Vastus leiad õppematerjalist: Töö, tööturg, mõisted

Töö, tööturg, mõisted (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas toimub tööleasumine?
Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused?
Millised on töövõtja peamised õigused ja kohustused?
Milliseid võimalusi pakub töötule töötukassa?
Mis makse mis ga tasub töövõtja milliseid aga tööandja 2015a?
Miks on noorte tööpuudus kõrge?
Mitu ja millest kes maksab?
Mis on riiklikud ja mis kohalikud maksud?
Mis on riigieelarve?
Mis on riigieelarve koostamise aluseks?
Mis institutsioon koostab mis institutsioon võtab vastu riigieelarve?
Kuidas toimub riigieelarve koostamise protsess?
Mis asjaoludel võib väita et riigieelarve seadus on oluline?
Miks on riigieelarve tasakaal oluline?

1.Kas Eestis valitseb tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjenda oma valikut.
Tööjõupuudus, sest töövõimelisi ja oskajaid inimesi on vähe, paljud läinud välismaale.
2. Kuidas toimub tööleasumine?
Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused.
3. Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused?
Tööandja kohustused:

kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi

maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal

andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu

tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust

tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused
Tööandja õigused:

töötaja karistamine töölepingu rikkumise eest

katseaja kohaldamine

seaduses ettenähtud korras koondamine või vallandamine
4. Millised on töövõtja peamised õigused ja kohustused?
Töövõtja kohustused:

teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi

teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal

täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi

osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel
Töövõtja õigused:

õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinsepektsiooni poole

õigus keelduda osaliselt või täielikult töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel
5. Selgita mõisted: tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, heitunud, töötu.
Tööturg – süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised aga töökohti
Tööpuudus – olukord, kus tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti
Tööjõupuudus – olukord, kus pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha
Heitunu – tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunud
Töötu -
6. Milliseid võimalusi pakub töötule töötukassa?
Töötu toetus, töötuskindlustushüvitis, ettevõtluse alustamise toetus, palgatoetus
Võimalik saada tööalaseid koolitusi: täiend- või ümberõpet, informatsiooni vabade töökohtade kohta, tööotsingu nõustamist, karjäärinõustamist.
7. Mis makse, mis %ga tasub töövõtja, milliseid aga tööandja 2015.a.?
Töövõtja e töötaja oma palgast: tulumaks (20%), töötuskindlustus (1,6%), kohustuslik pensionikindlustus (2%)
Tööandja: sotsiaalmaks (33%), töötuskindlustus (0,8%)
8. Miks on noorte tööpuudus kõrge? Millised on noorte töötuse vähendamise võimalused?
Noored ei lähe madala palgaga ja halbadele töökohtadele. Teha noortele noortepäraseid töökohti; korraldada täiendõpet, kursusi, praktikat.
9. Mida tähendavad järgmised maksud: füüsilise isiku tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid ? Mitu % ja millest, kes maksab?
Füüsilise isiku tulumaks – füüsiliste isikute sissetulekutelt võetav maks. (20%)
Käibemaks – tootele või teenusele lisandunud väärtuse maks (20%, 9%, 0%). Tarbijad maksavad.
Sotsiaalmaks – pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajalike rahaliste vahendite kogumiseks pandud maks. Tööandja oma tulult . (33% - 20% pensionikindlustuseks, 13% tervisekindlustuseks)
Aktsiis – maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele ja mille tarbimist loodab riik vähendada. Ettevõtted ja organisatsioonid , kes toodavad või veavad kaupu, millele on kehtestatud aktsiisimäärad.
10. Selgita proportsionaalne ja progresseeruva maksusüsteemi.
Proportsionaalne – maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva %-ga. (20%)
Progressiivne (astmeline) – maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele.
11. Kas Eestis on mõttekas rakendada progresseeruvat e. astmelist tulumaksussüsteemi?
Jah, pole mõtet võtta palju makse inimestelt, kes oma palgaga toime ei tule.
12. Mis on riiklikud ja mis kohalikud maksud?
Riiklikud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks
Kohalikud: müügimaks, paadimaks , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks , lõbustusmaks, parkimistasu
13. Mis on riigieelarve ?
Riigieelarve – riigi rahaline plaan kõigi eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta.
14. Mis on riigieelarve koostamise aluseks?
Riigieelarve koostamise aluseks on: eelmise aasta riigieelarve, majandusarengu näitajad, valitsuse eesmärgid, riigi eelarvestrateegia.
15. Mis institutsioon koostab, mis institutsioon võtab vastu riigieelarve?
Eesti riigieelarve koostab Vabariigi Valitsus ja võtab vastu Riigikogu.
16. Kuidas toimub riigieelarve koostamise protsess?

Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid.
Toimub ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine.
Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid.

----------------------------------VASTUVÕTMINE------------------------------------

Valitsus kinnitab riigieelarve eelnõu oma istungil ja saadab Riigikokku.
Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus.
Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve eelnõus.
Riigieelarve seaduse hääletamine Riigikogus.
President kuulutab riigieelarve seaduse välja.

17. Mis asjaoludel võib väita, et riigieelarve seadus on oluline?
Riigieelarve alusel viib valitsus ellu oma poliitikat, riigitöötajatele makstakse palka, makstakse pensione, abirahasid, sotsiaaltoetusi.
18. Miks on riigieelarve tasakaal oluline?
Riik ei läheks pankroti. Kulud ei tohi ületada tulusid.
19. Nimetage 2 riigieelarve tuluartiklit ja 2 olulisemat kuluaritliklit
Tulud:
tööjõumaksud – pensionikindlustusmaks; tarbimismaksud – käibemaks
Kulud:
riigivalitsemine; ühishüviste pakkumine VÕI
sotsiaalkaitse, majandus, haridus, tervishoid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HDmaterjal Õppematerjali autor

Ühiskond 9.kl KT küs ja vastused

Töö tööturg ühiskond tööandja peamised kohustused töövõtja peamised õigused tööturg tööpuudus tööjõupuudus heitunud töötu

Sarnased õppematerjalid

docx

NSVL Majandus

- Vaba konkurents: kauba mitmekesisus; ostja valib mida ta tahab; riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse PLAANIMAJANDUS ● Oli levinud NSV Liidus (ja teistes sotsialismi maades), Praegu puhtakujulist ei eksisteeri mitte kusagil Tunnused: - Riik dikteerib tootmist - Peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand - Tootja töötab etteantud plaani järgi - Riik määrab kaupade ja teenuste hinnad - Töö tasustamine on normatiivne - Tööpuudust pole SEGAMAJANDUS ● Kõrvuti turumajanduse elementidega ● Toimib ka tugev valitsuse sektor, mis tähendab, et riik sekkub rohkem või vähem majandusellu ● Riik toetab eraettevõtjaid ● Riik võtab makse TURUTÕRKED ehk turu puudulikkus Turu piiratud toimimist ühiskonna heaolu seisukohalt nimetatakse turu puudulikkuseks. Turu puudulikkuse põhjused:

Ajalugu

docx

Kordamine kt-ks (ühiskond)

Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, maavarad, kliima) vajalik:

Ühiskonnaõpetus

doc

ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS.

ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS. 1. Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majandusharud : 1) Põllumajandus 2) Tööstus 3) Transport 4) Kaubandus 5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused. Kes peab lahendama majanduse põhiküsimused? Demokraatlik õigusriik. Millega tegeleb majanduspoliitika? Riigi ja rahva olukorra parandamisega. Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks? Sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtuvalt tuleb teha valikuid. 2. Tootmisressursid majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid. EDUKAKS RESSURSS

Ühiskonnaõpetus

rtf

Ühiskond - Majandus

pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja Pakkumine- toote müümine Pakkuja- toote müüja Omahind- kauba tootmiseks läinud kulutused Müügihind- hind, mille eest kaupa osta saab (turuhind). Konkurents- tootjate või pakkujate võistlemine ostjate pärast. Kasum- Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem

Ühiskond

doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel

Ühiskonnaõpetus

rtf

Majandus

1. Majandus - ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmine ja tarbimine . Põhiküsimused : 1) Mida toota ? - et pakkumine ei hakkaks ületama nõudmist. 2) Kuidas toota? - tootmine tuleb korraldada piisavalt efektiivselt . 3) Kellele toota ? - Tootja peab mõtlema , kas tema toodetud tootel oleks turgu / piisavalt palju tarbijaid . Majanduse reguleerimine on vajalik selleks , et paremini realiseerida demokraatia põhiprimptsiitide võrdseid võimalusi , vabadust, inimväärseid elatustasemeid. Majanduse põhiprobleeme peab lahendama demokraatlik õigusriik . Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahvaelu olukorra parandamisega . MAJANDUSHARUD : *põllumajandus *transport *teenindus *tööstus *kaubandus 2. TOOTMISRESSURSSID . 1 . Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital e. r

Ühiskonnaõpetus

ppt

Riigieelarve

RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliitikast; Maksu- ehk tulupoliitika

Ühiskonnaõpetus

doc

Majanduse konspekt

Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud

Ühiskond

Rohkem sarnaseid