50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marved1
Õppematerjali autor
Naised loobuvad palgatööst kas täielikult või osaliselt või siis püüavad rabada kahel rindel nii kodus kui tööl. Tööelus avalduvad meeste ja naiste erinev käitumine, nende võimalused ja riskid üsna selgelt: naiste ja meeste erinev palk meeste või naiste ülekaal teatud ametites või elualadel, erinevad võimalused edutamise, koolituse jm osas. Töö on oluline eneseteostuse valdkond ning vahend majandusliku iseseisvuse saavutamisel. Võrdsete võimaluste puudumine tööturul toob kaasa ja taastoodab ebavõrdsust ka teistes elusfäärides. Monitooringus vaadeldakse, kuidas suhtuvad inimesed töötamisse. Küsimustest selle kohta, kui oluline on töötamine inimeste jaoks ning kuidas nad seda väärtustavad, selgub, et Eesti mehed on enam orienteeritud tööle ning nende jaoks on töötamine olulisem kui naiste jaoks. Kui partner teeniks piisavalt ning materiaalne olukord võimaldaks, siis töötaks täiskoormusega 69% mehi aga vaid 27% naisi. Samas ligi
"12 11 http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/2_raport.pdf 12 http://www.bpw-estonia.ee/tilliga-ja-tillita 7 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009] (1) Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. (2) Eesmärgi saavutamiseks sätestab seadus: 1)soolise kuuluvuse alusel diskrimineerimise keelu era- ja avalikus sektoris; 2)riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust; 3)kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise. 13 2008
................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise
Lõppdokument on aluseks ka Eesti rahvuslike tegevuskavade prioriteetide määratlemisel. Konverentsi järel loodi ministeeriumidevaheline komisjon, kelle otsusel on soolise võrdõiguslikkuse aspektist prioriteetsed arengusuunad: 1). Luua ja tugevdada riiklikke struktuure, mis integreeriksid võrdõiguslikkuse põhi-mõtet kõigisse valdkondadesse. 2). Analüüsida Eesti seadusandluse vastavust rahvusvaheliste võrdõiguslikkuse standarditega. 3). Naiste olukorra parandamine tööturul ja nende osaluse suurendamine otsuste vastuvõtmisel. Nende riiklikult võetud kohustuste täitmiseks loodi 1996. aasta detsembris Sotsiaal- ministeeriumisse võrdõiguslikkuse büroo. Tänu rahvusvaheliste organisatsioonide, välis- fondide ja eelkõige Põhjamaade toetustele on tänaseks kujunenud hulk naisorganisatsioonide võrgustikke,kes tegelevad võrdõiguslikkuse kaitsmise eest. 1998. aastast töötab Balti- ja
muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamist. Kohalikele omavalitsustele ju tegelikult ette ei kirjutata, mida ja kuidas nad peavad tegema. Ühtlasi ei ole neile ka täiendavaid ressursse eraldatud, mille taha siis tegelikult või ka ainult kõnedes mitmed projektid ning jäävad. Siinkirjutaja isiklik arvamus on, et oluline pole mitte ilmtingimata sooliselt võrdne esindatus, vaid võrdne kohtlemine ning võimaluste tagamine. Seepärast tundub pisut üleliigne klausel paragrahvis 11, lõige 1, punkt 2, et tööandja peab võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi /../. Teisalt on see aga võimalus mingitki moodi reguleerida naiste esindatust, näiteks juhtivatel ametikohtadel. Oleks vaja ka pisut lisainformatsiooni, kuidas saab tööandja hoolitseda, et töötaja oleks kaitstud seksuaalse ahistamise eest (paragrahv 11, lõige 1, punkt 4). Üheks
vanaduspõlves; · kogutud summa saad kasutusele võtta juba 55- aastaselt; · väljamaksed on maksuvabad Pensionisüsteemid- ja skeemid · Väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peab pension olema ca 65-70% eelnevast sissetulekust Hinnanguliselt annavad riiklik pension ja kohustuslik kogumispension kokku umbes 50% inimese pensionieelsest kuusissetulekust. · Elustandardi hoidmiseks vanaduses on vajalik "toetuda" kõigile kolmele pensionisambale. Eakad tööturul positiivseid ja negatiivseid aspekte? EL ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile Praxis, 2004 Pensionitaseme adekvaatsus eakate vaesusriski vältimine, varasema elatustaseme säilitamine, põlvkondadevaheline solidaarsus Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine pensionisüsteemide finantsaluse tugevdamine, sh tööhõive suurendamise, varajase pensionile siirdumise võimaluste vähendamise kaudu, säilitades tasakaalu majanduslikult
Õpingute ajal töötamise mõju tööturule sisenemisele Õpingutega seotud töö - tõenäolisemalt sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkondade üliõpilastel, vähem tõenäolisemalt äri, majanduse ja juura üliõpilastel Õpingutega seotud töö vähendab töökoha otsimise aega ja suurendab tõenäosust, et esimene põhitöö on erialane töö Suurem mõju kui esimesel töökohal (erialasel või mitteerialasel) 4. Hariduse roll tööturul Inimkapitali teooria Koolis omandatakse oskusi, mida saab tööturul müüa Enam koolis käinud inimesed on tööandjate jaoks väärtuslikumad Haridus tagab kõrgema palga ja stabiilsema töökoha Üldised ja spetsiifilised oskused Tööandjad käituvad ratsionaalselt otsides töövõtjaid hariduse järgi ja töövõtjad käituvad ratsionaalselt investeerides haridusse Kriitika inimkapitali teooriale: Täiuslik konkurents
muutub. Kui töötajad nõuavad kõrgemaid palku, nihkub tööjõu pakkumise kõver üles. Ls1 (W suureneb) W/P Ls2 Ls0 (W/P)1 2. Tööjõu aktiivsem osalemine (W/P)2 tööturul tõstab pakkumist või kui kas ab huvi kasvab h i töötamise vastu ast (W/P)0 (alandatakse töötute abirahasid). Tulumaks väheneb. See tõstab
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid