Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Eesti peaks kanepi legaliseerima või mitte? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Kas Eesti peaks kanepi legaliseerima või mitte #1 Kas Eesti peaks kanepi legaliseerima või mitte #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teague Õppematerjali autor
Selge on see, et taust eri riikides on erinev, nii kanepitarbimise kui muude sõltuvust tekitavate ainete tarbimise, sealhulgas alkoholitarbimise taseme osas, seetõttu on tähtis küsimus kas Eesti peaks kanepi legaliseerima või mitte.
Lugesin üllatava ilmega arutelu kanepi legaliseerimisest, just üllatava ilmega, sest lapsepõlvest saati on räägitud mulle sellest, kui ühest hirmsaimast asjast maamuna peal ning nüüd mõeldakse selle legaliseerimisest. Olen arvamusel, et kõik mis rikub inimese organismi lihtsalt sellepärast, et see on mõnus, ei ole meie riiki tere tulnud.
Uimastid. Ma ei leia, et oma organismi uimastamine mõnuainetega - eriti just kanepiga- oleks mingiski mõttes põnev ja mõnus tegevus.
...

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
odt

Põhjalik gümnaasiumi lõpu uurimustöö kanep, kanepi tarbimise ajalugu, KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS

koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed........................................ 6 1.4. Ennetustöö mõju kanepitarbimisele koolinoorte seas.................................... 8

Kirjandus
thumbnail
18
odt

Narkootikumid ja nende mõju inimesele. Lihtne selgitus.

enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1

Narkootikumid
thumbnail
86
ppt

Riskikäitumine

Riskikäitumine Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458) Julia Nikolina Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt

Sotsiaalpedagoogika
thumbnail
16
doc

Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine

elutähtsaid oskusi. 1. Sõltuvusainete tarvitamisest Eestis Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. 2001 aasta uurimuse järgi uimastite kasutamise sagedus tõusis pidevalt. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine (Kraav 2001: 77). 2007 aastaks situatsioon on natuke paranenud. Kui võrrelda 2007. aasta Eesti uurimistulemusi 2003. aasta ja varasemate uurimuste tulemustega, võib täheldada aga teatavat uimastite tarvitamise stabiliseerumist. Suurt tarvitajate/katsetajate osakaalu tõusu, mis iseloomustas kahe eelneva uurimuse võrdlust (1999 ja 2003) enam ei ole. Legaalsete uimastite ning ka mõne illegaalse uimasti osas on tarvitajate osakaal vähenenud. Illegaalsete uimastitega katsetajate osakaal on võrreldes 2003. aastaga tõusnud. Peamiseks

Arenguõpetus
thumbnail
37
odt

Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele.

......................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale................................................................................................6 2.Uimastavate ainete mõju inimesele...................................................................................................8 2.1 Kanep .......................................................................................................................................8 2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale...........................................................................................9 2.2 Amfetamiin..............................................................................................................................10 2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale.......................................

Teadus tööde alused (tta)
thumbnail
19
doc

Konspekt I osa

9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti

Sõltuvuskäitumine
thumbnail
14
docx

Uimastid

igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioodi on eksperdid nimetanud uimastite tarbimise "mesinädalaiks". Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik need inimesed, kes oma kutsetöös või ühiskondlikus tegevuses puutuvad kokku uimastite ja nende

Psühholoogia
thumbnail
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

......................................................................................................................... 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,

Käitumine ja etikett




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun