Millest lähtuvalt teed sina oma tarbimisvalikuid? (0)

Millest lähtuvalt teed sina oma tarbimisvalikuid?
Kõik tarbivad igapäev midagi, kes rohkem, kes vähem. Niipalju kui on inimesi,on ka tarbimisharjumusi. Tähtis on endale aega ajalt meelde tuletada: kas kõike ,mida tahad omada, on ikka väga vaja?
Kui järele mõelda, siis pean ennast säästvaks tarbijaks. Ei ole priiskava eluviisiga ega fanaatiline säästja. Teen oma ostud alati eelarvest lähtuvalt. Kui vaja, kogun.
Tarbimine on ka söömine. Meie pere sööb alati ise valmistatud toitu.Nii on harjutud juba lapsepõlvest ja tean alati ,mis toidus sees on. Aedviljad tulevad oma aiamaalt: tomatid, kurgid ,kartul, peedid , marjad, porgand jne.
Tametoitlusest ei pea lugu, aga sööme palju aedvilju sisaldavid toite kala või lihaga.
Tähtis on,et toit oleks võimalikult naturaalne ja ei pelga süüa sama toitu ka järgmisel päeval.Poes käies vaatan alati soodushindadega kaupu ja vahel saab ka mõne asja allahinnatud letist.
Kulutusi peaks veel vähendama sellega, et ei peaks igapäev poes käima-see on pidev enesedistsipliini küsimus.
Tänapäeval ei kujuta ette elu elektrita , aga oma maja küttesüsteem põhineb puuküttel (ahjuküttel).
Esiteks on elektriküte kallis ja teiseks pole ta tervisele (nahale, hingamise kvaliteedile)hea.
Majas on ka vana hea puuküttega pliit (lisaks elektriahjule) ,mis annab ise juba väga palju sooja.
Olen näinud kõrvalt palju inimesi, kes ostavad endale palju asju lihtsalt sellepärast, et saab soodsalt . Tihti juhtub aga nii, et enamik asju pole vajalikud ja paljudel sooduskaupadel on ka lühike eluiga.
Kui rääkida riietest ja jalanõudest, siis soovitaksin osta näiteks kaks paari korralikke ja kalleid kingi viie paari odavate asemel. Hinna ja kvaliteedi suhe peab muidugi paigas olema, aga teatud firmamärgid garanteerivad siiski ka kvaliteedi. Need on küll tavakingadest kallimad, aga klassikaliselt stiilsed ja peavad teise paariga vahetades, aga sellegipoolest tihti kandes ka kauem vastu. Sel juhul kestavad kingad kümme aastat, millal ongi aeg need uute ja moodsamate vastu vahetada.
Enamus riideid ostan taaskasutusest, see on kuidagi põnevam ja odavam.
Jäätmekäitlus on väga organseeritud.Toidujäätmed lähevad kompostiks, metall kokkuostu,ohtlikud jäätmed selleks ette nähtud vasuvõtupunkti, puujäätmed kütteks jne.
Väljas me söömas ei käi, alkoholi ei tarbi.
Enamus raha ,mis peale maksude maksmist ja hädavajaliku ostmist järele jääb, läheb kodu ja aia renoveerimisele. Säästa ei õnnestu paraku midagi.
Tarbimisvalikuid teen seega lähtuvalt hinnast, kainest mõistusest ja eelarvest ja enda väljakujunenud eelistustest. Aga arenguruumi on, et veel teadlikumalt tarbida.
Kui ikka palju raha pole,siis pole ka probleemi, kuhu seda kulutada.
Lihtsaim viis oma pere majandusolukord kontrolli all hoida, on eelarve koostamine. Eelarve koostmine annab hea ülevaate tuludest ja kuludest ja on abiks säästmise planeerimisel. Seda võib teha käsitsi või arvutiprogrammi abil, kus on parem ülevaade.
Tuleb omale püstitada finantseesmärgid, seejärel hinnata tulusid ja lõpuks planeerida väljaminekuid.
Teadliku tarbimise alus on mõõdukus. Mõõdukus on voorus, mitte keskpärasus. Kas säästa tuleks mõõdukalt.
Kui aga vaadata maailmas kujunenud tarbimishulluse (USA, Hiina, India jne) üldisemat pilti, siis võib rahuga väita, et Eestis seda nii hullusti pole märgata.
Näha on , et paljude inimeste peamised eesmärgid elus on seotud staatuse ja jõukusega. On vaja osta asju, et teistele näidata oma jõukust. Olgu need siis firmariided , maja, auto jne. See on ju omamoodi haigus janendel inimestel on psühholoogilised probleemid, arvan.
Lõpetuseks: meid on varsti siin planeedil 9 miljardit inimest. Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu.
Inimesed on mures, kas naftat ikka jätkub ? Ja mis siis kui jätkuks ? Kas suurendaksime siis tarbimist, saastamist ja maa hävitamist? Asi ei ole selles kui kauaks veel jätkub naftat, vaid selles kas selle kasutamine on antud hetkel otstarbekas ja hädavajalik. Äkki oleks mõtekas hoopis piirata tarbimist, lõpetada maa kurnamine, loomade ohjeldamatu piinamine ja söömine, sõdimine, tapmine , hävitamine, õhu ja vee saastamine ja polekski niipalju naftat vaja.
Õnneks ongi olukord muutumas. Inimesed saavad iga päevaga teadlikumaks, mõtlevad suuremalt ja näevad kaugemale. Iga inimene saab oma igapäevaste tegudega muuta maalaste elu. Me kõik oleme osalised luues maailma paremaks paigaks.
Käime rohkem jala, ostame või kasvatame omale ise orgaanilist toitu, kasutame vähem plastikut, kasutame vett mõistlikult, tarbime vähem, tekitame vähem prügi, hoolime iseendast ja teistest ning juba ongi maalilm parem ja puhtam paik meie kõigi jaoks.