Kaastekst: pagulaste siht-ja lähteriigid (0)

Slaid 1: Tiitelleht
Slaid 2:
Pagulane on välismaalane , kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse.
Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma , sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud . Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba.
Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada , sealhulgas:
(1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise;
(2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise;
(3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise tõttu, mis on põhjustatud rahvusvahelisest või riigisisesest relvakonfliktist. Täiendava kaitse saajale antakse Eestis üheaastane elamisluba.
Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et saada rahvusvahelist kaitset. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei- ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni.
Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba.
Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus.
 
Slaid 3:
Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda .
Teise maailmasõja ajal toimus suurim põgenemislaine eesti rahva ajaloos. Rootsi oli kõige ihaldatum põgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. Aprilliks 1945 arvatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast. Teine suur põgenikelaine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatidega Rootsi. Pagulaste endi andmeil oli oktoobriks 1946 Saksamaa läänetsoonide põgenikelaagris üle kolmekümne tuhande eestlase.
Euroopa rändekriis või Euroopa pagulaskriis algas 2015. aastal, kui tõusev arv migrante alustas oma teekonda Euroopa Liidu poole, lootes asüüli saada. Tuldi üle Vahemere või Kagu-Euroopa
Väljend “pagulaskriis” ja “rändekriis” võeti laialt kasutuselt 2015. aasta aprillis, kui viis laeva, milles oli pea 2000 migranti, kes lootsid Euroopasse jõuda, Vahemeres põhja läks. Kokku said surma umbes 1200 inimest.
Olukorrad, mis hetkel pagulaskriisi süvendavad on kodusõda süürias , sõda Iraakis, Afganistaanis, Somaalias ja Darfuris.
Inimesed põgenevad ka Eritreast, mis on üks represiivsema poliitikaga riike maailmas. Seal põgenetakse sunnitöö eest ning lisaks määramatu vastu tahtmist väeteenistusse võtmise eest.
Slaid 4 (joonis):
Konfliktid Süürias on endiselt üks suurimaid põhjusi rändekriisi jaoks, kuid ka jätkuv vägivald Afganistaanis, kuritegevus ja ärakasutamine Eritreas ja vaesus Kosovos on ajendiks, miks inimesed otsivad elupaika mujalt.
Alates 2015. aasta jaanuaris on inimeste sissevool Euroopasse üle Vahemere olnud kõige suurem Süürialaste (48%), Afganistaanist (21%) ja Iraagist (9%) pärit.
Slaid 5 (joonis):
Selle joonise pealt on näha 10 riiki, kust tuli Euroopasse 2015. aasta esimesel poolel kõige rohkem asüülitaotlejaid. Enim oli varjupaigatoatlejaid-ligi 200 000, pärit Süüriast, üle poole vähem, ligi 90 000, Afganistaanist ning umbes 65 000 Kosovost.
Slaid 6:
Majandus-või mugavusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Pagulane aga lahkub oma kodumaalt kuna ta elu on ohus.
Migrandid Balkanimaadelt, Lääne-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast on tõenäoliselt majandusmigrandid, kes pagevad vaesuse ja tööpuuduse eest, lootes leida parem eluviis ja paremad töövõimalused, ilma, et tegelikult rahvusvahelist kaitset või pagulasestaatust vajaksid.
Enamus asüülitaotlejatest, kes on pärit Serbiast, Makedooniast või Montenegrost aga on inimesed, kes tunnevad , et neid diskrimineeritakse nende päritolumaa tõttu.
Nigeeriast ja Pakistanist pärit inimesed võivad olla mõlemat-nii majandusmigrandid, kui ka sõjapõgenikud, kes põgenevad vägivalla ja sõja eest. (Sõda käib riigi ühes pooles ).
Slaid 7:
Euroopa Liidu riigid üheskoos pagulasstaatuse andnud pisut enam kui 1 miljonile inimesele, andes seega peavarju umbes 6% maailma pagulastest . Seega, Euroopa Liit võtab vastu vaid murdosa kõikidest inimestest, kes on olnud sunnitud oma kodud maha jätma ja teise riiki põgenema.
Lääneriikides on vaid 14% kogu maailma pagulastest-enamik, 86% elavad arengumaades.
Süüria kriis on selle ebakõla eriti ilmekalt esile toonud . Sellal kui Süüriast on põgenenud ligi 4 miljonit inimest, on Euroopa riigid vastu võtnud vaid 217 000 Süüria põgenikku, mis moodustab vaid 5-6% nende koguarvust, vaatamata sellele, et lähim Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn asub Damaskusest vaid sajakonna kilomeetri kaugusel. Euroopasse jõudnud süürlastest on enam kui pooled varjupaigataotluse esitanud kas Saksamaale või Rootsile, tuues esile ka varjupaigataotlejate väga ebaühtlase jaotumise Euroopa Liidu riikide vahel. Näiteks, sellal kui Eesti võtab vastu 118 varjupaigataotlust miljoni elaniku kohta, võtab Austria vastu ligi 3300 inimest miljoni inimese kohta, Ungaris üle 4300 ja Rootsi võttis vastu üle 8300.
Slaid 8:
Eurostati andmetel on Euroopa Liidu liikmesriigid 2014. aastal saanud üle 626,000 asüülitaotluse. See number on suurim alates 1992. aastast, kus saadi umbes 672,000 taotlust . Asüüli anti rohkem kui 185 tuhandele varjupaigataotlejale.
Asüülitaotlejate arv kahekordistus 2015 aastal-varjupaigataotlejaid oli pea sama palju kui eestlasi-üle 1,25 miljoni inimese.
Neli Euroopa Liidu riiki-Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Prantsusmaa said üle kahe kolmandiku Euroopa liidu asüülitaotlejate avaldusest ning tagasid umbes kahele kolmandikule neist ka varjupaiga. Samas olid Rootsi, Ungari ja Austria enim rahvastikuarvu kohta varjupaigataotlejaid vastu võrnud riigid.
Slaid 9:
Eesti on olnud seni konservatiivse pagulaspoliitikaga ning meile on saabunud kaduvväike osa põgenikest, kes endale elupaika otsivad. Tänaseks on iga päevaga lisandumas pea poole rohkem põgenikke, kui vaid paar aastat tagasi.
Eestis on lubatud varjupaika paluda igaühel. Varjupaika palumine pole kuritegu , vaid inimõidus. Eestis on vaid üks pagulane umbes iga 15 000 inimese kohta.
Eestis esitati 2013. aastal 97 varjupaigataotlust, millest pagulasena tunnustati vaid 7 isikut.
Slaid 10 (joonis):
Eestis on varjupaika taotlenud 1997-2015 aasta jooksul 846 inimest, aastal 2015 taotles varjupaika 213 inimest, mis eelnevate aastatega võrreldes on väga suur arv.
Slaid 11 (joonis):
Siin joonisel näete varjupaigataotlejaid kodakondsuse lõikes. Kõige enam on Eestisse taotlenud pagulasestaatust Ukraina, Venemaa, Gruusia, Süüria ja Afganistaani kodanikud.
Slaid 12 (joonis):
Siin on näha Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu rahvusvahelised otsused varjupaigataotlejate osas. Vaid veerand taotlejatest sai kas positiivse otsuse.
Alates 1997. aastast kuni 2013 aasta lõpuni on eestis varjupaika taotlenud 446 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud neist 74-le inimesele. See on kahekordse bussitäis inimesi.
Nõukogude okupatsiooni ajal sai poliitilist varjupaika Läänes üle 72 000 eestlase.
Slaid 13:
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president
Ilon Wikland, eesti päritolu rootsi kunstnik ja illustraator
Albert Einstein , füüsikateoreetik ja 20. sajandi suurim teadlane
Mika, popmuusik
Freddie Mercury , ansambli Queen solist
Sigmund Freud, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja
Bob Marley, muusik
Friedrich Nietzche, filosoof
Slaid 14:
Pagulase teekond ( link : http://humanrights.ee/pagulane/ )
Slaid 15: Kasutatud kirjandus