Kodakondsus, valimised, kodanike õigused (0)

1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine ?
Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel
Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel
2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku?
Rahvus, sugu, rass , haridustase, jõukus , perekonna suurus
3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia , rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud , mitmekultuuriline ühiskond, lõiming
Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist
Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel
Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel
Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond
Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased
Tööjõud – riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani.
Mitmekultuuriline ühiskond – ühiskond, kus elavad kõrvuti eri rahvused , kokku saavad eri usud ja kombed
Lõiming – rahvastikugruppide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil
4. Miks on Eesti negatiivse iibega riik?
Surmasid on rohkem kui sünde; Välja rändab rohkem kui sisse.
5. Mis juhtudel saadakse või antakse Eesti kodakondsus ? Nimetage viisid.
1) sünni kaudu
2) naturalisatsiooni korras
3) saadakse eriliste teenete eest
6. Millised on naturalisatsioonid tingimused, et omandada eesti kodakondsus?

• olema vähemalt 15-aastane;
  
• olema elanud Eestis viimased viis aastat püsivalt;
  
• omama registreeritud elukohta Eestis;
  
• sooritama eesti keele eksami;
  
• sooritama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami
  
• omama legaalset püsivat sissetulekut;
  
• olema lojaalne Eesti riigile;
  
• andma vande.
  

7. Nimetage õigused, mis on Eesti kodanikel kui ka mittekodanikel

• § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
  
• § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele
  
• § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
  
• § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.
  
• § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.
  
• § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist
  
• § 37. Igaühel on õigus haridusele.
  
• § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
  

8. Nimetage õigused, mis kuuluvad ainult Eesti kodanikele.

• § 56 õigus hääletada Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel;
  
• § 60 õigus kandideerida Riigikogusse,
  
• § 79 õigus kandideerida Vabariigi Presidendiks;
  
• § 30 õigus töötada riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikuna
  
• § 48 õigus kuuluda erakonda.
  
• § 13 õigus riigi kaitsele välisriikides
  
• § 36 kodanikku ei tohi riigist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
  

9. Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus? Kas nende osakaal väheneb või kasvab? Põhjenda ja selgita.
Pisut väheneb. Viimase 20 aasta jooksul on välismaalaste arv vähenenud 24%. Võrreldes 1992.aastaga on Eestisse tulnud elama kodakondsuseta isikuid 7% kogu elanikkonnast.
10. Selgita mõisted: kodanik, mittekodanik, kodakondsus, Euroopa kodakondsus.
Kodanik – kindla riigi liige, kellel on vastava riigi kodakondsus.
Mittekodanik – isik, kellel puudub vastava riigi kodakondsus.
Kodakondsus – isiku ja riigi õiguslik seos, mille kaudu on määratud poolte vastastikused õigused ja kohustused.
Euroopa kodakondsus – EL liikmesriigi kodaniku staatus.
11. Mida tähendab massikommunikatsioon?
Massikommunikatsioon ehk massisuhtlus on teabekorraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile
12. Millised on massikommunikatsiooni vormid ja omadused?

• Vormid:
  
• Vahetu - peamiselt ühes piirkonnas
  
• Teadete vahendatud edastamine - kirjavahetus , ajalehed, internet jm .
  
• Omadused:
  
• Kiire edastamine
  
• Avalikkusele kättesaadavus
  
• Lai tarbijaskond
  
• Passiivne infotarbimine
  

13. Millised on massikommunikatsiooni tunnusjooned demokraatlikus ja mittedemokraatlikus riigis?
Demokraatlikus:
Ajakirjandus on vaba, puudub tsensuur , kasutada tohib teiste riikide teabekanaleid.
Infoallikaid on palju, nende suunitlus on erinev.
Teabe eest vastutab väljaandja .
Võimude ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev.
Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud.
Mittedemokraatlikus:
Ajakirjandust kontrollib võimupartei.
Kõik väljaanded esindavad ühetaolist vaatenurka.
Teave läbib eeltsensuuri.
Võimude tegevus on avalikkuse eest varjatud.
Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud või tehniliselt võimatu.
Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav info.
14. Mis on massikommunikatsiooni roll ja selle ülesanded?
Ajakirjandus täidab ühiskonnas mitmeid ülesandeid:
1) informeerib ja harib inimesi kodukohas, riigis ja maailmas toimuvast;
2) kujundab avalikku arvamust;
3) mõjutab rahva meelsust ja käitumist;
4) pakub meelelahutust.
15. Mis on tsensuur?
Tsensuur – teabe valikuline avaldamine, poliitiline eelkontroll trükistes, meedias avaldatava sisu üle.
16. Kes pälvis 2014.a. pressivaenlase ja pressisõbra tiitli ? Miks?
Sõber: Andrus Ossip - oli probleemide ilmnemisel kommentaarideks kättesaadav.
Vaenlane : Neinar Seli - suhtleb pressiga valikuliselt ehk vaid nendega, kes talle meeldivad.