10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ramifrazer
Õppematerjali autor
Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. 3. I maailmasõja puhkemise põhjused. I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: o võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast o mõjupiirkondade ja asumaade pärast o sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju o puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt 4. Riigid mis kuulusid Keskriikide hulka ja riigid, mis sõdisid Antandi poolel. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit Esimese maailmasõja ajal, kuhu kuulusid: Saksamaa; Austria-Ungari; Türgi; Bulgaaria (liitus 1915). Keskriigid sõdisid Antandi moodustanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vastu.
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia)
Ajalugu Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879.aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa
laiai ja jättis alamkotta vaid enda pooldajad. Alles jäi päraparlament, kes mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. Charles I hukati jaanuaris 1649. Inglismaa kuulutati vabariigiks.Tegelikult kehti Cromwelli diktatuur. Ta saatis parlamendi laiali, võttis lordprotektori tiitli.Cromwell suri, tema poeg loobus võimust. 5) Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni tulemusi! (4) Kapitalistlikud suhted said vabalt areneda; majanduslik areng kiirenes; parlamendi tähtsus kasvas. 6) Kirjelda Inglismaa poliitilist süsteemi pärast nn Kuulsat revolutsiooni! Kuningas ei saanud peatada seaduste toimet; parlament kogunes regulaarsel; maksude määramise otsustas parlament. 1679 võeti vastu veel üks tähtis seadus – Isikuvabaduse Akt, mille järgi kedagi ei tohtinud ilma kohtuniku loata arreteerida ega vangis hoida.
See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Saksamaa soovis Prantsusmaa sõjast taanduma panna, kasutades kurnamistehnikat. Verduni kindlus kattis ühtlasi otseseid ligipääsuteid Pariisile. Pealegi olid ühendusteed Saksamaaga üsna lühikesed. Rünnakuks koondati varjatult peaaegu pool miljonit Teljeriikide meest. Prantslaste kindlus oli üsna kehvalt kindlustatud, samuti olid väed nõrgapoolsed. Tulemuseks 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Somme’i lahing – toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased kasutasid Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus
neile ohtlik. Tulemuseks on I liiduleping 1873: 1) Saksamaa ja Venemaa leping. Seda oli lihtne saavutada, sest need kaks riiki on omavahel ajalooliselt sõbralikud olnud. Nende leping sisaldas paragrahvi, et sõjas peab automaatselt abi andma. 2) Austria-Ungari ja Venemaa leping. Läbirääkimiskohustus kriiside puhul. 3) Saksamaa ühineb Austria-Ungari ja Venemaa liiduga. 4) Kolmiklepinguga ühines 1874 ka Itaalia. Itaalial olid ka halvad suhted Prantsusmaaga. See liitpüsis niikaua kuni tekkis I rahvusvaheline kriis. Balkani kriis 1875-1878. Balkani kriis likvideeris lõdva kaitseliidu. Otsustav oli Türgi sõda (1877-78), Venemaa tahtis Balkani slaave Türgi mõjusfäärist lahti saada. Venemaa pidas Austria-Ungari ja Saksamaaga läbirääkimisi, Austria-Ungari oli nõus sõja alustamisega juhul kui saab endale Bosnia ja Hertsegovina. Kutsutakse probleemide ennetamiseks kokku Berliini konverents 1878, seal aga läks teisiti,
nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20
4.EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Millal ja millega seoses läks Eesti Vene võimu alla, mõisted Eestimaa ja Liivimaa, mida kujutas endast Balti erikord, talupoegade olukord, kultuurielu (piibel, kirjandus). Põhjasõda tõi kaasa Eesti alal koletu laastamise. Kuna Rootsi kaotas Põhjasõjas sai Eesti endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) kubermanguks. Eesti läks Vene võimu alla 18 sajandi alguses. Balti erikord oli Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Koos valgustusideede levikuga hakati kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest .Alles keisrinna Katariina II sekkumine sundis Liivimaa rüütelkonda asuma talupoegade elu kergendamisele. Mõisakoormistele seati kindlad piirid. Talupojad said õiguse mõisnikku kohtusse kaevata. Kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid