Sooline palgalõhe (0)

Sooline palgalõhe
Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Läbi aegade on Eestis mehed saanud naistest rohkem palka. Uuringud näitavad, et mehed saavad ka rohkem palka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta. See tähendab, et pole vahet, mis ameti peal või mis hariduskraadiga naine on, sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka.
Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias , kuid Tšehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased. Üldiselt on Euroopa riikide arengud soolise ebavõrdsuse vähendamises olnud erisuunalised, mistõttu on üldist trendi raske välja tuua.
Väikseim on palgalõhe muusika - , teatri- ja kunstierialade puhul, kuid sealgi teenivad mehed pisut rohkem. Arhitektuuri ja ehituse vallas rakendusliku kõrghariduse omandanute seas teenivad mehed brutopalka umbes 1200 eurot kuus ja naised 840 eurot kuus. Üsna suur on lõhe ka sotsiaal- ja käitumisteaduste ning tervishoiu puhul. Näiteks tervishoiu vallas rakendusliku kõrghariduse saanud mees teenib umbes 1250 eurot kuus, samal ajal kui naine teenib samas vallas sama haridusega vaid veidi üle 900 euro kuus. (Delfi: Sooline palgalõhe Eestis on masendav : 2013)
Suurem osa meeste ja naiste vahelise palgalõhe põhjustest on teadmata, uuringu järgi võib see tuleneda isikuomadustest, diskrimineerimisest, aga ka liialt vähedetailsest statistikast . (Triin Roosalu : See raskesti seletatav palgalõhe: 2013) Suurim palgalõhe (31-33%) on meestel ja naistel vanusevahemikus 25-44 aastat, mil laste kasvatamine on kõige tõenäolisem. Samas selgub , et vallalisi mehi ja naisi võrreldes on palgalõhe väga väike ning ka lastega ja lasteta naiste palkade erinevus üldisest palgalõhest oluliselt väiksem (1,2%). Uuring leidis, et see viitab soolisele diskrimineerimisele, mis ei ole otseselt seotud olemasolevate lastega, vaid pigem töötaja sooga, mõjutades kõiki naisi kui ka tulevasi emasid. (Urmas Jaagant: Palgalõhe põhjused: 2011)
Eestis on naistel selgelt nõrgem majanduslik positsioon. Meie riigis on last üksi kasvatajateks üldiselt naised. Naiste madalalt tasutamine mõjutab ka laste toimetulekut ning laste vaesust ühiskonnas. Kuna naised saavad meestest vähem palka, sõltuvad nad partnerist rohkem. Seetõttu peavad paljud naised taluma alavääristavaid suhteid ning kannatama nende vastu suunatud vägivalla all.
Ma arvan, et Eestist oleks võimalik luua ühiskond, kus sooline palgalõhe ei oleks nii seletamatult suur, kui inimesed suhtuksid sellesse probleemi tõsisemalt. Soolist palgalõhet tuleks rohkem propageerida. Paljud inimesed ei ole teadlikud sellest probleemist, eriti noored. Et tulevik liiguks paremuse suunas, peab noori probleemist teavitama. Samuti tuleks kõrvale vaadata soolistest stereotüüpidest (a la naine kuulub kööki ja laste eest hoolitsema). Eestis leidub palju võimekaid naisi, kes oleksid võimelised ka presidendi või peaministri funktsioone täitma.