10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
reinor
Õppematerjali autor
Minu Eesti rõõmud ja mured Aegade jooksul on Eestit nähtud väga erinevalt. Nii näevadki eri ajastu kirjanikud ja luuletajad Eestit igaüks omamoodi. Ühe jaoks on Eesti õitsev oaas, teise jaoks revolutsioonist laastatud maa, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu tänapäeva Eesti on nii üht kui teist. Erinevalt eurooplastest on meil loodus täiesti olemas. Sood, järved, metsad ja karud koos ilveste ja huntidega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda nad ei saa osta ka mis tahes raha eest, ega odavalt Türgist või Hongkongist sisse vedada. Loodus kas on või ei ole. Meil on ja paljud inimesed kolivad linnast taludesse, sest linnal pole nõudlikule inimesele midagi pakkuda. Ilus Eestimaa loodus on nimelt see, mis mulle vaid rõõmu pakub.
..........................................................................11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees...............................................................12 3.3. Küsitluse analüüs..............................................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3
eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole
............................................................... 13 3.2. Punalipp....................................................................................................................................18 3.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................20 3.4. Vooremaa 2007-2008 ..............................................................................................................21 4. Eesti uudised....................................................................................................................................24 4.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992................................
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus
- üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid