Kodanikuõigused, -vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigis, aastal 2015 (0)

Kodanikuõigused , - vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigis, aastal 2015
Eesti kodaniku vabadusi reguleerib põhiseadus .
Küsimusele: „Miks tahab ühiskonnad vabaks saada“ vastab Ülle Madise :
„Inimesel on lootus leida heaolu ja õiglust. Kui pole vabadust, pole õigust luuletada, reisida , otsustada, rääkida, kirjutada raamatut, nii nagu inimene ise tahab, selle nimel on inimene valmis võitlema.“
Selle seisukohaga olen täiesti nõus, tean, et kui oli Nõukogude võim, siis mu vanaisa ei saanud isegi kalal käia, pidi igal hommikul piirivalve käest luba küsima ja tihti ei lastud merele , mu vanaema ja vanaisa ei saanud väljaspool Nõukogude Liitu kunagi reisida, kui tuli Eesti aeg, siis nad said esimest korda lääneriiki Itaaliasse ja Portugali reisile minna.
Samuti ei tohtinud Nõukogude ajal avalikult jõule pidada.
Ülle Madise arvab, et vabadus eeldab vastutusvõimelist inimest, ta räägib „ Filosoofid on öelnud , et tavaline inimene peab elama reglementeeritud elu. Kui piiravat reegilit pole ,siis inimene kipub endale ja teistele liiga tegema.“
Ülle Madise toetab valgustaja filosoofe, kes arvavad , et vabadus on inimeseks olemise tuum ja alus.
Arvan samuti, et inimene peab olema vastutusvõimeline, ei tohi mõtlemata teha tegusid , millega kaaskodanikele kahju põhjusatatakse. Kui inimestel on ühtsed reeglid, siis vaba ühiskond toimib suurepäraselt, inimesel peab olema teadmine, mis on õige, mis vale.
Mina arvan , et inimene sünnib siia ilma vabana, aga koos vabadusega tulevad juba lapseeas kohustused ka vabas ühiskonnas, lapsi õpetatakse varakult hambaid pesema , viisakalt suhtlema , korralikult söögilauas käituma, teiste inimestega arvestama.
Lasteaias on väiksemad kohustused, koolis juba suuremad, lisaks käitumisele tuleb palju õppida ja ühiskonda sulanduda. Samas on see vaba ühiskonna loomulik osa.
Eesti kodanikul on kohustus alluda põhiseaduslikule korrale, võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat,hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest,säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.
Ka minul tuleb tulevikus minna sõjaväkke ja õppida oma riiki kaitsma, arvan, et on igati loomulik, et iga meessoost kodanik on võimeline vajadusel Eesti eest võitlema.
Samuti on mul on kindlasti tulevikus perekond ja hoolitsen oma laste ja naise eest.
Kui mu vanemad jäävad vanaks ja küsivad abi, siis aitan nii kuis jaksan ja olen neile toeks . See on küll kodaniku kohustus, aga samas teen seda hea meelega. Ka vanemad on mu haridusse ja õnnelikuks olemisse palju panustanud.
Eesti kodaniku õigused on eeskätt õigused riigi kaitsele, isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused.
Kodanikul on õigus hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks, kuuluda erakondadesse,kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane.
Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Ülle Madise ütleb: „Meil on seda, mida paljudel teistel ei ole, meil on ruumi, meil on rahu, ja selle pealt annab õige palju teha. Eesti võiks ära kasutada naabrite vigu , peaks arstid tagasi tooma Eestisse, pakkuda kodumaal tööd ja leiba.

Ülle Madise soovitab eestlastel õppida keeli, ainult inglise keelest ei piisa.
Arvan samuti et see aitab tublisti kaasa eestlase õiguse eneseväljenduse arendamiseks , Mul on õnn õppida Tallinna Saksa Gümnaasiumis, kus väga suur rõhk on keeleõppel, arvan ,et gümnaasiumi lõppedes oskan vähemalt kahte keelt hästi: inglise ja saksa, lisaks algteadmised vene keelest.
Õigused, vabadused kohustused on ühe demokraatliku riigi loomulikud osad ja arvan, et meie riik toimib hästi.
Marten Heinmaa 10 b