Raevangla (0)

Raevangla
Liis Luidalepp ja Jekaterina Bossenko XI.K
18.02. 2016
Tallinna raevangla on spetsiaalselt vanglaks püstitatud hilisgooti hoone, mis on ainus omataoline Eestis. Vangla algne rajamine kaob juba 14.sajandi algupoolele, kuid praegusel kohal asub see alates 14.sajandi lõpust . Teada alates 1337 kui raevangla (Domus Tortoris – rahva suus alevilaut).
Praeguse ilme sai hoone 1441- 1442 aasta ümberehituse käigus, mida juhtisid kiviraidurid Gerke van Helmede (Helmest), Hans Wiborch (Viiburist) ja Hans Howesten (kiviraidur). Samuti toimus ka igal järgneval sajandil ka väiksemaid parandustöid.
18.sajandil kasutati hoonet linna arstikabinetina, vajas põhjalikku remonti.
1832 aastal müüdi hoone eravaldusesse, muutes hoone elamuks ning eravalduses püsis ta 1979 aastani. 1979-1980 aastal restaureeriti hoone Poola firma PKZ poolt. Kõrvaldati hilisemad lisandid ning ühendati hoone raekoja tänav neljaga, muutes hoone tühiseks muuseumikompleksiks – Tallinna Linnamuuseumi filiaaliks .
1980 21.juulil avati muuseum linnarahvale. Aastatel 1982-1988 tegutses muuseum näituste galeriina. 1983 aastal alustati fotonäituste tegemist. Kuni tänase päevani on hoone tegutsenud linnamuuseumina ning seal domineerivad fotonäitused.
Tallinna all-linna keskaegsed elamud olid kitsad , kõrged ning gootipärased, asetsedes tänavajoonel üksteise kõrval. Maja taha jäi pikk kitsas hoov. Raevangla sisaldab eeskoda, kolme pikka silindrivõlvidega vangikongi, ning kahte väiksemat kongi, kahte käimlat ehk danskerit. Samuti leidub väheldane siseõu .
Sellel hoonel olid silindervõlvid, mis oid massiivsed ja paksud. Et müürid oleksid vastupidavamad ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli pime. Märkasime ka raevangla hoonel akende vähesust ning nende olemasolul olid need väikesed ja kitsad. Samuti leidus ka laes ristvõlve, kuid domineerisid siiski eelpool mainitud silindervõlvid.
Vanglamaja oli kitsas, kolmekorruseline tüüpiline keskaja hoone. Sarnanes välimuselt kaupmehe hoonele. Katusel on ka hiljuti ehitatud kaubaluuk, mis ei pärine keskajast. Portaalini viib niššidega paariastmeline trepp . Portaal, mis asus põhjas, on kitsas ja tagasihoidlik, see on tehtud paekivist. Üldiselt portaalid seest ja väljastpoolt ei erine, kõik on identsed ja tagasihoidliku ehitusega. Kuna on tegemist vanglahoonega, on uksel kaunistused rauast. Põhirõhku pole pandud hoone kaunistamisele.
Portaali kõrval on kaks madalat keldriluuki, mida kasutati keskajal kauba veoks keldriruumidesse, kus olid kaubalaod ning ühtlasi ka ajutiste vangide vangikongid.
Hoonele on omased kitsad trepid, uksed ja aknad, kivist põrandad, laed olid kõrged ning seal olid puidust palgid . Sissepääsu juures asus pimik, kus legendi kohaselt hoiti kõige agressiivsemat vangi, kellel hiljem raiuti pea maha. Hoone teisel korrusel asus vanglaülema eluruum , mis oli teistest ruumidest tunduvalt suurem ning sellel olid aknad vaatega raekojale.
Enamus hoonest on ümber ehitatud või restaureeritud, ainsad originaalsed säilmed on üks uks hoone kolmandal korrusel, mis on madal ning massiivne , ja üks rõngaskonks keldris, kus hoiti vange ketiga kinni.