50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lammaso
Õppematerjali autor
MÕTLEMINE Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus. Mõtlemine kui vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemine on kogu arukas käitumine, kui üks vaimse tegevuse osa Tegelikkuse vahendatud ja üldistatud tunnetamine tegelikkuse analüüsi ja sünteesi kaudu Mõtlemine on kogu vaimne aktiivsus, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Mõisteteid on väga palju ning nendes orienteerumiseks on loodud teatavaid süsteeme: • kategoriseerimine – jõgi, kala, linnud • hierarhiatesse paigutamine – tihane–lind-loom
PSÜÜHILISED NÄHTUSED Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5
3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. 4) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetus mälulüngaga. 5) Hüsteeriline amneesia ei suudeta meenutada, et kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud, on psüühiline häire. 6) Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja tekivad mälulüngad. Mõtlemine probleemide ja ülesannete lahendamine kasutades olemasolevaid teadmisi, s.o mälu. Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Mõtlemise elemendid: *kujundid esemete ja nähtuste vaimne koopia, kujund sarnaneb originaaliga. *mõisted mingite ühiste ja oluliste omadustega objekt, tähistatakse sõnaga, sõna on märk, mis tähistab objekti, konkreetseid asju aga ka abstraktseid nähtusi.
III LOENG. Teooria ja metoodika Mis on teooria? Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? IV. LOENG. Metodoloogia Mis on metodoloogia ja mida kujutavad endast metodoloogilised printsibid? Miks need on vajalikud? mis on süsteem? - tervik, milles on osad ja osadevahelised seosed, mis moodustavad terviku ehk süsteemi (süsteemide sees on alasüsteeme jne) süsteemne mõtlemine- seoste nägemise võime (inimene koosneb mitmesugustest süsteemidest: närvisüsteem, vereringe) klassifitseerimine- asjade kategoriseerimine ühiste nimetajate alusel reeglid: 1)klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu antud hulga (nt kui klassifitseerida seeni, on vaja kõiki seeni, tähestik - kõik tähed) 2)klassifikatsioon peab olema rajatud ühel alusel ja see alus ei tohi muutuda ( nt. kui
I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele. · Aisting on vahetu ( siin ja praegu toimuv protsess) · AISTINGUTE LIIGID :
avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos).
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD...............................................................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid