Keel ja ühiskond
I peatüki kokkuvõte: kokku 58
punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema.
Kasutada võid õpikut , oma vihikut, lehekülgi ethnologue .com,
wikipedia.org ja uralistica.com.
Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”,
28–39 „4”, 20–27 „3”
Nimi: Sven Eric Tamme
1. Kirjuta igasse lahtrisse ,
mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet
või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p)
Keel kui...
...kommunikatsioonivahend
Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni.
Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi,
jagada korraldusi, esitada küsimusi jne.
...suhete hoidja
Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed
räägivad ebaolulistest asjadest,
kuid teevad seda meeldival viisil.
...emotsioonide väljendaja
toimub enamasti sõimusõnade vahendusel,
kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng.
...identiteedi kandja
Emakeel väljendab rahvusidentiteeti,
st kuulumist selle keele kõnelejate hulka.
...kultuuri kandja
Sõnad kujunevad keeles,
mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks.
Keel väljendab ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet.
...mõtlemisvahend
Mõtted on peas põhiliselt keelelisel kujul,
mõisted sõnadena ja mõtted lausetena.
2. Kirjuta võõrsõnadele õige tähendus. (6p)
funktsioon
see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll.
verbaalne
sõnaline suhtlemine.
eufemism
peitesõna või -väljend mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel
hüpotees
on kontrollitav väide, uurimisküsimus , mida soovitakse tõestada.
identiteet
on omadused, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega
3. Kirjuta mõistete taha nende sisu. Õpikulaused ei lähe
arvesse. (8p)
monogenees
kõik keeled põlvnevad ühest allikast.
lingua franca
ühine suhtluskeel kahe erineva emakeelt kõneleva inimese vahel.
isolaatkeel
keel millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt.
tehiskeel
mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud.
kahekordselt kodeeritud sõnum
sõnum millel on kahekordne kodeerimise aste.
keelepuu
mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks
algkeel
millest arenesid teised keeled.
keelesugulus
keelte ühine algupära , põlvnemine ühest algkeelest, kuulumine samasse keelkonda või hõimkonda.
4. Täida lüngad. (4p)
Maailmas on 6000-7000 keelt. See arv on hinnanguline, sest
(õpikulaused ei lähe arvesse)
1. Kuna väga raske on määrata keele ja murde piiri.
2. Kõiki keeli pole üle loetud võib olla avastamata keeli.
3. Osad keeled on väljasurnud.
5. Kirjuta keelte nimed tabeli õigesse lahtrisse. (5p)
Prantsuse, heebrea , armeenia , aserbaidžaani, araabia , läti, iiri,
kreeka, eesti, korea, ungari, udmurdi , mari, komi , hiina, jaapani,
türgi, inglise, vene, gruusia
Keelkond
Keeled
Keelkond
Keeled
Indoeuroopa
prantsuse, armeenia, läti,
iiri, kreeka, vene, inglise
Hiina-Tiibeti
hiina, jaapani
Soome-ugri
eesti, ungari, udmurdi,
mari, komi
Nigeri- Kongo
Afroaasia
heebrea, araabia
Austroneesia
Altai
aserbaidžaani, türgi
Isolaatkeeled
baski, korea, jaapani
6. Analüüsi Uurali keelepuud (lk 54) ja vasta järgmistele
küsimustele. (3p)
a) Mis on handi keele kaks kõige lähemat sugulaskeelt?
Ungari ja Obiugri.
b) Millal kujunesid välja läänemeresoome keeled?
u 2000 aastat tagasi.
c) Millised keeled on skeemi põhjal kõige hiljem välja kujunenud?
Niidumari, Mäemari, Ungari, Mansi.
7. Analüüsi lk 61 tabel 4 põhjal, milliste Uurali rahvaste
juures on emakeeleoskus pigem kõrge ja milliste juures pigem madal.
Millega võib emakeeleoskuse protsenti seletada? Abiks on teksti
tabeli kõrval. (8p)
Emakeeleoskus on pigem kõrge maride , vadjalaste, komide ja
permikomide seas, madal on oskus handide, eenetsite, isurite,
manside, nganassaanide seas.
8. Tutvu Uurali suhtlusportaaliga uralistica.com. Mis keeltes
m.a. Soomevolga haru edasine jagunemine toimus indiaanikeelte kõnelejaid arvatakse 1000−500 aastat e.m.a ning umbes 2000 aastat tagasi jagunes läänemere- ( *on märgitud väljasurnud keeled ) kokku olevat umbes samapalju, kuid soome haru algkeelteks, ühest pärineb ka eesti keel. liivi indiaanikeeli on palju rohkem – üle Võrreldes indoeuroopa keelepuuga on uurali keelepuu algkeelte ja nende eesti 600
Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus.
st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Verbaalne- sõnaline suhtlemine. Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel. Hüpotees-on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. 3.
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis
2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis. Ka keelte ja murrete vahel on pahatihti raske selget joont tõmmata ning keeleteadlased on ise selle koha pealt eri arvamusel. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too,
Kõik kommentaarid