Euroopa piirid tänapäeval (0)

Sten -Gregor Kello 11A
Euroopa piirid tänapäeval
Üks Euroopa Liidu ehk lühendatult (ELi) üks põhieesmärke on luua sisepiirideta ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda, elada ja töötada, teades, et nende õigusi austatakse ning nende turvalisus on tagatud. Antud kontekstis mängib väga tähtsat rolli siseküsimustega seotud poliitika.
Schengeni kokkuleppele allakirjutamine tähendas seda, et Schengeni ala raames koostööd tegevad riigid ei teosta ühistel piiridel enam piirikontrolli. Seega võivad inimesed ühest Schengeni ala riigist ilma passikontrolli läbimata vabalt teise edasi liikuda. Sisepiiride kaotamine tähendab seda, et Schengeni riigid peavad omavahel koostööd tegema, et säilitada
Schengeni ala piires kõrge julgeolekutase. See tähendab ka seda, et nad peavad jagama vastutust ja tegema koostööd ühiste välispiiride valvamisel. Samuti peavad nad rajama kindla aluse koostööle oma väljaspool Schengeni ala asuvate naaberriikidega. Schengeni koostöö hõlmab välispiiride kontrolliga seotud ühiseid kriteeriume, Schengeni alasse sisenemist käsitlevaid ühiseid eeskirju ning osalevate riikide vahelist tihedamat politseikoostööd. Miks vajame ühiseid piirieeskirju? Kas see on meile pigem plussiks või miinuseks?
Peamiseks on ikkagi minu arvates pidev probleemide tulv mida me igapäev kuuleme. Plussiks saame lugeda seda, et rekkameestel ei ole piiripunktides pidevaid oote järjekordi mis tekkisid tänu sellele, et igat autot kontrolliti eraldi. See on aga üks väheseid asju, mis on hea ning seegi ainult säästab aega. Liigne vabadus ja kontrollimatus on aga suureks miinuseks ka rekkameestele kelle autot ei kontrollita ning tihtipeale ei tea autojuhid isegi mida nad vedada võivad. Sellele saab tuua heaks näiteks selle, et kaks nädalat tagasi eetris olnud „Pealtnägija“ saates rääkisid rekkamehed kuidas massiliselt poevad immigrandid kaupade vahele, et pääseda Prantsusmaalt Inglismaale . Tänu vabadele piiridele on nad tulnud algselt kinnisest Aasiast ja arengumaadest ning hiljem läbi lahtiste piiridega Euroopa maade Prantsusmaale, et sealt edasi saada ihaldatus sihtmaale. Prantsusmaal, aga puudub eelnev kontroll selle üle mida üldse Inglismaale viiakse ning tänu sellele saavad ka immigrandid autodele järgi joostes ja nendesse pealtnäha võimatutesse pragudesse peites väga lihtsalt teise riiki. See on aga suureks miinuseks rekkameestele, sest kui Inglismaal tabatakse koormas olevad immigrandid, siis see läheb transportööridele maksma 6000 eurot nägu.
Miinuseks läheb ka kindlasti narkokaubanduse pidev suurenemine, see on küll pidurdamatu kaubandus, ent kui me ei haldaks kõik ühist suurt piiri ja meie piirid ei oleks lahtised, siis selle levik aeglustuks tunduvalt. Tänapäeval laod auto kokaiini täis ning võid sellega hakata rahumeeli Hispaaniast tulema, kuid kui me vaatame kui palju riike jääb sellesse vahemikku ning kui palju piiriületusi, siis ma olen enam kui kindel, et nende täielikul toimimisel see kaup Eestimaa pinnale ei jõuaks. Praegu oli alles juhtum kus kaupa saadi kätte Narvast Eesti-Vene piiril kus piirikontroll on range ning toimib, Iklast tuli aga auto mõned tunnid tagasi läbi ilma mingi probleemita.
Kokkuvõtvalt on see plaan alast kus ei kehti sisepiirid väga hea ning kindlasti ka suurteks plussideks, kuid kui me vaatame miinuste poole, siis ma väidan julgelt, et ka vähem miinuseid kaalub ülesse suurema hulga plusse. Sissejuhatuses ja eelnevalt mainitud tekstis pole me suutnud täita kahte asja, et Schengeni plaan saaks toimuda perfektselt, ehk ei ole suudetud tagada inimeste piisavat turvalisust, mis sellest, et elu ongi karm ning esimese probleemi aluseks võib lugeda „Kõrge“ julgeoleku taseme loomist. See on meil olemas, ent mitte nii kõrge kui ta tegelikkuses olema peaks.