Säästlik tarbimine viib
paremasse homsesse 06.04.2015
Maailma
moodustavad inimesed, inimesed on tarbijad. Meil on metsad , sood,
niidud, jõed , järved , loomad, aga kui neid ühel päeval enam
poleks. Mis siis saaks?
Igaüks
sööb, joob, see kõik on tarbimine. Söögi ja joogi valmistamiseks
on vaja saadust loodusest, valminud toode tuleb pakendada. Pakendite
tegemiseks kulub jällegi tooraineid, mida leidub looduses. Loodus on
üheks tähtsamaks eluallikaks.
Maailmas
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
HDmaterjal
Õppematerjali autor
Puuvillast, mis oli kuni 19. sajandini luksuskaup, on tänapäeval saanud enim kasutatud looduslik tekstiilikiud. Suurimad puuvilla eksportijad on USA, Hiina ja India. (6) Kolm protsenti maailma põllumajandusest toodab puuvilla, kuid neljandik maailmas kasutatavaist putukamürkidest kulub puuvilla kaitsmiseks. [10] Kahjuritõrjevahendite kasutamine kindlustab madalad hinnad ning kõrge tootlikkuse. [4] 8 Pidevalt on kasvanud ka tehismaterjalide tarbimine. Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas protsess. Kiirmoe riided on puuvilla kõrval enamasti nafta baasil valmistatud polüestrist: selle nõudlus on viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud. [4] Kahjuks aga laguneb see mitusada korda aeglasemalt oma eeldatavast kasutusajast see kõduneb prügimäel kuni 500 aastat. [2] Polüestri tootmisega on seotud ka teised negatiivsed keskkonnamõjud: suur toorõli kulu, vee reostamine, lenduvad ühendid ning
1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts 1935 Looduskaitse seadus 1978 Esimene Eesti Punane Raamat 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus Lahemaa rahvuspark on Eestis suurim. 300 kmruudus Lihavõttesaare näide annab ilmeka pildi sellest, mis võib juhtuda, kui majandus kasvab varude piiratus arvestamata. See on see, mida praegu säästlik areng üritab vältida. KESKKONNAÖKOLOOGIA Et kaitsta keskkonda, peame teadma, kuidas see üldse eksisteerib Alates 1960ndatest sai ökoloogi Maailmaavteliseks aluseks Roheline Ideoloogia ning sõna koloogiline omandas tähenduseks "tasakaalukas" Ökoloogia - looduskteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalselt jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Agroökoloogia- ökosüsteemide majandamise uurimisega
teha. Töös lahatakse probleeme nagu: Mis saab jäätmetest?Millist prügi võib põletada? Kuidas pesuvahendid saastavad läänemerd?Mis kaasneb kruiisilaevadega?Milline poekott valida?Vanad ravimid ei sobi prügikasti!!Mida peab tadma patareidest ja akudest?Miks prügi ohustab loomi?Milliseid mähkmeid valida?. 3 1.Mis saab jäätmetest? Suurenenud tarbimine ja uute turgude teke on viinud selleni, et kasutamiskõlbmatutest elektri- ja elektroonikaseadmetest on Eestis saanud üks kõige kiiremini kasvav jäätmevoog. 2006. aastal koguti ligikaudu 7000 tonni elektroonikaromusid ning elektri- ja elektroonikaseadmete turule toomise andmete põhjal võib arvata, et nende jäätmekoguste kasv on ligi 5% aastas. Jõudsalt suureneb ka sõidukite registreerimine. Koos kasutatud sõidukitega võeti Eestis 2006. aastal arvele ligi 60 000 sõiduautot
Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist Loodusvarade säästlik kasutamine Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) Lõpetada ohtlike ainete kasutamine Säästva arengu konseptsioone Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides kõikide majandusse haaratud materjalide hulk Ökoloogilise jalakälje loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud
ehk ühiskond tähendab suures osas norme, mis on inimeste loodud kuid samas objektiivselt olemas. A arvab, et asju on vaja niimoodi kasutada, ta ütleb seda B-le. Kui tuleb C, siis on olemas juba objektifitseeritud ,,asjade kasutus". See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt Douglas ja Isherwood (1979) The World of Goods: tarbimine on maailm kaubandusest edasi (beyond commerce). Kaubandusega piiratud kuid samal ajal eelküige kultuuriline. Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad ning asjade tähendus ajas muutub, nagu nägime Appadurai ja Kapytoffi puhul. Seega - asjade liikumist võib vaadata kui sümbolilise vahetuse süsteemi.
.. Kui palju mees annab selle jaoks raha - või naine? See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne. Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. 3. Millised on viis erinevat tähendust ,,konsumerismile" Gabriel ja Lang (2006) järgi? (Gabriel and Lang 2006) Arenenud riikide moraalne doktriin. Kuna tarbimine on ajalooliselt erinev varasemast, võiks öelda, et see on modernse läänemaailma produkt. Me hindame oma modernsust ja progressiivsust just selle läbi kui palju me tarbime - erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või kadumas on see peagu ainuke elu eesmärk - ja seda peagu ei kritiseerita. Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja
ressursside kasutamisest. Vahel nimetatakse seda ka uurimuseks kompromisside, s.t. valikute tegemisest. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmise sisendeid, mitte ainult maad, mineraale ja kütuseid, aga ka tööjõudu ja kapitali. Loodusvaradele on iseloomulik, et neid pakub loodus, mitte ei loo inimene. Inimene kasutab loodusvarasid, võib sellega nende varu vähendada ning varad isegi lõpuni kasutada. Fossiilsete kütuste kasutamine (põletamine) viib vältimatult nende ärakasutamisele. Mõnedel juhtudel saab loodusvarasid ka suurendada (puistute väetamine, veekogude asustamine kaladega), kuid varade vähendamine on siiski enam levinud. 6 Loodusvarasid on võimalik jagada ühikuteks (m3 puitu, barrel nafrtat, tonn põlevkivi, kg kala, liiter põhjavett jmt). Kuigi need varudd on looduse poolt loodud, ei saa neid
Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid, loetleb looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOONI Sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). Praegu juba liitunud rohkem riike. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Konventsioon käsitleb bioloogilise mitmekesisuse kõiki aspekte: geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme. 6. New Yorki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto protokoll New Yorki (1992) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto (1997) protokoll Raamkonventsioon, mille ülesanne on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid