Valetamine- referaat (0)

Valetamine
Psühholoogia
Sinu nimi
Sinu klass

Sinu õpetaja
2011
Mis on valetamine?
Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt , kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teada saamiseks, kas keegi on tõetruu.
Vale erinevad liigid.
Suur vale:
Vale, kus valetaja proovib panna ohvri uskuma, millegisse uskumatusse, mille tõestamiseks kasutab ta mingisugust materjali, millesse ohver tõeliselt usub. Sellist valetamise liiki kasutas näiteks Adold Hitler .
Ettevaatlik rääkimine:
Vale, kus rääkija püüab mõned tähtsamad asjad rääkimata jätta. Küsimustele vastatakse ainult poolikute vastustega .
Komplimentaarse ja vale eelaimduse andmise valed:
Kui keegi kiidab kellegi riietust olema väga ilusaks, kui see tegelikult ei ole. Või kui öeldakse, et kõik saab korda, kui tegelikult ei saa.
Bluffimine:
Vale, kui väidetakse, et isikul on olemas midagi, mida tal tegelikult pole. Enamasti kasutatakse seda viisi mingisuguste hasartmängude alal, näiteks pokker.
Häbitu vale:
Vale, kus öeldakse öeldakse väga otsekoheselt vale ära. Sellel liigil on ka teine nimi: kiilasvale, kuna 17. sajandil räägiti, et inimesed, kellel on vähe juukseid peas, teevad seda alatihti.
Sisuline vale:
Vale, kus mingi teksti osa alusel väidetakse mingit tõde, mida tegelikult ei saa arvestada tõena, kui vaadata kogu konteksti. Sellist viisi, kasutavad paljud advokaadid oma kliendi kaitsmiseks.
Valetamine lapsele:
Vale, mida räägitakse lastele, mis tegelikult pole üldse tõsi. Näiteks, et lapse tõi kurg, jõuluvana ja päkapikud on olemas, hambahaldjas paneb raha padja alla. Seda on tehtud juba ammustest aegadest saati ja seepärast tehakse seda tänapäevalgi.
Müümise vale:
Vale, kus sa üritad ostjale pähe määrida kaupa, mille vigadest sa ei maini või valetad. Seda kasutatakse päris tihti erinevate asjade ostmisel ja müümisel, korterid, autod jne.
Valesi on veel mitmeid erinevaid.:
Valetamine usulistel eesmärkidel.
Vale, mis teeb kellelegi haiget, aga ei aita mitte kedagi.
Vale, mis teeb kellelegi haiget, samas aitab ka kedagi.
Vale, mida räägitakse naudingu saamiseks.
Vale, mis ei tee kellelegi haiget, aga võib päästa kellegi elu.
Vale, mis ei tee kellelegi haiget, vaid tõestab kellegi süütust
Vale, mis ei tee kellelegi haiget, vaid aitab kedagi.
Vale tagajärjed
Esiteks on alguses kaks varianti , kas vale avastatakse või see jääbki avastamata.
Kui saadakse vale teada, siis ei tea enam inimesed, kas see inimene, kes ennem valetas räägib antud hetkel tõtt ja nii jääbki olema, kuni nad uuesti saavad tagasi usalduse tema vastu.
Samas, kui vale ei avastata, siis läheb peaaegu kõik nii nagu valetaja kavatses .
Miks vale võib ebaõnnestuda?
Paljud valed ebaõnnestvad. Valed ebaõnnestuvad mitmetel põhjustel. Näiteks valetajaid on sageli reedetud nende poolt, kellele valetaja on usaldanud saladuse . Paul Ekman (mees, kes uuris inimeste psühholoogiat ja emotsioone ja õppis neid lugema) ei ole keskendunud sellist tüüpi põhjustele, vaid neile, millistega valetaja enda käitumisega end reedab. Lühidalt, on olemas kaks põjust, miks vale ebaõnnestub. Esimesel juhul on tegemist mõtlemisega, teisel tundmisega. Valed ebaõnnestuvad kummalgi puhul, kuna valetaja pole adekvaatselt ette valmistunud või emotsioonide väljapaistvusega.
Miks on nii raske märgata tõepärasust käitumises?
Meie näoilmest ja häälest on arusaada, kui keegi valetas. 85% inimestest emotsioonid muutuvad valetamise momendil . Ekman usub, et on kaks põhjust, miks enamik inimesi on kehvad valetajate äratundjad. Esimese põhjuse jaoks pole info tuge, kuid ta usub, et mõned inimesed omandavad korrektse feedback`I nende arvamustäpsuse kohta, kes valetavad ja kes mitte.
Teine põhjus on see, et nad usaldavad liiga palju, mida inimesed räägivad ja ignoreerivad vahet väljendusrikka käitumise ja jutu vahel.
Valetamise motiivid:
Pääseda karistamisest.
Et saada tasu.
Kaitsta teist inimest karistusest.
Võita teiste imetlus.
Kaitsta ennast füüsilise ähvarduse eest.
Pääseda välja ebasobivast sotsiaalsest olukorrast.
Vältida piinlikust.
Et säilitada privaatsust.
Kasutada võimu teiste üle.
Valetamise erinevaid tunnuseid

Igapäevaelus tuleb tihtipeale ette, et me satume kokku valetajaga. Mõne puhul on tegu hädavalega mõne puhul on valetamine ja vassimine aga igapäevane tegevus.
Leidub palju materjali, kus antakse inimestele näpunäiteid kuidas tunda ära valetajat. Nende hulgas näiteks, et valetaja katsub oma kaela või paneb käed risti. Need on pigem laiale massile suunatud meelelahutus . Iga inimene on erinev ning seetõttu reageerib ta erinevalt. Nii, et kui noormees sulle komplimendi teeb ja samal ajal kaela katsub ei tasu talle seda kohe etteheita.
Kas valetamisel on üldse tunnused?
Vale oleks tegelikult öelda, et tunnused täiesti puuduvad. Enamike tunnuste phul peab lihtsalt jälgija olema niivõrd spets omal alal, et seda märgata. Nimetada tasuks , aga mõned faktid, mis üldjuhul inimese organismis paika peavad.
Kehalihased:

Just kehalihased on need, mida inimene tavahetkel tihtipeale ei kontrolli. Tihtipeale pole me lihtsalt niivõrd kiire reageeringuga nagu on seda meie närvid. Seetõttu tasub kahtlases situatsioonis tähelepanu suunata inimese näolihastele. Eelkõige kaela lihastele ning ka lõualihastele. Emotsioonide puhul pingulduvad esmalt just näolihased ennem kui inimene ennast jälle kontrollida suudab.
Silmad:
Silmade puhul on meie kõige suuremaks reetjateks pupillid . Nende vähenemine või suurenemine annavad kohe meie emotsioonidest märku. Samuti suudab vale reeta ka silma liikumine. Siinkohal mängib aga rolli juba omapärane süsteem. Just silmaliigutus näitab millist ajuosa me kasutame. Üles vaatamine on visuaalne meenutus. Keskele vaatamine on auditoorne meenutus ning alla vaatamine on oraalne meenutus. Sel puhul võib tuua selgitava näite. Ema on keelanud oma väiksel lapsel maiust võtta (laps kuuleb seda, kese, auditoorne meenutus). Astudes vastu aga keelule laps siiski võtab maiuse. Hiljem kui temalt küsitakse, kas ema lubas maiust võtta, vaatab laps hetkeks üles ja ütleb "jaa". Sel puhul võib öelda, et laps valetas, kuna tõe puhul oleks ta pidanud vaatama keskele. Et seda liikumist aga märgata peab jälgija ise väga vilunud olema ning teadma "valetaja" silmasüsteemi.
Kõnelemine
Kõnelemise puhul ei saa tegelikult üldiseid näiteid tuua. Igal inimesel on oma maniir kuidas ta räägib ning seetõttu ei saa ühele pulgale väiteid laduda. Viimastel aegadel on tihtipeale aga aset leidnud üks väide: Valetaja räägib detaili rohkelt. Just detaili rohkus paneb valetaja mõtlema, et just palju detaile peaks muutma vale õigeks. Kas see ka täpselt paika peab tunneb igaüks sisetunde järgi ära.
Üldjuhul on kõige paremaks nipiks aga inimese tundmine. Rahuliku inimese puhul äratab tahest tahtmata emotsionaalne kõne kahtlust ning emotsionaalse inimese puhul tagasihoitud kõne. Võhivõõra puhul on retsept aga üldiselt teadmata.
Kuidas aru saada, et inimene valetab?
Me puutume ikka aegajalt kokku inimsetega, kes näivad valetavat iga sõna mida nad räägivad. Valetaja on kõige lihtsam ära tunda tema kehakeele, käitumise ja oleku järgi. Aga mis on ikkagi valetaja tundemärgid??

• Sa märkad, et inimene väldib sinu silmi. Ta silmad võivad pilkuda ja liikuda ruumis tavalisest tihedamini.
  
• Isik võib rääkimise ajal segaduses olla. Ta mõtleb valesi samal ajal kui ta vestleb, see viib tema tähelepanu kõrvale.
  
• Valetaja räägib väga kiiresti. Ta püüab vabaneda olukorrast võimalikult kiiresti.
  
• Mõnikord valetaja näitab vastuolulist käitumist. Ta tahav öelda ''ei'' aga noogutab ''jah''.
  
• Liigene naer ja sõbralikkus võib olla märk valetajast. Valetaja tahab sind uskuma panna, et on sinu tõeline sõber, et hakkaksid teda usaldama .
  
• Valetaja tavaliselt ei ole valmis valetama. Kui ta midagi valetab pole see planeeritud. Kui te küsiksite mõne küsimuse detaile, siis ei saaks ta teile korralikult vastata. Ta oleks täielikus segaduses.
  
• Samuti on täheldatud, et kui inimene valetab, siis kipub ta andma tarbetuid selgitusi. Ta annab liiga palju üksikasju olukorra kohta.
  
• Kõige parem viis parandada oma võimet öelda, kui inimene valetab on teda tähelepanelikult kuulata. Kui pöörate tähelepanu mida ta räägib, on vastuolu tema kõnes arusaadav.
  
• Kui valetaja saab aru, et ta on palastatud, siis kas ta vihastub või muudab teemat.
  

Need on mõned märgid millest välja lugeda, et inimene valetab. Need tingimata kõik ei pruugi vastata tõele, aga mõned kindlasti. Samuti on olemas inimesi, kes valetavad vabalt, ilma, et vestluskaaslane sellest aru saaks. Kõige peamine on jälgida inimese kehakeelt, küll see ütleb kas ta valetab või mitte.
Miks mehed valetavad?


Enamus naisi teavad , et mehed valetavad , mitte ainult naistele, vaid ka meestele . 
Kuid mille kohta nad siis valetavad? Kõige põhilisemad asjad on palga suurus, naised ja peenis!!! 
Aga meie küsimus siiski, MIKS nad seda teevad???
Põhjuseid on palju aga eelkõige on suurim põhjus see, et nad tunnevad ennast ebakindlalt. Nad valetavad naistele esimesel kohtumisel kõike kokku, kuna kardavad, et kui kohe tõe teada saavad siis enam järgmist kohtumist ei tule!!! Mehed valetavad ka oma ego kaitseks  Aga asja kõige armsam pool on see, et nad valetavad , kuna nad ei taha oma kallimaid muretsema panna!!! Kui tihti valetatakse teile? Kas olete oma mehe valelt avastanud? Naised siiski näevad mehi läbi, kuid meestel seda võimet pole . Kui mees valetab on seda aru saada aga naine võib valetada kõike kokku ja mees ei saa sellest ikka aru ! ;D