Inimeseõpetuse töö 11. klass - perekonna tüübid, mõisted, ajaloo kokkuvõte (1)

1. Perekond – perekond on abielu või veresugulusel põhinev väike grupp inimesi, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus
Leibkond – ühisel aadressil elav inimeste grupp, kes kasutab ühiseid raha – ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end ühiseks leibkonnaks
Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed
Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu)
Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu
Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides
Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed
Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberit abielus olemise kohta
Urbanisatsioon – linnastumine – linna elanike arv suurenes sest inimesed kolisid maalt linna
Migratsioon – ränne – elukoha vahetuste ja rände suund oli enamasti maalt – linna, väikelinnadest suurematesse ja suurematest pealinna, elukoha vahetus ka sõjalistel ja perekondlikel põhjustel
Aktseleratsioon – Arengu kiirenemine – noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng, mis suurendas lõhet sugupõlvede vahel.
Emantsipatsioon – vabanemine eelarvamustest
Virtuaalse maailma osakaalu kasv – televisiooni ning interneti suur mõju
2. Perekonna ülesanded:

• Soojätkaminsfunktsioon
  
• Seksuaalfunktsioon
  
• Majanduslik funktsioon
  
• Sotsialiseerimisfunktsioon
  
• Hoolitsuse funktsioon
  
• Hariv/kultuuriline funktsioon
  
• Turvalisuse pakkumine
  

3. Vanasti ja praegu
Vanaaeg:

• Mehe roll oli instrumentaalne , tegutses toitjana, hankijana – perekonna juht
  
• Naise roll oli emotsionaalne, naisele kehtivad ranged reeglid millest ei tohtinud üle astuda
  
• Mehe seksuaalelu oli vaba
  
• Naist hinnati ja austati eelkõige emana
  
• Naine sai olla vaid abielunaine , ori või hetäär(vabade elukommetega haritud naine). Hetääre koolitati et mehele nii füüsilist kui ka vaimset rahuldust pakkuda
  
• Naine terve elu mehe ülemvõimu all, puudusid pol. Õigused
  
• Omasooihaldus, lõbumajad ja orjatarid ei olnud keelatud
  
• Laps oli vanemate vara, vabalt saadi otsustada mida tema ga teha
  
• Lapsi koguni müüdi orjadeks või jäeti maha
  
• Ämm tegeles lapsekasvatusega vanematest rohkem
  
• Meestele lubatud seksuaalse vabadusega arenes antiikajal mõtteviis, mis hindas askeesi e. lihasuretust, halvustades kõike kehaga seotud
  

Keskaeg

• Rõhuti rohkem karskusele ning tsölibaadile e. abielutuse väärtustele
  
• Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus
  
• Naise saatuse määras sageli suguvõsa ning päritolu
  
• Varakeskaega on nim. Ka teismeliste ühiskonnaks sest oli äärmiselt palju noori
  
• Laste suur suremus, kuid pool rahvastikust oli alla 25 eluaasta vana
  
• Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene : ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka nii seksuaalsuse kui ka himud. Seksuaalsust õigustas ainult soo jätkamise funktsioon
  
• Askeesi kõrvalt eksisteeris ka karnevalikultuur, mis lubas seoses mõnede pühadega lasti olemist ja keha näitamist
  
• Lapsed kogesid kõige – nägid täiskasvanute vahelisi suhteid, nägid sündi, nägid surma
  
• Magati palju koos
  
• Valitses arvamus et naise seksuaalsus on suurem kui mehel ja naine ei suuda vastu seista kiusatusele ja et mees peab selleks naist korralikult valvama
  
• Lapsed kuulusid argiellu, neid rakendati koheselt tööle, puudus arvamus et laps vajab mingit mänguaega – kohe kui suutis, pandi tööle
  
• Haridust jagati kloostrites ja kloostrikoolides põhiliselt
  
• Lastele õpetati tagasihoidlikust ja kõlblikust
  
• Karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistused kodus on lapse arenguks siiski liiga leebe viis, nii peeti õigeks anda lapsi ka sugulaste peredesse kes neid siis omamoodi kasvatasid
  

Uusaeg

• Kasvas inimese tahe end töös teostada ning tekkis tahe edasi jõuda
  
• Kodu ja perekonna roll ühiskonnas kasvas
  
• Tähtsustati perekonna loomist
  
• Vallalisust peeti väärast, abielu oli au sees
  
• Lapsed eraldusid rohkem täiskasvanutest, kuid vanematel ei lubatud olla siiski liiga leebed
  
• Lapsi pidi kaitsma ka liigse info eest
  
• Inimene hakkas üha rohkem oma keha häbenema – alastiolekut ei pidatud kombekaks isegi üksi olles
  
• Pesemine oli harv, laste pesemist peeti tervisele kahjulikuks
  
• Järk – järgult hakati jälgima ka kõnepruuki ning väljenduslaadi
  

Traditsionaalse perekonna kujunemine

• Suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega
  
• Pere ülesanne oli lapsi kasvatada headeks inimesteks
  
• Perekonna loomist seostati üha enam emotsionaalse kokkusobivusega
  
• Perekonna alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust
  
• Selge rollijaotus