Sooline palgalõhe Eestis (0)

Sooline palgalõhe Eestis
15.04.2014 saate „Vabariigi kodanikud“ teemaks on sooline palgalõhe Eestis. Väidetavalt saavad naised 1/3 vähem palka kui mehed täpselt samat tööd tehes. Saates arutatakse, kas selline asi nagu sooline palgalõhe on Eestis üldse olemas ja kui on, siis kuidas saaks seda probleemi lahendada.
Saates osaleb 5 inimest kellest 4 on külalised, kellel on kõigil oma arvamus antud teema kohta. Enne diskussiooni algust tutvustatakse iga külalise seisukohti.
„Palgalõhe väljendamiseks ei ole olemas ühte meedet. Kasutusele tuleks võtta mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel. Palgalõhe vähendamiseks suunatud tegevus peaks olema järjepidev ja pikaajaline. Kolme valdkonda, millele võiks meetmetest enam tähelepanu pöörata: avaliku sektori roll, töö- ja pereelu ühitamine, palgaandmete ajakohasus ning põhjalik kogumine.“ – Praxise analüütik Marre Karu
„Ma ei ole lugenud ühtegi uurimust , mis näitaks, et meeste ja naisete võrdsed võimalused kahjustaksid ühiskonda. Pigem leidub kilode viisi vastupidiseid näiteid. Midagi on meie ühiskonna suhtumises viltu. Veel paar aastat tagasi kujutasin ette, et asjad lähevad paremaks. Olin naiivne . Keegi ei loobu vabatahtlikult võimust ega rahast. Olukorda saab vaid mehaaniliselt kohendada sookvootidega. Kui Riigikogus on vähem naisi, kas see siis tähendab, et naised on vähem võimekad. 70 protsenti Eesti tudengitest on naised ja kõrgharitud naiste osakaalult oleme Euroopa tipus .“ – ajakirjanik Heidit Kaio
„Palgalõhe on pseudoprobleem. Arvude väänamine võib tuua pisarad silma, kuid tuleb jääda realistideks. Statistiline metoodika moonutab arve, kajastab protsesse teistsugustena. Hinnangute andmisel tuleb olla konkreetne, võrrelda üksnes sarnaseid asju. Palgalõhest rääkides tuleb võrrelda sarnaste ametikohtade töötasusid, selgus valitsegu mõõdikutes. Erinevate ametite palkade ja tööaegade võrdlus ei anna ülevaadet palgalisest diskrimineerimisest. Statistika paneb aga kõik ühte patta ja teisaldab neist mitmeti tõlgendatavaid näitajaid.“ – ettevõtja Eugen Veges
„Probleem on liiga suures kontrastis madala- ja kõrgepalgaliste vahel ning töötajate palgad peavad järele tõusma. Pigem ma nõustun pankur Indrek Neiveltiga, et tuleb maksusüsteem ehitada selliseks , et madalad palgad oleksid vähem maksustatud, et soodustada nende palkade tõstmist. Veondus- ja laondusvaldkonna väike sooline palgalõhe tuleneb sellest, et transpordivaldkond on kõige paremini kollektiivlepingutega kaetud. „ – ametiühingujuht Peep Peterson
Kolm külalist neljast olid poolt ja arvasid, et Eestis on sooline palgalõhe. Sellest kolmikust jäi aga oma veendumuste tõttu kõrvale ettevõtja Eugen Veges, kes arvas , et Eestis ei ole soolist palgalõhet ja et see ei ole nii suur probleem, kui see arvatakse olevat. Saates paistsidki eelkõige välja ettevõtja Eugen Veges, aga ka Marre Karu. Nemad olid kaks saatekülalist, kes läksid oma veendumustega kõige enam vastuollu ja kes paistsid oma sõnavõttude ja äärmuslike vaadetega teiste hulgast enam välja. Eugen Veges defineerib saate alguses mõistet sooline palgalõhe: “Sooline palgalõhe on see, kui sama töö ja sama tulemuslikkuse eest makstakse ebavõrdset tasu.“ Marre karul oli soolisest palgalõhest aga oma arusaam. Ta küsis, et miks on õpetajate palk madalam kui ehitajate oma. Marre arvates on sooline palgalõhe aga see, kui erineva töö ja tulemuslikkuse eest makstakse erinevat palka. Kahjuks ei olnud tal oma väidete tõestamiseks mitte ühtegi kindlat fakti välja tuua. Seevastu Eugen Vegesel oli oma seisukohtade kinnitamiseks piisavalt usaldusväärseid fakte. Ta ütles, et tema tunneb isiklikult 10 erinevat väikeettevõtet ja nendest ettevõtetes palgalõhe tema sõnul puudub.
Ühises arutluses selgus, et olemasoleva palgalõhe põhjus võib olla see, et naised ei julge palka juurde küsida, sest nad kardavad tööst ilma jääda ja nii ei suudaks nad oma lapsi kasvatada. Mehed aga julgevad palka juurde küsida ja kui palk on nende jaoks liiga väike, siis otsivad nad uue töökoha.