Emotsioonid Anna Pereskokova Liina Sepp 10.S Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.) Emotsioonide * Südame ja veresoonkonna töös südame töö aeglustub või kiireneb, väljendused inimene punastab või kahvatab, võib tõusta vererõhk. * Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka...
Brändid – kaubad, kuulsad inimesed, mõjuvõimsad organisatsioonid, hästituntud regulaarsed üritused. Reklaamipsühholoogia – psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ja reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis
ECKHART TOLLE A NEW EARTH Awakening to Your Life's Purpose CONTENTS Chapter One The Flowering of Human Consciousness – 6 Evocation..................................................................................................6 The Purpose of This Book........................................................................8 Our Inherited Dysfunction........................................................................10 The Arising New consciousness..............................................................12 Spirituality and Religion..........................................................................14 The Urgency of Transformation...............................................................16 A New Heaven and a new Earth...............................................................18 ...
kaldutakse seda terminit kasutama peamiselt meeste kohta. Selle vastandmõiste heteroseksuaal, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast heteros ('erinev') tuli käibele hoopis hiljem. Von Kertbeny pidas heteroseksuaalset käitumist "normaalseks seksuaalsuseks". Psühholoogide silmis jagunevad homoseksuaalid avalikeks ja varjatuiks, tähistades sellega inimese suhtumist oma homoseksuaalsetesse tunnetesse. HOMOSEKSUAALSUSE PÕHJUSED Lapse psühholoogia seksuaalseid aspekte määravaist tegureist on tõestamist leidnud vaid väga vähesed. Siin varjutavad kindlaid teadmisi mitmesugused hüpoteesid. Meil on küllaltki kindlad teadmised meeste ja naiste hormonaalsetest ja anatoomilistest erinevustest. Vaieldavaks jääb aga küsimus kaasasündinud psühholoogilistest erinevustest. Nagu on näidanud Margaret Meadi kultuuridevahelised uurimused, puuduvad meie geneetilises programmis paljud omadused, mida me
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides.
Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Krista Villem STRESS JA DEPRESSIOON Referaat Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 STRESS Selgitus Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (Stress 2013). Ülevaade Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed. Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust. (Stress 2013). Tekkepõhjused ja -mehhanismid Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja j...
Toila Gümnaasium Keiu Simm ja Kristjan Vene 12. Klass GANZFELDI EKSPERIMENT TELEPAATIA VÕIMALIKKUSE UURIMISEKS Uurimistöö lõpueksamina Juhendaja: õp. Avar Pentel Toila 2013 Sisukord RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli leida täiendavaid tõendeid telepaatia olemasolu kohta. Selleks viidi läbi Ganzfeldi korduseksperiment, mis näeb ette kahe katsealuse vahel tehtavat eksperimenti, mille käigus üks katsealune üritab teisele katsealusele, kes viibib ganzfeldi seisundis, mõtete kaudu mingit pilti saata. Ganzfeldi seisundiks nimetatakse sellist seisundit, mil katsealuse tavalised sensoorsed sisendid (nägemine ja kuulmine) on kunstlikult piiratud ning aju püüab sensoorsete sisendite puudumist muul moel kompenseerida, kutsudes esile nägemusi. Varasemad eksperimendid on andnud ...
Skisofreenia ravimine XX sajandi algul 20. sajandi alguses pandi skisofreenia haiged barbituraadide abil pikaajaliselt magama. Barbituraat on uinuti, mida kasutatakse väga harva ka unehäirete ja raskekujulise langetõve korral. Pärast ärkamist oli näha mõnede sümptomite langust. Kuna barbituraadid on küllaltki mürgised, siis tihtipeale oli tulemuseks patsiendi surm. Samuti sooritati katseid, kus kõrvaldati eraldi sümptomid narkootiliste ainete abil. 1933. aastal oli tõestatud, et skisofreenia haigetele mõjub hästi insuliinist põhjustatud kooma ja krambid. Aasta hiljem tõestas kuulus teadlane, et veel paremini mõjub elektrisokk. Peale elektrisokki, haiged peaaegu ei väljendanud oma vaimse elu sümptomeid. Meetod võeti laialdaselt kasutusele, kuid oli end kiiresti diskrediteerinud, nii eetilisest kui ka praktilisest seisukohast. 20. sajandi teisel poolel algas psüühiliste haiguste praktiline ravi aju dissek...
docstxt/14132266633636.txt
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse.
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad. 3 5 SISUKORD HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5 PÄRILIKKUS LK.8 GENEETILISED HAIGUSED LK.9 REUMATOIDARTRIIT LK.11 ELUVIIS LK. 13 TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI ...
Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb. Mälu on keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et informatsioon mälus püsiks. Ka mõne osa mälust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mälusüsteem liiga suureks, et vajalikku informatsiooni üles leida. H.Ebbinghausi katsete tulemusel selgus, et kohe pärast sisulise tähenduseta s...
1. Perekond – perekond on abielu või veresugulusel põhinev väike grupp inimesi, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond – ühisel aadressil elav inimeste grupp, kes kasutab ühiseid raha – ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end ühiseks leibkonnaks Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu) Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberi...
Mis on internetisõltuvus? Ineternetisõltuvus on tavaline impulsi kontrolli häire, mis eksisteerib mitte Interneti, vaid seal pakutavate teenuste suhtes. "Internetisõltuvus" on vaid üldistav väljend. Internetisõltuvus, nagu iga teinegi sõltuvus, mõjub kahjulikult sõltlase psüühikale, läbisaamisele lähedastega, tööle, õppimisele. Inimene veedab järjest rohkem aega Internetis, algul tehes vajalikke kooli- või tööasju, otsides vajalikku informatsiooni ning tutvub erinevate võimalustega, mida Internet pakub, leides järjest rohkem tegevust, kuni on sellest niivõrdvõlutud, et veedab iga vaba hetke netis. Kui vaba aeg on sisustatud, hõivab see varem perega veedetud aja, hobide jaoks ei jää enam aega ning kool/töö jääb tagaplaanile. Eneselegi märkamatult võib inimene lõpetada sõltlasena. Miks tekib internetisõltuvus? Suurem oht Internetist sõltuvusse sattuda on inimestel, kel on varemgi mõni sõltuvus juba esinenud. Niisugused inimesed on psüühi...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
Sellise määratlusega rõhutatakse potentsiaali, igas lapses peituvaid võimalusi, mis panevad meile kohustuse lapse annet märgata ja tema arengut toetada. 14 Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsuse kohta on eesti keeles ilmunud üsna palju kirjutisi, head ülevaadet pakub näiteks Edgar Krulli “Pedagoogilise psühholoogia käsiraa- mat” (2000). Seetõttu ei peatuks siinkohal põhjalikumalt intelligentsuse eri käsitustel, mida üldjoontes võib jaotada struktuurist lähtuvateks (nt ühe või mitme faktori teooriad) ja informatsiooni töötluse viisidest lähtu- vateks, vaid keskenduks eeskätt Eesti laste vaimseid võimeid puudutavatele
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ Jekaterina Sei KELA 1 AÜ NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST Referaat Juhendaja lektor Sergei Džalalov NARVA 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1NOORUKIIGA................................................................................................................4 2VARANE NOORUKIIGA...............................................................................................5 2.1OBJEKTISUHTED.................................................................................
Mina ja Eetika Essee Eetika on minu arvates inimese elu üks oluline osa. See, kuidas Sa elad, käitud, suhtled oma pere, sõprade või kolleegidega, sõltub sellest, milliseid eetilisi väärtusi ja moraalinorme sa endas kannad. Eetikaga on seotud inimeste isiklik elu, tööelu ja ka ühiskondlik või sotsiaalne elu. Kõik need on seotud teatud normide, põhimõtete ja ideaalidega, mis on kas kokku lepitud või on need inimese sisemised väärtushinnangud sellest, mis on hea ja õige. Inimese esmased eetilised väärtused ja normed kujunevad tema lapsepõlvekodus. See, mida peetakse oluliseks kodus, omavahelistes suhetes, suhetes sõpradega, kujundab ka lapse arusaamu sellest, mis on õige ja miks just nii on õige. Kodustele käitumisnormidele lisanduvad edaspidi organisatsioonide, näiteks kooli poolt ettekirjutatud reeglistik, mis on õpilasele täitmiseks ning paljud normid ei või...
Üldvõimed - iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset ja on rakendatavad inimtegevuse väga paljudel aladel. Näiteks intelligentsus, loominguline võime jne. 7.genealoogiline meetod-suguvõsa uurimine. Kaksikute meetod-ühemunakaksikud(geneeti- liselt identsed, erimunakaksikud(erinevad geneetiliselt samavõrra kui tavalised õed-vennad) Perekonnastatistiline meetod-seisneb eri astme sugulaste sarnasuse uurimises. 8.Hippokrates-arstide vanne. W.M.Wundt- teadusliku psühholoogia rajaja.(sisustas paar ruumi katseseadmietega,millest saigi maailma esimene psühholoogialaboratooriu)m.R. Descartes-Prantsuse filosoof ja mõtleja. F. Galton-töötas välja sõrmejälgede analüüsi süsteemid.
gümnaasiumis, mille lõpetamine jäi ootama Saksamaa põgenikelaagrit. 1949. aastal õnnestus tal emigreeruda Kanadasse, kus ta asus õppima Toronto Ülikooli. Emigrandile kindla ja turvalise arsti või inseneri ameti asemel valis ta oma erialaks hoopis hingeteaduse psühholoogia. 1954. aastal lõpetas ta Toronto Ülikooli ja jätkas doktoriõpinguid Harvardi Ülikooli juures. 1957. aastal saab ta Harvardi Ülikooli doktorikraadi. Aasta enne seda, 1956. aastal, hakkab ta lektorina tööle Toronto Ülikoolis ja 1965. aastal valitakse korraliseks psühholoogiaprofessoriks. Viie aasta jooksul (1970-
-Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid
Mina suhtlejana Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Inimesed üheskoos loovad sotsiaalse reaalsuse. Igal indiviidil on selles osas oma nõrkused, tugevused, võimalused ja ohud. Minu kui suhtleja kõige suuremaks nõrkuseks on vahelesegamine ja kannatamatus. Kui parasjagu räägitakse millestki ning teema jääb arusaamatuks, siis paljud mõtlevad, et küll nad ise uurivad asja, kuid ma leian, et iga inimese arusaadavuse ja huvi tase on erinev ning seejärel segan kõneleja juttu. Lisaks kui mul on antud teemade kohta miskit lisada, ei suuda ma oodata oma sõnajärge, vaid võin võimaluse korral kõneleja jutule jällegi vahele segada. Minu kui suhtleja tugevuseks on huvitatus, siiras olek ja enesekindlus. Ma olen peaaegu alati huvitatud vastaspoole mõtetest, tunnetest ja ideedest ning seda ai...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Õigusteenistus Taoism Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Religioon pole mitte ainult univeraalne, vaid tal on olnud ka tohutu mõju kultuurile. Oma mitmete ühiste elementide kaudu käsitlevad religioonid inimkonna tähtsamaid küsimusi. Need küsimused on olnud kosmilises mõttes, hõlmates maailma loomist, elu motet, kannatuse ja valu tähendust ja üleloomulikku sfääri. Need küsimused on olulised ka selles mõttes, et nad puudutavad iga inimest, käsitledes käitumist ja eetikat. Kõik usundid on ühel või teisel viisil nii individuaalsed kui ka kollektiivsed. usundi järgija võib teenida Jumalat kodus või üksinda mediteeerides. Enamik religioone pakub oma järgijatele võimalusi regulaarseteks kogunemisteks ja palju...
Kui teil on plaanis soovitada kliendil Internetist teavet otsida, on kasulik kaaluda paari mõjutada. teabe kasutamise kriteeriumi, mille pakkus välja Wurman (1989). Kõigepealt tuleks veenduda, et klient on tegelikult huvitatud uuest teabest ja valmis kogutud teavet kasutama. Teave peab olema ka struktureeritud kliendile arusaadaval moel. Selle C. Psühholoogiaõpetus eesmärgi saavutamine sõltub sageli viisist, kuidas uus teave on seotud muu olemasoleva Lisaks inimeste suunamisele konkreetsete eneseabiraamatute juurde olen ma nõusta- teabega. Mõnikord tasub lasta kliendil teabega töötada ja kontrollida arvamuste
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt
Kuidas vähendada sotsiaalset looderdamist? Sotsiaalse looderdamise vähendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Väga hea moodus on tagada töö kindel struktuur, mis võimaldab juhendajal/õpetajal kontrollida üksikliikmete individuaalset panust. See toimib vaid juhul, kui vastavad grupiliikmed on sellest ka ise teadlikud. On mõistlik koostada aruandlussüsteem, kus meeskonnaliikmed saavad hinnata rahulolu iga liikme isikliku panusega. Samuti saab sinna üles märkida ka erinevad probleemid ning väljakutsed seoses ühise grupitööga (Jones, K. 2013) Selleks, et iga liikme panus oleks selgelt tarvilik ning kohustuslik edukaks töö valmimiseks, oleks parem moodustada väiksemad grupid (4-5 liiget) (Jones, K. 2013).Viimane tagab omakorda rühma suurema kohesiivsuse, st meeskonnaliikmete omavahelise meeldivuse ja pühendumise, mis on tõestanud vähendama sotsiaalset looderdamist. Samuti tuleks anda rühmadele suurem vali...
Millline isa tahaksin olla? Milline isa ma peaksin olema?Ma tahaks olla väga hea isa oma lapsele,et ta saaks mind usaldada ja rääkida oma probleemidest.Mida ma pean selleks tegema? Ideaalne isa on see, keda laps ise peab ideaalseks.Isa ei saa ise end ideaalseks isaks nimetada. Seda saab öelda vaid laps ise,laps peab nägema isas seda mida ta tahab.Armastavat isat,rikkast isat, sportliku ja nii edasi. Ma tahaks olla selline isa keda lapsed armastaksid.Kutsuksid mind lausa ideaalseks.Ma tahaks,et nad näeksid minus seda keda nad tahavad näha.Saaksid usaldada mind,rääkida oma probleemidest.Küsida mida tahavad mänguasja,süüa,arvuti,konsooli,alkohooli ja tubakatooteid.Ma kõike neid ei ostaks neile või temale,ideaalne isa peaks ütlema vahest EI. Kui keegi oleks maailmas ideaalne, siis ma arvan, et tema sõpradel, tuttavatel ja ka pereliikmetel viskaks ühel päeval lihtsalt kopa ette . Ma mõtlen selle all seda...
Psüühilised probleemid inimeste elus Igat inimest on kujundanud tema lapsepõlv. See, kuidas ta täna mõtleb ja käitub on tulemus sellest, kuidas teda kasvatatud on. Ükskõik, kas ta kasvas emaga, kes ei hoolinud nii palju kui oleks pidanud või kui tal oli isa, kes uskus, et lapsed kasvavad iseenesest, pole kahtlust, et tema lapsepõlve kogemused avaldasid ta elule suurt mõju. Laps, kes veedab aega oma vanematega ja tunneb nende tähelepanu, on elus tõenäoliselt edukam ja õnnelikum kui need, kelle vanemad lapse jaoks olemas ei ole. Kui last on juba varasest east peale tunnustatud ja märgatud, siis ei tunne ta end üksikuna. Paljud noored, kelle suhted vanemate ja lähedastega on halvad, hakkavad otsima lohutust erinevatest sõltuvust tekitavatest ainetest. Nad võivad sattuda halbadesse seltskondadesse ja hakata mõtlema suitsiidlikke mõtteid. Paljudel inimestel tekivad mingis eluetapis suitsiidlikud mõtted. Nad ka...
Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija...
Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest, mis viib üldise kurnatuseni. Kui maaniaga kaasnevad psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist. Sageli esineb maania asemel hüpomaania, mille korral on meeleolu võrreldes tavapärasega vaid pisut tõusnud. Eriti sellistel juhtudel on v...
Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931- 1965 1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k Märgisüsteemi möiste: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda Kokkuleppeline seos- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist H.J. Uldal, Viggo Brondal- Hjelmslev töötas üksi või koos Uldal kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Sümbolite alaliigid: allegooria, märk, kaubamärk, deviis, embleem, ...
4. emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus Püsiv mina kontseptsioon ja individuaalsuse tunne. Super ego teke. BIHEIVIORISM Pavlov; Locke - Reaktsioon <- tingitud stiimul <-tingimatu stiimul - Tingimatud/tingitud refleksid John Broadus Watson (1878-1957) - 1900. Asus Chicago ülikooli- valis loomapsühholoogia eriala, uuris rotte 1903 kaitses doktorikraadi - Looma psühholoogia -> uuris rotte - 1913 psühholoogia oli seni rohkem kirjeldav -> psühholoogia peab olema objektiivne ennustamine ja kontrollimine muutus keskseks - 1909 teooria : inimkäitumise aluseks on tingimine ja õppimisprotsessid, ükski võime ega isiksuseomadus ei ole kaasasündinud - Psühhodünaamilisest mõjutatud - Intensiivse loometööga - Kohandas Lock'i vaadet, et kogemust võib käsitleda õppimise vormides - Inimkäitumuse põhjuseks on tingimine ja õppimise vormides
Suhtekorralduse konspekt 28.Märts 2014 Sissejuhatus: - Suhtekorraldus saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas - Suhtekorralduse popkultuur on oluline ehk kultuur, mis meid ümbritseb - Suhtekorraldus on vaimselt raske töö - Suhtekorraldus on juhtumis funktsioon, mis rajab ja hoiab vastastikku kasulikke suhteid organisatsiooni ja nende sihtgruppide vahel, millest sõltub organisatsiooni edu või läbikukkumine. Cutlip et al 2000 - Avatud suhted - Suhtekorraldus - Kommunikatsioon - Suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooni protsess, mis rajab mõlemapoolselt kasulikke suhteid organisatsioonis ja avalikkuse vahel. PRSA 2012 - Organisatsiooni eesmärk kõigil peab olema mõte ja eesmärk - Suhtekorralduse võtmesõnad : plaanitud tegevus, juhtumisfunktsioon, sõnum, siht ja sidusrühmad, avalik huvi, kahesuunaline kommunikatsioon. 4.Aprill 2014 Suhtekorralduse ...
Juhtimis alused - Tlü Juhtimise alused Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid - Sõjavägi - Sport - Kunstid - Kodanikualgatused - Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliu otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhimisse Miks teevad inimesed koostööd? Kuidas tehakse koostööd? Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm (organon)- instrument, töövahend (ergon)- töö Tootmine iseendale / teistele Tööjaotus Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel Keskkonnast tulenevad Planeerimine ja Organiseerimine sisendid: otsustamine eesmärkide kohustuste, õiguste ja püstitamine ja nende vas...
Kui kaks spermi tungivad munarakku siis munarakk hukkub. Loote areng Loode saavutab eluvõimelisuse, kohandub emakeväliste ekstrauteriilsete, elutingimustega. Viljastatud munarakk muutub sügoodiks, mis hakkab kohe arenema. Prenataalse arengu etapid Sügoot-(1-2 Rasedusnädal) germinaalstaadium viljastumisest 10 päevani Embrio (3-8 rasedusnädal) - embrüoanaalstaadium Loode (9.-38. Rasedusnädal) looteline staadium Lootevesi- psühholoogia seisukohalt-> lõhn sama mis on ema lõhn ja rinnapiima lõhn-> harjutab eluks vajalike oskusi, elundkonna treeninguks ja adaptatsiooni treeninguks. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3.5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumskohta -> kus toimub edasine areng. -> blastotsüst- pesastumiskohta jõudnud rakukogumik. Protsess kestab viis päeva. - 5
kontrollides teda ümbritsevat keskkonda. - Arendati välja spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimesi foobiatest. - Tänapäeval kasutatakse erinevates õppemeetodites, psüühiliste häirete ravimisel, agressiivsuse ohjeldamisel jm. 3 Humanistlik psühholoogia Carl Roger - Keelduti täielikult loomkatsetest, kuna inimene on ainulaadne ja Abraham Maslow universaalne. - Keskendub inimeses sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. - Inimese olemus on loomult positiivne, loov ja arenev.
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid. I FAAS (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma ja magama ka päeval, ta on letargiline ja algatusvõimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane eemaldumine psühhootilistest afektidest, luululistest tõlgendustest · II FAAS (teine näd...
Mis on õnn? Õnn on sõna, mis iga inimese jaoks tähendab erinevat asja. Mõne jaoks on õnn see, kui tal on palju raha või palju ilusaid ja kalleid asju. Mõni inimene on õnnelik siis, kui tal on koht, kuhu ööseks jääda või lähedased, sõbrad, kellega aega veeta. Näiteks on kodutud õnnelikud siis, kui leiaksid endale peavarju või sportlase jaoks on õnn võita mingi medal. Seega, õnne kui mõistet on raske defineerida. Mis on õnn minu jaoks? Sellele on juba lihtsam vastata, sest kes teaks mind paremini kui ma ise? Mulle ei tähenda õnn kohe üldsegi palju raha ja kalleid asju. Muidugi ,eks need ole ka vajalikud, kuid mitte peamised. Peab tunnistama, kui ikka võita loteriiga mõni suur summa, siis teeb see õnnelikuks küll, kuid ainult hetkeks, sest raha saab ükskord otsa. Mina olen õnnelik siis, kui mind ümbritsevad minu sõbrad, minu perekond. Minu jaoks on tähtis, et oleks olemas keegi, kes minus...
Lapsena Adler oli väga haige. Perearst pidi mitu korda tunnistama, et tema on võimetu ja et laps võib surra (kopsupõletik, rahhiit jms). Lapsepõlves pidi ta suure osa ajast veetma seega üksinduses. Kui ta väga haige ei olnud, siis ta sisustas seda aega lugemise ja eneseharimisega. Adler ladusama vaimse põhja saigi lapsena haige olles. Arvatakse, et kõikide loojate mõtted ja ideed on seotud nende praktilise eluga. Arvatakse, et Adleri psühholoogia kujuneski alaväärsuskompleksil põhinevaks, sest ka ta ise tundis seda lapsena (ei saanud teistega mängida). Astus Viini ülikooli ning spetsialiseerus psühhiaatriale, neuroloogiale. Freudiga viib teda kokku üks selline seik, kui ilmub Freudi unenägude tõlgendamise raamat, siis üsna palju seda kritiseeritakse kolleegide poolt. Üks väheseid, kes tema kaitseks sõna võtab, on Alfred Adler. Ta kaitseb Freudi avalikult. Freud on
Kadrioru Saksa Gümnaasium STRESS Referaat Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame...
Sigmund Freud Sigmund Freud oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis. Kui Sigmund oli 4 aastane, kolis tema villakaupmehest isa paremate turgude otsinguil perega Viini. Alates sellest hetkest, kui esmasündinud ema lemmik Sigmund Freud lugema hakkas, oli ta väljapaistev õpilane. Hoolimata oma suurepärastest teadmistest, või võib-olla just nende tõttu, polnud Freudile karjääri valik kerge. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Maailmakuulus Ernst Brucke tähelepanu püüdis noore Freudi ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Bru...
...................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad...........................................................................5 2. Isiksushäired.......................................................................................................................6 2.1. Isiksushäirete eristamine.................................................................................................6 2.2. Isiksushäire kriteeriumid.................................................................................................6 2.3
Probleemilahenduse meetod Probleem : Mul on hinded väga kehvad ja mind ähvardab koolist välja kukkumine. Eesmärk : Mul on kõigis ainetes vähemalt kolmed. EESMÄRGIPUU Jätan õppimiseks Olen vähem arvutis rohkem aega Näpistan hobide arvelt Inno Mul on kõigis Küsin abi Klassikaaslastelt Irja ainetes vähemalt Pereliikmetelt Vanem vend kolmed Ema Olen tundides tähele- Kuulan õpetajat panelikum ja hoolsam Teen asju kaasa ANALÜÜS Ma olen küllaltki laisk ja seetõttu on mul koolis kehvad hinde...
vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE James Cooley ja sotsiaalne mina; William James'i sotsiaalne mina; Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina. ARENGU FAKTORID geneetilised faktorid; keskkonna faktorid; õpetamine; enesearendamine. KASUTATUD ALLIKAD 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. 2. http://biomedicum.ut.ee/~martv/geneetika- ajalugu.htm [17. veebruar] 3. http://www.ave.ee/download/Juta_piirlaid.d oc [17. veebruar] 4. http://www.et.wikipedia.org/wiki/Inimese_ar eng [17. veebruar] 5. http://www.vikerkaaresild.org/node/4238 [21. veebruar] Tänan kuulamast!
Sotsiaalpsühholoogia SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA MÕISTE Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.)
TRESS JA DEPRESSIOON coolguys DEPRESSIOON Depressioon on meeleoluhäire, Lisasümptomid mida iseloomustab ennekõike tähelepanu ja keskendumisvõime alanenud meeleolu, alanemine huvideringi kitsenemine ja enesehinnangu alanemine süü ja väärtusetusetunne elurõõmu kadumine ning pessimism tuleviku suhtes energia vähenemine. unehäired söömishäired enesevigastus või suitsiidimõtted või teod lühimälu häired DEPRESSIOONI SÜMPTOMID Kehalised Psüühilised Unehäired Kurvameelsus ja meeleheide, Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus Sugutungi kadumine Madal enesehinnang Väsimus ja ener...
Inimkeele omadused Inimkeelel on viis üldist omadust: 1 osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ning sündmusi; 2 tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3 suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldades suhelda; 4 konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (sõnad ja tähed) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5 reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.. 6 Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega. 7 Keele väikseimaks ühikuks on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi (nt käändelõppe). 8 Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. 9 Lausetest või kokku panna sidusa jutus...
Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti
SISUKORD Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimatite, sealhulgas alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib tekkida ka näiteks hasartmängude mängimisel või internetist. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. On olemas mitmeid erinevaid sõltuvuseliike: Psüühiline, füüsiline, seksuaalne, sotsiaalne, majanduslik. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarbimise kestust · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. ...
Kui inimene ise ennast ei austa ega väärtusta, on teistel ka seda raske teha. Hingevalule otsitakse tihtilugu lohutust alkoholist, kasiinodest, narkootikumidest, üheöö suhetest, kuid see ei muuda midagi olematuks. Selline põgenemine võib asja veel hullemaks ajada. Jõuvarude taastamiseks on variante: joogaga tegelemine, mediteerimine, regulaarne massaaz, lemmikraamatute lugemine, lemmikfilmide vaatamine, looduses jalutamine, ajaveetmine sõpradega jne. 2.Psühholoogia määratlus, uurimismeetodid Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Tänapäeva psühholoogia viis teoreetilist suunda: · Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs Freud)- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isksuse arengule. · Biheivorism (Watson)- objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile
SIGMUND FREUD (1856-1939) Sigmund Freud on sündinud 1856. Aastal Freibergi linnas, mis hetkel asub Tsehhis. Freud oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud suri 1939. Aastal Londonis. 10 huvitavat fakti Sigmund Freudi kohta: 1. Sigmund Freud oli kaheksast lapsest kõige vanem. Freud sündis pärisnimega Sigismund Schlomo Freud, 6. mail aastal 1856. Tema ise Joseph oli 41-aastane villa kaupmees, kellel oli juba kaks last varasemast abielust. Freud'i ema, Amalia, oli kakskümmend aastat oma abikaasast noorem. Freud on öelnud, et oli oma ema lemmik laps. 2. Sigmund Freud oli psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 3. Sigmund Freud kasutas kokaiini. Enne, kui avastati kokaiini kahjulikkus inimesele, kasutati seda sageli valuvaigistina. Samuti kasutati seda ka majapidamisvahendites...
Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teada saamiseks, kas keegi on tõetruu. Vale erinevad liigid. Suur vale: Vale, kus valetaja proovib panna ohvri uskuma, millegisse uskumatusse, mille tõestamiseks kasutab ta mingisugust materjali, millesse ohver tõeliselt usub. Sellist valetamise liiki kasutas näiteks Adol...
Ecstasy MDMA ehk ecstasy on mitte-looduslik aine, mille tootmine toimub keemiliselt. MDMA pärineb 1912. aastast. Keemiliselt ja farmatseudiliselt on see suguluses amfetamiiniga. MDMA-d kasutati varem kui söögiisu vähendajat, kuid peagi see lõpetati kaasnenud kõrvalmõjude tõttu. Kaheksakümnendate aastate keskel lisas ÜRO Narkootikumide komisjon MDMA keelatud ainete nimekirja. Ecstasy toime: Tavaliselt hakkab tablett mõjuma 20-60 minutit pärast sisse võtmist. Kaks tundi hiljem jõuab mõju kõrgpunkti ja järgneva kahe tunni möödudes hakkab see taas vähenema. Tablett mõjutab koheselt kogu keha. Ecstasy tarbija muutub püsimatuks, hüperaktiivseks, vahel ka ärevaks ning närviliseks. Kehatemperatuur tõuseb. Lihased on pingeolekus, refleksid tugevnevad, samal ajal võivad tekkida äkilised lihaskrambid ja värisemine. Enamasti tekib püsiv isukaotus, millega vahel kaasneb ka iiveldus. Tavalised ebameeldivad i...
PAKILINE, KIIRE MITTEPAKILINE OI II L Tavaliselt asjad, mis on väga Ma olen kogu aeg suutnud planeerida tähtsad jätan ma viimasele mingit tegevust, et see jääks mulle U minutile. Kuid edasilükkamatud külge refleksina. Nüüd ma suudan L probleemide nimel teen kõike, et aega planeerida nii, et ma isegi ei I see laheneks, kas või midagi märka seda. Ma ei tegele tihti loovutades. Kuid ka tähtajalised probleemide ennetamisega, kuid just N projektid põhjustavad minus suuri kui ma suudaks seda teha väga tihti, E katastroofe milles ma hiljem siis see teeks olukorra paremaks. kahetsen. M III IV I Mul on elu jooksul on palju Mulle ei meeldi tühja-tähja asju ootamatuid külalisi tulnud. Asjad, teha, aga endast sõltumata teen T mis ei ole mulle olulised olnud, neid, et aeg kiirem...
Uni ja unenäod Sisuk ord · Mis on unenäod? · Miks me näeme unenägusid? · Kas kõik näevad unenägusid? · Kuidas seletavad unenägusid lapsed? · Kuidas vältida õudusunenägusid? · Unenägude tüübid · Unenägude täitumine · Unehäired · Huvitavaid fakte Mis on unen äod? · Une ajal esinevad nägemused · Unenäod jagunevad: manifestseteks ja latentseteks · Manifestne sisu on seotud päevasündmustega · Latentne sisu väljendab alateadlikke soove ja vajadusi · Unenäod on individuaalsed ja iga inimese oma kujutlus · Uni on ilmtingimata organismile vajalik, et puhata füüsiliselt ja vaimselt Mik s me n äeme unen ägusid? · Unenägude nägemise põhjuseks võib olla päeva ajal kogunenud info vabanemine · Unenäod on mingil määral ka soovide täitumine, kuna kogeme uusi olukordi, fantaseeritud asjadest ja olukordadest · Unenägusid näeme: kehaliste häirete, hingeliste läbielami...
Raskete kaotuste ja õnnetustega toimetulekuks vajame aega. Tavaliselt reageerime traumale ebatavaliste tunnete, mõtete ja käitumisega. Olenemata kriisi sügavusest või kestvusest läbib kriis üldjuhul kindlad etapid või astmes. Üksiketappide kestus võib kõikuda ja need võivad esineda ka samaaegselt või erinevas järjekorras. Sokk Kriisireaktsioon algab sokiga, sokk on psüühiline kaitsereaktsioon inimese taluvuspiiri ületavate ärritajate vastu ning see võib kesta mõnest minutist mõne päevani. Selle käigus ilmnevad üliemotsionaalsus või siis apaatia, ebatõelisuse tunne, ajataju-, mälu- ja mõtlemishäired, otsustamisi ja tegutsemisvõime vähenemine, südamekloppimine, hingamisraskused, värisemine jpm. Reaktsioonifaas Selleks võib kuluda 4-6 nädalat ning kaasnevad tugevad negatiivsed emotsioonid: ängistus, hirm, viha, kurbus, süüdistamine, kuid võib esineda ka ohjeldamatu rõõm selle üle, et keset üldsit õnnetust endal õnnestus pääseda. Inimene kä...
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltum...
MÕTLEMINE Mõtlemine on vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel. MÕTLEMIST VÕIB VAADELDA KUI PROBLEEMI LAHENDAMIST: 1. Probleemi olemuse mõistmine Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2.Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub näiteks ka une ajal) 3.Illuminatsioon (sisetunde tekkimine, et teame lahendust) 4.Lahenduse kontrollimine (kasutamine praktikas) Probleemi lahendamine algab suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on vajalik võime kasutada varasemaid teadmisi ja oskusi ning neid vajadusel juurde otsida. Lõpuks on vaja ettevõtlikust lahenduse teostamiseks MÕTLEMI...
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ...
Inimese areng Füüsiline ja motoorne areng Imikuiga (01a) KASVAB JA ARENEB Click to edit Master text styles VÄGA KIIRESTI Second level Third level UURIB ÜMBRUST KÄTE Fourth level JA JALGADE KAASABIGA Fifth level ON KASVANUD U 25 CM JA TEMA KAAL 3X 4.ELUKUUKS TÕSTAB PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST. HAKKAB ROOMAMA NING SILMADE JA KÄTE KOOSTÖÖ ARENEB ALATES 6.ELUKUUST. Väikelapseiga (13a) KÕNE OMANDAMINE Click...
Hea õpetaja milline ta peaks olema? Alois Podhajsky tsitaat: On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Igas koolis on olemas erineva iseloomuga õpetajaid, kellel on nii häid kui ka halbu iseloomuomadusi. On karme, sõbralikke, lahkeid, abivalimis, noori, vanu jne. Igal õpetajal on aga oma õpetamis stiil. Mõni õpetaja teeb õpilaste elu väga raskeks ning mõned just väga lihtsaks. Ma arvan, et igal õpilasel on oma lemmik õp...
KOOL Referaat Toitumishäired Tartu 2010 Sisukord Sisu Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sisu......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kes võivad haigestuda?.......................................................................................................... 4 Kuidas haigestutakse?............................................................................................................ 4 Mis võib olla tõukeks?............................................................................................................. 5 Millised võivad olla inimeste mõtted kes kan...
Probleem suitsetamine kohta . Inetrvjuu emaga, kes ise ei suitseta: 1.Kas Sinu arvates saab jääda suitsetamisest sõltuvuss? E: Ma arvan, et saab küll. 2.Võib see kujuneda ka harjumuseks? E:Enamikul inimestel ongi see harjumuseks mitte enam vajadus. 3.Kas Sa tead , kui palju kemikaale satub inimese organismi ühe sigareti tõmbamisel? E:Ei tea, aga kindlasti uuringud on selle kindlaks teinud. 4.Kuidas Sinu arvates saaks vabaneda suitsetamisest? E: Tuleb olla järjekindel ja suure tahtejõuga, aga abi saaks ka meditsiiniliselt kindlasti. 5.Kas Sinu arvates saab suitsetamisest naudingut? E: Ei oska öelda, ei suitseta ise. 6.Kuidas suhtus Sina suitsetajatesse? E:Ei vaata nende poole positiivselt, kuna see hais on ebameeldiv ja jääb ka riietele külge. 7.Kui palju suitsetajaid on Sinu tutvusringkonnas? E: Enamik suitsevad, keda tean. 8.Oled Sa kunagi proovinud su...
Mäluprotsessid Soovitusi ja nippe edukamaks õppimiseks SEOSTAMINE · Koosta lihtne, lühike ja loogiline konspekt ja seosta info tuntuga. · Loo mõtteline, mõtestatud süsteem ja kindlasti mõtesta arusaamatused lahti. · Loo vihjete süsteem (nt: tekita küsimusi sõna või teksti kohta) MOTIVASIOON SOBIV AEG ÕPPIMISEKS · Motiveeri end ja leia selles · Hakka tööks õppima vähemalt 3 midagi mis teeb õpitava sulle päeva enne, võimalusel meelepäraseks või huvitavaks, soovitatavalt 4-5 päeva enne. isegi kui on väga raske ja · Omanda infot ja tuleta seda ebameeldiv. meelde sarnastes tingimustes, · Sa pead oma tööd armastama, nagu seda on vastamise...
annaabi.ee 
