Stress ja depressioon (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST12KÕ1
Krista Villem
STRESS JA DEPRESSIOON
Referaat
Õppejõud: Anu Varep
Mõdriku 2014

stress

Selgitus
Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (Stress 2013).
Ülevaade
Stressi on tundnud / tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed. Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust. (Stress 2013).
Tekkepõhjused ja - mehhanismid
Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse.
Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla väsimus, peavalu, kurbus , unehäired, keskendumisraskused, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid suhtlemisel jne. Kui stress on pikaajaline, organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. (Stress 2013).
Sümptomid ehk avaldumine
Stressi esmasteks sümptomiteks on tavaliselt väsimus ning keskendumisraskused. Sageli esinevad ka peavalu (lihaspinge kasvust ja/või kõrgenenud vererõhust), tavaliselt rohkemal määral higistamine , närvilisus, ärevus- või abitustunne, kergesti ärrituvus, unehäired, liigsöömine või vastupidi isutus. Immuunsüsteemi nõrgenemisest pikaajalise stressi tõttu haigestutakse sagedamini, eriti nakkustesse (nt grippi). (Stress 2013).
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Juhul kui tervisehäirete: väsimus, unehäired, peavalu jm põhjus on ebaselge, tuleks otsida professionaalset abi (arst, psühholoog). Sageli selgub probleem vestluse käigus. Samas on stress suures osas iga inimese enda “diagnoosida”. Stressi ära tundmine sõltub sellest, kui hästi inimene ise ennast tunneb. Millal inimene peab stressi enda jaoks liiga tugevaks või igapäevaelu segavaks, on väga individuaalne. (Stress 2013).
Ravivõimalused
Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Tuleks üle vaadata oma prioriteedid . Ei tohiks ära unustada oma tervist. Oma murega ei tohiks üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Samas ei ole mõtet ka püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt. Vaimseid pingeid on hea proovida tasakaalustada füüsilise koormusega, näiteks tegeledes endale meeldiva spordialaga. Sageli rahustab ja tõstab toonust näiteks looduses viibimine , kus inimene saab tunda end vabalt ning olla loomulik. (Stress 2013).

depressioon

Depressioon on piinavate emotsioonide möllus olemine, mis suruvad maad ligi, alandavad, hävitavad normaalse inimese tunde. Iga uus emotsioon võib vallandada veelgi hullema meeleheite, mis hävitab elumõtte ja viib enesetapumõtetele. Kuidas olla mitte masendunud, kui tunned end kohutavalt halvana, täiesti kõlbmatuna. Vastupidist tõestada pole jõudu, sest väsimus tapab , aga inimene ikkagi tõestab. Õõnes osavõtmatus ja ükskõiksus muudavad inimese nii vaimselt kui ka füüsiliselt teovõimetuks ainult mõttest, et teda jälle laisaks ja mugavaks peetakse, aga inimene jookseb sellele vaatamata. Tunne, et keegi ei usu, kui halb mul on ja et ma kohe suren, on depressioonile iseloomulik tunne. Ajud on nii väsinud, et iga tark, kes suu lahti teeb, tekitab õudustunde, mis blokeerib isegi kuulmise . Meeleheitest teekski midagi, aga mingit head mõtet ei tule. Et tegema peab, siis tehakse mõttetusi, kuigi seda mitte mingil juhul ei tunnistata. Depressioonis inimese tunded, mõtted, sõnad ja teod on paradoksaalsed. (Viilma, 2003).
Sellisest põrgust pääsemiseks ei valita vahendeid, kusjuures kõik muu lakkab tähtis olemast. Eksisteerib ainult üks eesmärk: mitte tunda oma alaväärsust, mitte mäletada oma häbi . Et kõik depressiooni tekitavad süütunded on meelte tekitatud, siis kõik depressioonivastased vahendid on tegelikult meelte ülekavaldamine, meelepetete tekitamine ja meelte mürgitamine. Tänapäeva inimesele on meelemürkide abil elamine eriti omane, sest nende abil pääseb vaimse pressingu tundest, mis pole kunagi olnud tugevam kui nüüd. Sellepärast on maakeelne masendus tänapäevainimesele vastuvõetav de-pressingu nime all. (Viilma, 2003).
Kuidas depressiooni ära tunda?
Enamik inimestest peab depressiooni maad ligi masenduseks, huvi puudumiseks elu vastu, ükskõiksuseks ja osavõtmatuseks. Sõbrad, kes püüavad oma mustas masenduses sõbra meeleolu meeleheitlikult tõsta, ei vali sageli vahendeid. Õnnetu eluisu tõstmine saab eesmärgiks omaette . Leitud abivahendist jäädakse seepärast sageli sõltuvusse. Kõikide meeleolu on nüüd hea ja aina paremaks läheb. Kõik on ennast ära petnud ja ei aimagi, et depressioon ei kadunud kuhugi. Depressioon on seisund, mille puhul inimene ei hooli enam millestki. (Viilma, 2003).
See, mis enne oli armas, pole seda enam. Näiteks kui inimene armastas varem puhtust, siis nüüd käib ta väljas ka puhtalt (ühiskonnale on eluliselt vaja meeldida), aga kui külastada teda ootamatult tema kodus, siis oleks nagu prügimäele sattunud. Teine inimene armastas ilu ja kaunistas nii ennast kui ka kodu vahel üleliiagi. Välja minnes kaunistab ta ennast endiselt, aga kodus käib ringi nagu vana luud . Kolmas inimene armastas tööd ja leidis alati midagi teha, aga nüüd on laisk mis laisk. Neljas inimene armastas viina , aga nüüd ei hooli. Sellises olukorras öeldakse, et selle inimesega on nüüd küll kurat teab mis lahti. Nii ongi. Selle kuradi nimi on depressioon - liigsete tahtmiste tulemus. Kui poleks olnud tahtmisi, siis poleks tekkinud ka süütundeid, mida depressiooniks häbeneda. (Viilma, 2003).
Depressioon on ükskõiksus elutu maailma vastu ja ülitundlikkus elusa maailma suhtes. See tähendab: sellest, mis enne oli armas, on nüüd ükskõik, aga selle, kes enne oli armas, tapaks oma ülisuureks kasvanud armastusega kasvõi ära. (Viilma, 2003)
Materiaalsest omandist õnne otsinud inimene pettub ühel hetkel, sest ta on tahtnud head, aga saanud halba. Halva tasakaalustamiseks tahab ta veel rohkem head, mistõttu saab ka rohkem halba ja tema elukaalu materiaalse poole kaalukauss vajub veel rohkem maad ligi, tõstes vaimsuse kaalukausi taeva alla. Nii muutubki maine liiga maiseks ja vaimne liiga vaimseks , mis tähendab, et oma eluga mittetoimetulev inimene muutub ülitundlikuks. Ülitundlikkus on tundelisusega liialdamine, pisiasja suurena tundmine, selle tundmine, mida veel olemaski pole. Sellist ülitundlikkust nimetatakse sageli vaimsuseks. (Viilma, 2003)
Tundelisuse aspektist vaadatuna võib depressiooni sisuliselt jagada kergeks, raskeks ja väga raskeks depressiooniks. Väline vorm on seejuures sisule risti vastupidine. (Viilma, 2003)

kasutatud allikad

Viilma, L. (2003) Depressioon. Kasutamise kuupäev: 18.09.2014, allikas: http://www.luuleviilma.ee/index.php?id=7542
Terviseportaal Inimene. (2013). Stress. Kasutamise kuupäev: 18.09.2014, allikas http://inimene.ee/s/stress