandaks rasedusnädalaks on lootel moodustunud kõik peamised siseorganid ning hakanud lööma süda. 11. nädalal on lootel välja kujunenud välised suguorganid, ta suudab avada suud ning liigutada keelt, 12. nädalal on lapse jalg juba ühe sentimeetri pikkune, tal arenevad silmalaud. Ultraheliga vaadates on naise kõhus näha väikest inimest, last. Suur protsent aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või metallist toru abil, mis on ...
Lahe koolipäev 2014 12. novembril toimus Tallinnas Nordea kondserdimajas konverents "Lahe Koolipäev 2014". Meie koolist läksid sinna Rando Aav ja Jürgen Lee. Kolmapäeva hommikul hakkasime Rapla jaamast Balti jaama sõitma rongiga. Sealt läksime rongkäiguga Nordea konserdimajja suunduma läbi vanalinna. Tee peal leidsime uusi sõpru ja tegime ühispildi, kujundades inimteksti "ELAD ISE OMA ELU?". Jõudes Nordea kondserdimajja, võeti meid väga hästi vastu. Oli väga palju rahvast. Enne konverentsi sai süüa, juua ja lahedalt olla. Esimesteks esianeteks olid raadio- ja telemees, kirjanik, koolitaja, õppejõud, konverentside vedaja, unistaja, tegutseja ja tulevane mõttekoja moodi turismitalu pidaja Märt Treier; MTÜ Lilleoru kommunikatsioonijuht ja noortele tuttav esimese “Eesti otsib Superstaari” saatejuht Aigi Vahig ja erinevate idamaiste võistluskunstidega tegelev Ville Jehe. Nemad rääkisid üldteemal "Taevas",...
Kodanikuõigused, -vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigis, aastal 2015 Eesti kodaniku vabadusi reguleerib põhiseadus. Küsimusele: ,,Miks tahab ühiskonnad vabaks saada" vastab Ülle Madise: ,,Inimesel on lootus leida heaolu ja õiglust. Kui pole vabadust, pole õigust luuletada, reisida, otsustada, rääkida, kirjutada raamatut, nii nagu inimene ise tahab, selle nimel on inimene valmis võitlema." Selle seisukohaga olen täiesti nõus, tean, et kui oli Nõukogude võim, siis mu vanaisa ei saanud isegi kalal käia, pidi igal hommikul piirivalve käest luba küsima ja tihti ei lastud merele, mu vanaema ja vanaisa ei saanud väljaspool Nõukogude Liitu kunagi reisida, kui tuli Eesti aeg, siis nad said esimest korda lääneriiki Itaaliasse ja Portugali reisile minna. Samuti ei tohtinud Nõukogude ajal avalikult jõule pidada. Ülle Madise arvab, et vabadus eeldab vastutusvõimelist inimest, ta räägib ,,Filosoofid on öelnud, et tavaline inimene peab elama...
Kvalitatiivse uuringu ülevaade teadusartiklist Artikli teema: laste ülekaalulisus, toidusõltuvus, rämpstoidust põhjustatud heaolu tunne. Töö eesmärk: jagada teavet ja toetust noortele interneti vahendusel, jagada teadmisi terviklikust toitumisest, aidata säilitada tasakaal tervisliku ja ebatervisliku vahel. Kogu protsess oli anonüümne. Kutsuti üles rääkima kogemustest ning end proovile panema. Artikli hüpotees/uurimusprobleemiks on see, et teismelised ja varateismelised on ülekaalulised ning ei oska ohjeldada oma söömisharjumusi. Andmete kogumise metoodika: a) postituste ja jututubade kaudu b) tehti valikvastustega küsitlusi. Et vastata ning olla liige pidid sisestama vanuse, sugu, pikkuse ja kaalu. Tarkvara määras kehamassiindeksi, mis pidi olema suurem või võrdne 85 protsendiga, et võtta osa programmist. Kokku kestis protsess 96 kuud. Valimi koostamine: Vaja oli teha uudsemaid uuringuid võimalikest toidu sõltuvu...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised........................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik.......................................................................................
Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine 1)Nimeta 3 riigi tunnust! rahvas territoorium riigiorganid suveräänsus 2) Millised on kaks põhilist riigi valitsemisvormi? Kuidas need omakorda jagunevad? a)vabariik (sh parlamentaarne ja presidentaalne vabariik) b)monarhia( absoluutne-ja parlamentaarne) 3)Nimeta praegu Euroopas olevaid kuningriike! V:Rootsi,Norra,Taani,Holland,Belgia,Suurbritannia 4) Milline valitsemisvorm kehtib tänapäeva Eesti Vabariigis? V: Eestis kehtib parlamentaarse vabariigi valitsemise vorm. 5)Mida tähendavad mõisted föderatsioon ja unitaarriik? V: föderaalriik on riik, milleosad on suhteliselt iseseisvad( nagu Ameerika Ühendriigid) unitaarriik on riik,millesse ei kuulu isesisvaid osi,riigil on ühtne seadusandlus ja ühtsed võimu- ja valitsuasutused. ...
Essee Eesti maaelu järgmine mudel Kas Eesti rahvast rahuldab arenev ultraliberaalne maaelu mudel? Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt, selles ma nii kindel ei ole. Arvan, et nemad ei ole sellesse probleemi võib-olla süüvinudki. Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske väl...
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjoni...
Sten-Gregor Kello 11A Euroopa piirid tänapäeval Üks Euroopa Liidu ehk lühendatult (ELi) üks põhieesmärke on luua sisepiirideta ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda, elada ja töötada, teades, et nende õigusi austatakse ning nende turvalisus on tagatud. Antud kontekstis mängib väga tähtsat rolli siseküsimustega seotud poliitika. Schengeni kokkuleppele allakirjutamine tähendas seda, et Schengeni ala raames koostööd tegevad riigid ei teosta ühistel piiridel enam piirikontrolli. Seega võivad inimesed ühest Schengeni ala riigist ilma passikontrolli läbimata vabalt teise edasi liikuda. Sisepiiride kaotamine tähendab seda, et Schengeni riigid peavad omavahel koostööd tegema, et säilitada Schengeni ala piires kõrge julgeolekutase. See tähendab ka seda, et nad peavad jagama vastutust ja tegema koostööd ühiste välispiiride valvamisel. Samut...
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondl...
Kas karta Venemaad Venemaa on rahvuselt ja pindalalt maailma suurim riik ning tal on palju naaberriike. Eesti on üks nendest, mis on Venemaast pindalalt umbes 337 ja rahvaarvult 109 korda väiksem, selle teadmisega võib tekkida tunne, et Venemaa võib meiega teha, mis tahab. Kas siis peaks kartma Venemaad? Mõeldes kokkupuuteid ajaloost Eesti ja Venemaa vahel, võib tekkida hirm, et see juhtub jälle. Arvan, et Venemaa oleks meid juba ammu okupeerinud, kui me ei oleks Euroopa Liidus ega sõlminud lepingut NATO-ga. Näiteks Ukraina, kes ei ole NATO-s, Venemaa kasutas Ukraina ja separatistide vahelist konflikti ära ja okupeeris Krimmi. Lisaks meile, kui vaadata tagasi aastasse 1940, millal algas Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, meil ei olnud kedagi seljataga, kes meid kaitseks nagu NATO. Usun, et ei ole vaja vaadata Venemaad kui vaenlast aga valmis peab olema. Isegi, kui nüüd Venemaal tuleks pähe mõte, et ...
Sooline palgalõhe Eestis 15.04.2014 saate ,,Vabariigi kodanikud" teemaks on sooline palgalõhe Eestis. Väidetavalt saavad naised 1/3 vähem palka kui mehed täpselt samat tööd tehes. Saates arutatakse, kas selline asi nagu sooline palgalõhe on Eestis üldse olemas ja kui on, siis kuidas saaks seda probleemi lahendada. Saates osaleb 5 inimest kellest 4 on külalised, kellel on kõigil oma arvamus antud teema kohta. Enne diskussiooni algust tutvustatakse iga külalise seisukohti. ,,Palgalõhe väljendamiseks ei ole olemas ühte meedet. Kasutusele tuleks võtta mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel. Palgalõhe vähendamiseks suunatud tegevus peaks olema järjepidev ja pikaajaline. Kolme valdkonda, millele võiks meetmetest enam tähelepanu pöörata: avaliku sektori roll, töö- ja pereelu ühitamine, palgaandmete ajakohasus ning põhjalik kogumine." Praxise analüütik Marre Karu ,,Ma ei ole lugenud ühtegi uurimust, m...
3 RASSISM JA VÕÕRAVIHA Rassismi ja võõraviha (ksenofoobia) teemat võib nooremate õpilaste puhul alustada alljärgneva sissejuhatava harjutusega. Harjutus 6 - OMADUSED JA SEOSED Aeg: 5 minutit. Vanus: 7.-9. klassi õpilased. Eesmärk: Juhatada sisse rassismi teema. Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (suuliselt või kirjalikult), joonlaud, paber ja kirjutusvahend. Õpetajale: Harjutus on mõeldud noorematele õpilastele (vanematele vt. harjutus 8). Laske õpilastel kõigepealt vastata küsimusele a, alles seejärel esitage küsimus b. Õpilastele: a. Mõõda enda pöidla pikkus ja võrdle tulemust oma pinginaabri omaga b. Mida vastaksid, kui keegi ütleks, et pikema pöidlaga inimesed on rumalamad kui lühema pöidlaga inimesed? Või kui keegi ütleks, et paksemad inimesed on targemad kui kõhnemad inimesed? Arutelu teemad/abistavad küsimused: A...
docstxt/144889059043.txt
MEMO Teema Seminar-praktikum Kuupäev 23.10.2015 Kellelt Ulvi Mehiste Kellele Sulev Lääne Eesmärk Õppeseminar Riigikontrolli, Riigikogu ja Riigikantselei töökorraldusega tuvumiseks 1. Riigikontroll Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör Riigikontrolli ametnikud võivad kuuluda erakondadesse, kuid see ei tohi segada tööd, neutraalsus on oluline. Eetikanõukogu seisukoht – sõnavabadus. Ühe toiminguga tegeleb min 5 kuni 6 inimest. Raportid punane – riigikogule, sinine – ülevaade ilma hinnangute ja soovitusteta, roheline – keskkonna audit. Auditi eesmärk - kuidas riik ja omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, soovitused ja nõuanded, kuidas paremini. Raha kulutamise tulemuslikkus ja vastutustundlikkus. Riigikontroll on sõltumatu, valitsuse, riigikogu ja presidendi võrdväärne partner, üks seitsmest põhiseaduslikust institutsioonist. Sõltumatuse kaotamine võtaks töövahendid. INTOSA...
Käsitletav artikkel uurib Ameerikas ja Suurbritannias töötavate immigrantide ja kohalike elanike sissetulekuid. Autor on püstitanud hüpoteesi, et on olemas seos inimese pikkuse ja võimekuse vahel. Töös võrreldakse immigrantide ja residentide füüsilise pikkuse ja palga vahelist seost. Toetudes empiirilistele andmetele, leitakse, et immigrantide puhul on pikkuse- palga seos kaks korda kõrgem kui residentide puhul. Sellega püstitatakse uurimisküsimus, et kas tegu on immigrantide diskrimineerimisega. Andmete kogumiseks kasutati põhiliselt Rahvastiku Tervise Ülevaate Uuringut, Inglismaa Tervise Uuringut, Tervise ja Pensioni Uuringut ja Uute Immigrantide Uuringut. Kasutades nimetatud allikaid, koguti piisavalt andmeid inimeste pikkuse, immigrandi staatuse ja tööjõu turu väljundite kohta. Selleks, et uuring oleks võimalikult täpne, pandi paika täpsed kriteeriumid valimi moodustamiseks. Valim moodustati täiskasvanud meestest, vanuses 20- 60 e...
Ühiskonna mõisted Tootmistegurid - resurrside kogum, mida riik saab kasutada majanduse arenguks. Alternatiivkulu tähendab, et ühe toote tootmise või tarbimise juures tuleb loobuda teisest (Ei saa samal ajal õppida mate kt'ks ja minna kinno) Sisemajandusde kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust. ÜHE RIIGI PIIRIDES Rahvamajanduse kogutoodang mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu kui ka välismaal Puhaseksport= eksport-import Eksport- väljaviimine, import- sissetoomine Lõpptarbimine- kaubad, millest enam midagi edasi ei tehta Lisandväärtus - Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Inflatsioon - raha väärtuse langus, palk tõuseb Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suh...
Nädala kommentaar EESTI: Uuring: EKRE toetus kasvas, IRL vajus viimaseks, Keskerakond endiselt populaarseim Skandaal Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ümber ei kahandanud märkimisväärselt erakonna toetust, selgus Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 27 protsenti valijatest, mida on küll 2 protsendipunkti vähem kui skandaali eelselt tehtud küsitluses septembris, ent endiselt piisavalt, et jätkata populaarseima erakonnana, vahendab ERR Uudised. Populaarsuselt teisel kohal on Reformierakond 19 protsendi suuruse toetusega, mida on samuti kaks protsendipunkti vähem kui kuu aja eest. Kolmandal-neljandal kohal on võrdse 14-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond. Suurima tõusu tegi septembrikuuga võrreldes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus, nim...
Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu Riigivõimu komponendid:Parlament, Ameerika Ühendriigid Riigi tekketeooria: Markistlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Mitmes osariigis on 18aastane isik täisealine, aga alkoholi ostmise vanusepiirang on 2...
ÜHISKONNAÕPETUS ALICIA TSINGISSER Eesti president -(ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004– 2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Valimine ja ametiaeg Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu. I...
TALLINNA ÜLIKOOL KOHALIK VALITSEMINE SEMINARITÖÖ ........................ Õppejõud: 2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon nin...
Tasuta kõrgharidus. Tasuta kõrgharidus Eestis tähendab seda, et üliõpilase eest maksab õppetasu riik. Samas kaasneb õppimisega palju teisi kulutusi, nagu õppematerjalide, ühistranspordi jmt peale vajaminev raha. Selleks otstarbeks saavad parimad üliõpilased õppetoetust, mis pole paraku piisavalt suur nende kulutuste katmiseks. Tasuta õppimine kehtib ainult eestikeelsetel õppekavadel. Kui varem oli akadeemilise puhkuse ajal õppimise lubamine ja selle maht kõrgkoolide enda otsustada. Siis keelates arvestuste ja eksamite tegemise akadeemilise puhkuse ajal suureneb mahajäävus ja väljalangevus, mistõttu on meil veel rohkem lõpetama kõrgharidusega inimesi. Tasuta koha plussid üliõpilase jaoks on ilmselged: noorel õppival inimesel pole raha kuskil võtta, seega isegi osaline kulutuste katmine on justkui päästerõngas. Üliõpilane võib rohkem keskenduda õppimisele ning töötamise vajadus väheneb. Kuid tasuta koh...
Millest lähtuvalt teed sina oma tarbimisvalikuid? Kõik tarbivad igapäev midagi, kes rohkem, kes vähem. Niipalju kui on inimesi,on ka tarbimisharjumusi. Tähtis on endale aega ajalt meelde tuletada: kas kõike ,mida tahad omada, on ikka väga vaja? Kui järele mõelda, siis pean ennast säästvaks tarbijaks. Ei ole priiskava eluviisiga ega fanaatiline säästja. Teen oma ostud alati eelarvest lähtuvalt. Kui vaja, kogun. Tarbimine on ka söömine. Meie pere sööb alati ise valmistatud toitu.Nii on harjutud juba lapsepõlvest ja tean alati ,mis toidus sees on. Aedviljad tulevad oma aiamaalt: tomatid, kurgid,kartul, peedid, marjad, porgand jne. Tametoitlusest ei pea lugu, aga sööme palju aedvilju sisaldavid toite kala või lihaga. Tähtis on,et toit oleks võimalikult naturaalne ja ei pelga süüa sama toitu ka järgmisel päeval.Poes käies vaatan alati soodushindadega kaupu ja vahel saab ka mõne asja allahinnatud letist. Kulutus...
1.Kas Eestis valitseb tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjenda oma valikut. Tööjõupuudus, sest töövõimelisi ja oskajaid inimesi on vähe, paljud läinud välismaale. 2. Kuidas toimub tööleasumine? Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused. 3. Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused? Tööandja kohustused: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused Tööandja õigused: 1) töötaja karistamine töölepingu rikkumise eest 2) katseaja kohaldamine 3) seaduses ettenähtud korras koondamine või vallandamine 4. Millised on töövõtja peamised õigused ja kohustused? Töövõtja kohustused: 1) ...
Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõjapõge...
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eks...
Globaliseerumine ja Eesti Siinkohal mõned näited: Eesti poodides müüakse Indias toodetud hapukurke; üha enam leiame, et kena on veeta mõned kevadpäevad Tais või Egiptuses; vaevalt et meie kaitseväelased oleksid Afganistanis ja Iraagis, kui NATO või ÜRO oleksid leidnud, et sealne konfliktide lahendamine võiks jääda kohapealsete jõudude tegevusväljaks; Hiltoni kõnekeskus Tallinnas või meie kaasmaalaste osa Skype’i valmimisel. Soovides näidata, mil moel on globaliseerumine mõjutanud Eestit või kohati vastupidi, võiksime seda nimekirja jätkata lõputult. Hoian oma kapiriiulil üht tühja plastmasspudelit – globaliseerumise isiklikku näidet, mis isegi kümnend või kaks tagasi oleks olnud kujuteldamatu. Tõsi küll, mitte ainult pelgalt tänu globaliseerumisele. Selles pudelis oli mõni aeg tagasi vein, mis on toodetud Tšiilis, imporditud ühe Soome firma poolt, pudelisse villitud Tallinna lähedal Tabasalus ja mida Soome lennufirma parajasti oma par...
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
Tänane Eesti Eesti Vabariigil on väike pindala, aga suur potentsiaal. Kuigi Eesti on väike ja loodusvarade poolest vaene riik, on ta teiste endistes kommunismimaadega võrreldes väga palju saavutanud. Peale taasiseseisvumist taastati meie riigis kiirelt demokraatia. Näiteks Valgevenes kehtib siiani diktatuur. Me võime olla uhked oma riigi üle, sest me oleme lühikese ajaga väga kaugele jõudnud. Aga kas Eesti olevik ning ka tulevik on tegelikkuses nii roosiline, kui meie demokraatlikult valitud juhid meile sisendavad? Eestlastel on probleem oma egoga. Meie arvamus oma rahvusest ja ka meist endist on tihtipeale pisut vildakas. Osad inimesed tunnevad oma rahvuse üle suurt uhkust. Teised tunnevad aga häbi. Eestlane ei ole mingisugune imeloom. Samuti ei ole ta ka teistest rahvustest halvem. Me peame tunnistama, et meie rahvus ja kultuur ei ole kuidagi madalam kui teiste Euroopa maade oma. Alaväärsustundel on negatiivne e...
Meeste/naiste võrdõiguslik kohtlemine tööturul Mehi on eelistatud juba ammu tööturul naistest. Arvatakse, et naised ei tee nii head tööd kui mehed ja saavad sageli võrdväärse töö eest meestest madalamat tasu. Sellega kaasneb naiste alavääristamine tööturul. Aga kuidas muuta Arvamused võrdseteks meeste naiste vahel? Naiste tööhõive määr on viimasel kümnendil kasvanud 7,1 % ning jõudnud 2008. aastal 59,1%-ni. See on suhteliselt lähedal Lissaboni strateegias püstitatud eesmärgile (60 % 2010. aastaks). Eestis oli aastal 2008 meeste tööhõive määr 67,8% ja naiste tööhõive määr 59,2%, aastal 2009 meestel vastavalt 58,7% ja naistel 55,7%. Kuigi tavaliselt on olnud Eestis töötuse probleem pigem naiste seas siis nüüdseks on see muutunud ja on rohkem töötuid mehi, kui naisi. Tänapaevases ühiskonnas on üha rohkem naisterahvaid, kes omandavad kõrgharidust, et saada paremale töökohale, kui mehed. Saab öelda...
Kas linnakoolija maakooli noored on sarnased või erinevad? Eestis on sadu tuhandeid koolinoori. Inimestena vaadates on nad kõik ühesugused, kuid neid eristavad nende juuredkoht kust nad tulevad. Ei mõelda just tihti sellele, kui palju mõjutab inimest see, kas ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb päevavalgele küsimus, kas Eesti linna ja maakooli õpilased on sarnased või pigem erinevad? Käisin neli päeva maakoolis, kus oli kuuskümmend õpilast. Võrreldes minu praeguse kooliga, kus on kuussada õpilast on vahe tohutult suur. Esimene võrdlus, mis ma võiksin kohe tuua on keskkond. Väikses koolis tunnevad kõik kõiki ning sõprussuhted on väga lähedased. Algklassid suhtlevad väga edukalt põhikooliga ja vastupidi. Üksteise vastu ollakse tolerantsemad, sest sõprade valik on väike. T...
Raevangla Liis Luidalepp ja Jekaterina Bossenko XI.K 18.02.2016 Tallinna raevangla on spetsiaalselt vanglaks püstitatud hilisgooti hoone, mis on ainus omataoline Eestis. Vangla algne rajamine kaob juba 14.sajandi algupoolele, kuid praegusel kohal asub see alates 14.sajandi lõpust. Teada alates 1337 kui raevangla (Domus Tortoris – rahva suus alevilaut). Praeguse ilme sai hoone 1441-1442 aasta ümberehituse käigus, mida juhtisid kiviraidurid Gerke van Helmede (Helmest), Hans Wiborch (Viiburist) ja Hans Howesten (kiviraidur). Samuti toimus ka igal järgneval sajandil ka väiksemaid parandustöid. 18.sajandil kasutati hoonet linna arstikabinetina, vajas põhjalikku remonti. 1832 aastal müüdi hoone eravaldusesse, muutes hoone elamuks ning eravalduses püsis ta 1979 aastani. 1979-1980 aastal restaureeriti hoone Poola firm...
E- riigi võimalused ja ohud Marite Pilv E- riik ehk elektrooniline riik kuid tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides kasutatakse terminit e- valitsus, sageli ka riiki kui sellise tähenduses. E-riik toimib Eestis edukalt ja targalt talitades on see maailmas meie sõrmejälg ning edukuse allikas. Kui palju on meil e- võimalusi? E- valimistel oleme saanud osaleda juba 2005. aasta sügisest valides kohaliku omavalitsuse volikogu. Iga järgneva aastaga läks võimalus interneti teel valimistel osaleda populaarsemaks . Erinevad uuringud näitavad, et e-valimised on ennast kümne aastaga Eestis tõestanud. Lihtne on küll sedamoodi hääletada oma lemmik kandidaadi poolt, kuid e-valimised ei ole läbipaistvad ning seetõttu ei saa seda 100% usaldada. Igal aastal on ka neid, kes väidavad, et valimistulemusi on võltsitud, olgu see siis e-valimistel või paberkandjal. Selle...
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enam...
Kuidas saab pagulasest eestlane Mina arvan, et pagulasest ei saa kunagi eestlast. Kuna eesti inimesed ja ühiskond ei suuda taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, tavasid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pagulased aina kasvav probleem. Põgenemise põhjus kodumaalt on euroopa kõrge elatustase ja head elutingimused. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda elama heaoluriiki. Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaeste hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu. Need samad põgenikud on tihti peale teisest usust ja kindlasti teisest kultuurist, mis põhjustab suuri konflikte ja...
I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida n...
ANU VÄLBA ÜLDINE INFO • Anu Välba on sündinud 14.mail 1974, täna ta on 41 aastane. • Aastatel 1981–1990 õppis Välba Tori Põhikoolis. • 1990–1992 Sindi Keskkoolis. • Enne teletööd õppis Anu Välba hotellindust. • 1994–1998 õppis Anu Tallinna Pedagoogikaülikoolis telerežii erialal. • Anu oli Pärnumaalt Torist pärit ema ja bussijuhist isa ainus silmatera. VARAJANE ELU • Anu oli kogu kooliaja aktiivselt näitlemisega tegelenud, kuid enne keskkooli lõppu tabas teda seletamatu hirm esinemiste ees ja ta loobus sellest, lavakasse kandideerimisest ei julgenud ta isegi mõelda. • Anu astus hoopis Tallinna Majanduskoolihotellitöö erialale ja kogus seal end kaks aastat, siis pakkus end telesse ning sai noortesaadetesse tööle. • Seejärel astus Tallinna Pedagoogikaülikooli. Sisseastumiseksamitel oli hinne 3. VARAJANE ELU ...
CURRICULUM VITAE AARE ANNUS Aadress Padriku tee1/1-3, Pirita linnaosa, 11912, Tallinn Kontakt Tel. +372 52 473 63 [email protected] Haridus 1975-1982 magister, Tallinn Tehnika Ülikool (Tallinna Polütehniline Instituut), toiduainete tööstuse seadmed ja aparaadid, insener Täiendkoolitus Invicta AS: Strateegiline juhtimine, Meeskonna juhtimine, Projekti juhtimine, Kvaliteedi juhtimine, ISO 9001 juurutamine Finantsjuhtimine Tööalane tegvus 1982 - 1985 Tallinna Piimakombinaat (TPK), insener Tööülesanded: seadmepargi tehnilise dokumentatsiooni korrashoid ja haldamine, remonttööde planeerimine, varuosade tellimine ja laoseisude haldamine 1985 - 1988 TPK remont-mehaanikatsehhi ...
ELUKINDLUSTUS TOOTE LÜHIKIRJELDUS Elukindlustus on kindlustuse liik, mis tagab kindlustatu surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule ja/või võimaldab sääste koguda. Elukindlustus pakub nii sulle endale kui ka sinu lähedastele rahalist kaitset. Kui kindlustusjuhtumit lepingu jooksul ei toimu, ei pea selts raha sulle või lähedastele välja maksma. SIHTGRUPP Elukindlustuse sihtgrupp on inimesed ja nende lähedased. Elukindlustuse mõte on pakkuda rahalist kaitset sinu lähedastele, kui sa ootamatult kas haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu sured. MILLIST VÄÄRTUST SEE TOODE KLIENDILE PAKUB? Tavaliselt sõlmitakse elukindlustusleping selleks, et tagada sinu nimetatud soodustatud isikule sinu surma korral toimetuleku- ja valuraha. Lepingut sõlmides lepitakse kokku elukindlustussumma suurus ja kindlustusperiood. Kui sinuga lepingu kehtivu...
Eesti rõõmud ja mured Igaüks näeb Eestit väga erinevalt. Ühe jaoks on Eesti revolutsioonist laastatud maa teise jaoks õitsev oaas, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu arvates on tänapäeva Eesti nii üht kui teist. Erinevalt teistest euroopa riikides on meil väga kena loodus. Sood, metsad, järved koos imekenade ja omapäraste loomadega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda ei saa mis tahes hinna eest osta. Loodus kas on või ei ole. Paljud linnainimesed kolivad ka linnast maale, et nautide Eesti imekaunist loodust. Ilus Eestimaa loodus on see mis mulle rõõmu pakub. Samuti olen väga rahul kultuurieluga: teatrid, filmitööstus, muusikud ja loomulikult folkloor. Kultuur on see mis hoiab meid koos ja see on meie õnn. Laulu- ja tantsupeod on ideaalseks näiteks, kuid tavaliselt lõppeb see ühtehoidmine peo lõpuga. Eestis on minu jaoks positiivsel kohal ka meie riigi ...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
Slaid 1: Tiitelleht Slaid 2: Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; (3) konkreetselt tema või üldse ts...
Sooline palgalõhe Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Läbi aegade on Eestis mehed saanud naistest rohkem palka. Uuringud näitavad, et mehed saavad ka rohkem palka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta. See tähendab, et pole vahet, mis ameti peal või mis hariduskraadiga naine on, sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased. Üldiselt on Euroopa riikide arengud...
Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba ...
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia...
1.Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse? Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine, maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine. Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse vältimine, toiduainete turu kaitse, kahjulike välismõjude piiramine 2. Nimetage majandusse sekkumise viisid. Riik kehtestab sanitaarhügieeni, tervishoiu ja õhutusnõuded, kontrollib nende nõuete täitmist, maksude kujundamine, riik võib tegelda ise tootmisega, riik teeb rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 3. Millised on majandusse sekkumise vahendid ja instrumendid? - Seadusandluse kaudu (seadused ja määrused, load, litsentsid) - maksu ja hinnapoliitika - otsesed rahalised toetused e. Subsiidium - väliskaubanduse tõkked 4. Mida tähendab konkurents, kõlvatu konkurents? Konkurents - on püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras...
1. Mida tähendab kodanikuühiskond? Kodanikuühiskond - osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks. 2. Kas Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond? Põhjenda oma arvamust. Jah, kuna üksteise abistamiseks ja heaolu loomiseks on nii mõndagi tehtud. 3. Mida tähendab erakond? Mis on erakonna eesmärgiks? Erakond - kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Erakonna eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas. 4. Kes võivad kuuluda Eesti Vabariigi erakonda? Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga indiviidi vabadust, konkurentsi ja õigust valikule; Vasakpoolsed pooldavad riigi suuremat rolli m...
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased Tööjõud – ri...
1. Millised on parlamendi (Riigikogu), presidendi ja vabariigi valitsuse ülesanded? Parlamendi (riigikogu) – seaduste vastuvõtmine; esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja huvisid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Presidendi – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi valitsuse - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthää...
1. ÜRO, NATO, EL, OSCE, OECD loomisaasta, tegevusvaldkonnad ning eesmärgid. ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945 ÜRO eesmärgid: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvaheline koostöö majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel; inimõiguste järgimise edendamine maailmas NATO – Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 NATO eesmärgid: soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks EL – Euroopa Liit 1951 EL põhieesmärk: rahva elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon 1975 OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine; kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll; kaasaaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele OECD - Majand...
Säästlik tarbimine viib paremasse homsesse 06.04.2015 Maailma moodustavad inimesed, inimesed on tarbijad. Meil on metsad, sood, niidud, jõed, järved, loomad, aga kui neid ühel päeval enam poleks. Mis siis saaks? Igaüks sööb, joob, see kõik on tarbimine. Söögi ja joogi valmistamiseks on vaja saadust loodusest, valminud toode tuleb pakendada. Pakendite tegemiseks kulub jällegi tooraineid, mida leidub looduses. Loodus on üheks tähtsamaks eluallikaks. Maailmas on igasuguseid inimesi, noori, vanu, rikkaid, vaeseid – need moodustavad mitmekesise ühiskonna. Rikaste ja vaeste peamiseks erinevuseks on, et ühed saavad lubada endale rohkem. Kummad tarbivad säästlikumalt? Loomulikult vaesemad, sest nemad ostavad vaid hädavajalikku, rikkad samas ka neid asju, mida tegelikult üldse vaja ei lähegi. Tuleb hakata säästlikumalt tarbima. Maa peal pole ressursse lõpmatuseni. Igal asjal on piir. Ka elu saab Maalt kun...
1 RIIGI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande tegevusaruanne sisaldab lisaks käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 sätestatule: 1)Ülevaadet riigieelarve seaduse alusel koostatud tegevuskava täitmise aruandest, milles esitatakse aruandeperioodil rakendatud meetmete tulemused ja nende seosed strateegiliste eesmärkide saavutamisega või kavandatud meetmete rakendamata või tulemuste saavutamata jäämise põhjused; 2)Asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi funktsiooni korraldamisel; 3)Ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja teiste juriidiliste isikute juhtimisest, neisse investeeritud ressurssidest ja nende tegevuse tulemuslikkusest Riigi majandusaasta k...
Arvamusavaldus: Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, tekkivad jäätmed on radioaktiivsed ning ohtlikud kõigile elusorganismidele. Õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad- Lisaks on tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine keerukas ning üpriski kallis. Areng tuumaenergia rakendamise osas on olnud väga kiire ja muljetavaldav vaadates teaduse se...
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine...
kas Eesti peaks kanepi legaliseerima või mitte? 26.09.2014 Nimi Selge on see, et taust eri riikides on erinev, nii kanepitarbimise kui muude sõltuvust tekitavate ainete tarbimise, sealhulgas alkoholitarbimise taseme osas, seetõttu on tähtis küsimus kas Eesti peaks kanepi legaliseerima või mitte. Lugesin üllatava ilmega arutelu kanepi legaliseerimisest, just üllatava ilmega, sest lapsepõlvest saati on räägitud mulle sellest, kui ühest hirmsaimast asjast maamuna peal ning nüüd mõeldakse selle legaliseerimisest. Olen arvamusel, et kõik mis rikub inimese organismi lihtsalt sellepärast, et see on mõnus, ei ole meie riiki tere tulnud. Uimastid. Ma ei leia, et oma organismi uimastamine mõnuainetega - eriti just kanepiga- oleks mingiski mõttes põnev ja mõnus tegevus. Meie riigil on niigi raskusi juba praeguste legaalsete uimastitega nagu alkohol ja nikotiin. Inimesed, kes tarbivad suurtes kogustes alkoholi, ei ole nii adekvaatsed ja usaldav...
annaabi.ee 
