Friedebert Tuglase novellid 1. Iseloomusta ühte Tuglase novelli vastavalt novellitunnustele. Valisin novelli „Inimese vari“ Teoses on vähe tegelasi, neist kahte, Maretit ja tema poega Jakobit, võib lugeda peategelasteks, ülejäänud tegelastega on kokkupuude vaid põgus: võõras sõdur, arst, metsavaht ja tema naine – ebaolulised kõrvaltegelased ei ole novellis kohased. Juba loo algus tekitab ootusi ja salapärasust, sündmused järgnevad üksteise järel ning on väga kaasahaaravad: ema teadmatus, sõna saamine poja kohta, poja koju jõudmine – pinge tõuseb aste-astmelt, kuni pöördepunktini, milleks on mehe surm – siin toimub hetkeks pingelangus, kuid rõhuv meeleolu hoiab huvi üleval. Iga sündmust ja meeleolu on järjekindlalt eredalt ja intensiivselt kujutatud. Näiteks mehe surnukeha on kujutatud muutuvat üheksainsaks lõkendavaks haavaks, mees otsekui sulas oma palavikku. Ja ema...
oleksin tahtnud elada renessansis Renessans oli keskajale järgnenud 14.sajandi algusest 17.sajandi alguseni kestnud periood Euroopa kultuuris. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Põhjuseid, miks tahta elada renessansis on mitmeid. Esiteks see, et seda iseloomustab eemaldumine religioonikeskselt väärtuselt inimesekeskse maailmapildi suunas. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Renessansis väärtustatakse inimest kui isiksust ning hinnatakse inimliku tarkust kõige laiemas mõttes. Teiseks põhjuseks on kindlasti see, et renessassi ajastu juhtlauseks on "Ela tänases päevas". Kui seda lahti seletada siis inimene peaks elama üks päev korraga, mitte planeerima asju ette, sest kunagi ei või teada mida toob homne päev või mis juhtuda võib. Kindlasti oleksin ma tahtnud kohtuda selle ajastu kirjanikega, eriti William Shakespeare ja Dantega. Olen lugenud üh...
Eesti riik ei toeta oma inimesi võrdselt Riigi kalleimale sünnipäevale kulub 24 miljonit. Selle summa eest saaks riigi heaks päris palju head ja kasulikku korda saata. Kurb on tõdeda, kui meie oma riigijuhid, kes peaksid tegema kõik selleks, et meie riigis oleks hea elada, teevad hoopis vastupidi. Inimeste meeltemürgitamiseks kasutatakse plakateid, loosungeid, tasuta asju, ajakirjandust ja kultuuri. Propagandat kasutas juba ka NSVL, kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Poemüüja, kes töötab päevas kümme tundi, saab miinimum palga, mis on umbkaudu brutona 430 eurot. Tal on kaks last, kes vajavad süüa ja juua, korter, mis vajab maksmist ja maksud. Inimene peab enda vajadused kõrvale jätma, sest tal lihtsalt ei ole võimalik endale midagi lubada. Iga kuu peab mõtlema, kuidas ots otsaga kokku tulla, aga samal ajal, elavad meie riigijuhid nagu kuninga kassid. Riigikoguliikme palk on keskelt l...
Kottpime kuusik Kord kõndis kivisel kruusateel kahvatu kapten. Kapten kõndis koos kirju koeraga, kes käis koguaeg kasside kannul. Kapten kandis kohevat kuube, krasivajat kotti. Kirjule koerale kinkis krasnõise kaelarihma kunksmoori kass. Kunksmoor käis kunagi kapteniga kohtingul. Kahekesi kruiisisid kunksmoor, kapten Kreekasse, Koreasse kui ka Kanadasse. Kreekas kohtas kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus kõvasti, kuid kuulis kõigest kaja. Korraga kuulis kullakarva kiisu kaugelt koera klähvimist. „Kuhu kadusid, kotik,“ kajas kassini koera klähvimine. „Kaldusin kruusateelt kõrvale, kaotasin kodutee,“ karjus kas...
Lasteluule kogumik Mis mul on? Mul on pea, suu, silmad- näed? Kõrvad on mul, jalad, käed. Nina on veel keset nägu- see ka ikka minu jagu. Peaga mõtlen. Suuga ütlen. Silmadega kõike näen. Kõrvadega kuulen juttu. Jalgadega jooksen ruttu, kui on aega, kõnnin ka. Kätega teen kõik mis vaja Klotsidest sean kokku maja. Milleks aga on mul nina? Seda, palun, ütle sina! Allikas: Lea Nurkse „Kubujuss“ Valiku põhjendus: Lihtne luuletus lastele, meelde tuletamaks kehaosi Mille üle lastega arutleda: Saab rääkida erinevatest kehaosadest ja nende ülesannetest, erinevatest meeleelunditest. Mis jaoks kasutame me erinevaid kehaosi ja mis ülesandeid need täidavad. Aja lehed Lapsed, lugege aja lehti, mis langevad maha puudelt. Siis saate teada, kui palju said päikest need puud suvekuudel. Ja kui te hoiate lehti talv läbi kas raamatu vahel või saab nende koduks vaas, siis teadke, et kõik nemad tehti kord selleks, et sündida ...
Mida ütleb "Romeo ja Julia" tänapäeva noorele lugejale? William Shakespeari näidend "Romeo ja Julia" jutustab kahest noorest, kes esimesel kohtumisel üksteisesse armusid. Suurest tahtest koos olemine tekitas noortes segadust, ning läbimõtlematud plaanid viisid noored hukka. Mind kui noort lugejat pani näidend noorte ja nende vanemate vaheliste armusuhete üle mõtlema. Mina kui tänapäeva noor mõtlen, et armusuhted peaksid algama noorest saadik ning kestma kuni surmani. Tänapäeval on noori, kes armuvad omavahel, kuid lähevad paar aasta jooksul lahku ning noori, kes armuvad esimesest silmapilgust ja jäävad kokku mitmeks aastaks. Mina arvan, et teos kõnetab rohkem tüdrukuid, kui poisse, sest poisid soovivad tütarlapsi ära kasutada, kuid neiud soovivad pikaaegset armusuhet ning kooselu, kuid tänapäeval pole kõik noored valmis minema armastusega hauda, nagu läks Romeo Julia pärast. Kindlasti on noori, kes ei saa aru armastusest kui esimese...
KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione ...
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” „Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Kirjanduse juurde jõudis Mérimée pärast juuraõpinguid ja tänu sõber Sten...
Kiirus Aeg maha Õues sajab lund.On jõulueelne aeg.Kõik tormavad kuhugi teadmata suunas suured kingikotid käes.Kellegil pole aega tagasi vaadata ja hetkeks peatuda. Imetleda seda lumehärma mattunud maailma. Selles saginate virr-varris kohtuvad äkitselt Laura ja Andres.Nad on ammused tuttavad,kes pole teineteist näinud alates keskkoolist saati. Ootamatult teeb Andres ettepaneku koos kohvi jooma minna.Nad jõuavad sõõriku kohvikusse,tellivad kakaod ja võtavad istet. Andres huvitatult: ”Millega sa tegelenud oled? Oled justkui ära kadunud,mitte mingisugust infot pole sust kuulnud.” Laura: “Ah,mis siin ikka rääkida.Olin vahepeal välismaal,reisisin häälega mööda Euroopat. Tahtisn lihtsalt sellest maailmast puhata ning elu nautida.” Andres: “Kuidas oli häälega reisida? Kas hirmu polnud pervertide ees?” Laura: ”Äge,eks väike hirm oli aga õnneks läks hästi ja pe...
Läänemeri Valges vahus Läänemeri Seisan kaldal Vaatan merd Tormi,tuult ja valget vahtu Peab piirivalve vahti Saarte rikas meri Üks neist ka Keri Raha võim ja rahva süda Kokku nii ei käi Gaasitrass meid ahistab Karastroofi kuulutab Läänemeri kalu annab Gaasitrassi kannab Rahva söögimurest vabastab Merekapsas, adru Mis peidab mere voog See on meie taak Sünged mõtted toob aeg Sügistormis,ajavaod Ei neid unusta Ajaaugud ikka merevees Augustis süütame tuled Unustame taagad Sõpruses ühendame südamed,käed
`` Nimed Marmortahvlil `` - on see tasu vabaduse eest ? Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev film `` Nimed Marmortahvlil`` räägib koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad. See on väga huvitav ja põnev sõjadraama kus saab jälgida koolipoiste mehistumisest, otsustest ja vabaduse hinnast. Läbivaks teemaks on kommertskooli poisi Ahase ja tema klassikaaslaste eneseleidmine läbi kahtluste ja ka esimese armastuse. Film tekitab küsimuse kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Vaatasin filmi ``Nimed Marmortahlil`` esimest korda. Millegipärast ma ei olnud seda filmi varem vaadanud, kuna arvasin, et see pole huvitav. Filmi tegevus toimub 1918-1920 aastatel, kui toimus Eesti Vabadussõda punaarmee okupatsiooni vastu. Peategelasteks on Kommertskooli seitsmenda klassi poisid kes t...
jms ■ Mida vanem materjal seda lihtsam oli ■ Oskar Kruus oli üks esimesi, kes hakkas koguma pagulaskirjanike materjale PAGULASKIRJANIKUD ■ Marie Under ■ Artur Adson ■ August Gailit ■ Karl Ristikivi ■ Gustav Suits ■ Johannes Aavik KALJU LEPIK ■ Sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus ■ Eesti luuletaja ■ Alghariduse sai Koeru algkoolist ■ 1935–1939 Tallinna Kaubanduskool KALJU LEPIK ■ 1940. aastal asutas koos Enn Keraga kirjandus- ja kunstirühmituse „Tuulisui“ TUULISUI Kirjanduselt ja kunstilt nõuti rahvuslikkust, kunstikavatslikkust, realismi ja üldinimlike väärtuste kaitsmist ■ 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasium ■ 1942. aastal läks edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda – Eesti ja Põhjamaade ajalugu ja KALJU LEPIK ■ 1944. aastal põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus õppis Stockholmi Ülikoolis – arheoloogia ja etnograafia ■ Rootsis töötas algselt Mörby haigla
Keisri hull Jaan Kross I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von ...
Reiner Brocmann Oli pastro, juhuluuletaja ja tõlkija. 1637. Aastal avaldas ta esimese teada oleva eestikeelse pulmalaulu. Reiner Brocmanni elukäigu ainetel on Herbert Salu kirjutanud romaanid "Lasnamäe lamburid" (Lund 1978) ja "Siiditee serval" (Lund 1986), mõlemad romaanid koos ilmusid aastal 2000 (Eesti Raamat, Tallinn) Eesti romaanivara sarjas. Käsu Hans Käsu Hans oli eesti luuletaja ning günekoloog ja kooliõpetaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." (Käsu Hansu nutulaul). Oma aja kohta kunstiliselt mõjukas isiksustatud monoloog säilis rahvasuus. Varaseim üleskirjutus pärineb aastast 1714 pastor Johann Heinrich Grotjahnilt Tartu Jaani koguduse meetrikaraamatus. Trükis ilmus monoloog 1902. ...
12. c Retsensioon ,,Kartulimoos ehk Chelsea win" 28. oktoobril 2010. aastal käisin Salme kultuurimajas vaatamas etendust ,,Kartulimoos ehk Chelsea win". Tegemist oli draamaga, mille autor on Tim Janson. Näidend räägib elust tänasel Eestimaal, tegelased elavad talus ning neil on halb rahaline seis. Loo peategelane Martin (Sulev Teppart) on keskeas mees, kelle elu Tallinnas ei kujunenud sobivaks. Pealinnas ei olnud ta enam keegi ja üritab alustada uuesti ühes maa-alevikus. Martin leiab armastatu Alli (Piret Rauk) ja palju muud, mida tal linnaelus polnud. Siiski ei rahulda lihtne maaelu Martinit. Lõpuks hakkab mees ennusta jalgpallitulemusi, tekib kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast eemale tõukab. ,,Kartulimoosi ehk Chelsea win" lavastajaks on J...
"Suveöö armastus" Friedebert Tuglas Novelli lühikokkuvõte Poiss seisis aida ukse taga ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulud Kusta häält alguses, kuid pärast mitut hüüet ärkas ta üles. Maali ütles Kustale, et ta ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli ainult aluspükstes. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama - Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna ning jäi magama. Mõne minuti pärast palus Kusta jälle Maalit, et ta teda sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna ning lubas kutsuda vastasel juhul peremehe. Kusta vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusta pigistas Maalit, sest midagi muud ta teha ei osanud. Ta siples Kusta...
AUGUST STRINDBERG PREILI JULIE Naturalistlik kurbmäng T E G E LA S E D PREILIE JULIE, 25 a. JEAN, teener, 30 a. KRISTIN, kokk, 35 a. Tegevus toimub krahvi köögis jaaniööl. LAVAPI LT Suur köök, mille lagi ja külgseinad jäävad kulisside varju. Tagaseinal vasakul kaks riiulit vask-, metall-, raud- ja tinanõudega; riiulid on kaetud gofreeritud paberiga; veidi paremal kolm neljandikku suurest võlvitud kahe poolega klaasuksest, mille tagant paistab Amoriga purskkaev, õitsevad sirelipõõsad ja püramiidikujulised paplid. Laval vasakul suure kahhelkivipliidi nurk, mille kohal paistab isa pliidikummist. Paremal pool on näha valgest kuusepuust teenijate söögilaua üks ots ja mõned toolid. Pliit on ehitatud kaselehtedest vanikutega; põrandale on puistatud kadakaokkaid. Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega. Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann. Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru. Kristin seisab pliidi ...
,,Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rahu rohevas ringis, mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad." (Kersti Merilaas-Sang) Essee Kui kauni pildi saab maalida sõnadea, ilusa kujutise luua. Kui ilus oleks uinuda kesk moonivälju, õilis mitte midagi nõuda, uidata kuhugi jõudmata ning lõppeks jagada oma valu ja mure mesilindudele. Oleks ilus unistustes. Kas reaalsus aga looduse rüpes sama hea oleks? Tuginedes Arved Viirlaiu romaanile ,,Ristideta hauad", tuleb tõdeda, et unelus ja reaalsus võivad kohtudes põrkuda, mitte aga üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui polekski kohta, kuhu tagasi minna? Nimetatud...
,,Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?" (Doris Kareva) Elu on tsükliline, käib lainetena üles-alla, kord läheb kõik hästi, teinekord aga mitte. Tõusu ajal sööstab inimene uljalt vilistades edasi, aga ühel hetkel on haripunkt käes ja edasi saab tulla ainult langus. Mis paneb hetkedel, mil kõik paistab halvasti minevat, üht võitlema ja edasi rühkima, teist aga heituma? Öeldakse, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks, ent on see nii? Kindlasti võib mõni negatiivne kogemus olla karastav ja kõigest on võimalik õppida, aga tõsimeeli arvata, et kõik meiega juhtuv halb teeb meid tugevamaks vaevalt. Paljudel vajuvad õlad maailma raskuse all hoopis longu ja jägneb ühel või teisel kujul allaandmine. Oleks küll tore uskuda, et kellelegi ei anta rohkem, kui nad kanda jõuavad, kuid kõlab see rohkem lohutuse kui reaalsusena. Kui inimese ümber on toetav pere ja lähedased; soe kodu ja toit laual; eneseteostus töö või hobide näol; su...
Retsensioon: Pähklipureja Minu väljavalituks otsustus balletietendus Pähklipureja. Täieliku võhikuna ooperi ja balletti valdkonnas ei osanud ma valikut teha ning kuna Pähklipurejat on juba aastaid ülemaailmselt mängitud, võiks ilmselt iga haritud inimene seda vaadata. Enne etendust ei otsinud ma meelega balletti sisu kohta mingit informatsiooni, sest tahtsin sellest täielikku enda nägemust saada. Sellegipoolest räägiksin siinkohal paar sõna Pähklipureja taustast. Selle autor on vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks.Pähklipureja on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Olen kuulnud, et Tsaikovski veetis mõned suved meie endi Haapsalus. Etendus algas stseeniga jõuluõhtust, kus hulk tantsijaid ruttas kuhugi. Hiljem selgus, et see oli elutuba, kus kaminas põles tuli, kuusk oli ehitud ja rahvas oli õdusas meeleolus. Kohe hakkas silma väi...
Piirid meis ja meie ümber Essee raamatu ,,Meister ja Margarita" põhjal Inimene on piiratud olend, piiratud kõikjal, ükskõik kas vaadelda piire käitumisnormide, viisakuse ja seadustena või suutmatuse, küündimatusena mõista või uskuda seda, mis esmapilgul tundub võimatu. Mis juhtub, kui eemaldada piirid, näidata inimestele seninägematut? Ma väidan, et piirid annavad inimestele turvatunde, isegi kui vahel tundub vastupidi. Olla piiratud on elada mugavalt, tunda, et kõik on kontrollitav, süsteemne. Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga...
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid · "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) · "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) · "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on m...
EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Argan istub üksi oma toas, ta ees on laud, ta arvutab litrite abil apteekriarveid ja arendab iseendaga kõneldes vetlust. Loeb kokku kõik oma korrad, mil ta klistiiri on saa...
Romaani analüüs: Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Ülevaade sündmustikust: Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile...
Hea inimene - halvad olud Kaasaegne arusaam usub, et hea inimene on niisugune, keda ümbritseb meeldiv õhkkond, kellel on kõik mõnusat elu tagavad komponendid, kes usub iseendasse ja läbi selle armastab oma ligimest. Halvad olud võivad endast mitmesuguseid variante kujutada. Nendeks võib pidada näiteks maailmas toimuvaid sündmusi, mis ei soosi inimeste heasoovlikku käitumist või hoopis igaühe isiklikke ebaõnnestumisi. Hea inimese ja halbade olude suhe kangastub hästi Vene romaanikirjaniku Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus". Kõigil teose kesksetel tegelastel on oma elufilosoofia. Mõnedele neist tähendab nende idee egoismi ja võimuiha põhjendust, mõned aga on alles vaimsed otsijad. Kõik tegelased leiavad end teatud eluperioodil valikute eest, mida nende loomus tegelikult teha ei lubaks, kuid olude sunnil tuleb vastu võtta ebasümpaatseid otsuseid. Halbade olude kokk...
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süžeeskeem: sissejuhatus – Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sündm...
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva pai...
Eestis tuleks taaskehtestada surmanuhtlus Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Ma tahaksin teiega täna rääkida meid kõiki otseselt või kaudselt puudutaval teemal vangide ülalpidamisest ja alternatiivist praegusele süsteemile. Kas teie teate, kui palju kulub ühe vangi kohta kuus maksumaksjate raha? 963,32 eurot. See summa ei ole mitte väike, ei see on rohkem kui kolm korda enam, kui Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalk ja ligi 2 korda enam mediaanpalgast. Kas te teate, et vangidele võimaldatakse muuhulgas kolm toidukorda päevas, tasuta hambaravi, meelelahutus- ja õppimisvõimalusi? Seda kõike meie raha eest euroremonditud vanglates, kus paljudes kongides ka omaette duss ehk selleks, et vältida vangide hingetraumasid ebameeldivate juhtumite pärast ühisdusiruumis libeda seebi järele kummardudes.. Inimkond on käinud pika tee, toimunud on valgustus ja inimõigusliikumised ja see kõik on mõjutanud ka...
HIV-kandjad HIV (inglise keelsest lühendist Human immunodeficiency virus) on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus, mis on nakatanud kokku 56 miljonit inimest ja tapnud neist peaaegu 22 miljonit. Lihtsamalt öeldes hävitab HIV inimese imuunsüsteemi, mis kaitseb inimesi haiguste eest. HIV tulemusena ei suuda aga organism enam nakkustega võidelda. Seetõttu surevadki HI-viirusesse nakatunud inimesed sageli mingi sellise haiguse tagajärjel, mille terved inimesed üle elaksid. Samuti muutub organism HIV tagajärjel vastuvõtlikumaks harvaesinevatele haigustele ja võivad areneda harvaesinevad kasvajad. Eestis on HIV-kandjaid palju, avastatud on neid üle 5600, aga tegelikult võib neid ka poole rohkem olla. Lapsi on nakatunud 23. Arvestades meie rahvaarvu vähesust on need arvud suhteliselt hirmutavad. Ja ka HIV ise on suhteliselt hirmutav haigus ja nakatunuid tuleb aina juurde, eelkõige just noorte hulgast...
Lugemispäevik Autor: Peet Vallak Pealkiri: Rahapada Tegelased: Ado ja konstaabel Hunt Konstaabel Hunt tuleb Ado kahjustatud maja juurde. Hunt tahab Ado vangi panna. Ta luurab maja ringi ja avastab Ado köögilaua juurest. Samal hetkel kirjutab Ado 50 margasele 0 juurde ja teeb sellest 500 margase rahatähe. Hunt koputab aknale ja Ado ehmatab. Hunt on karmikäeline ametnik ja Ado teab et selle eest läheb ta vangi. Ado üritab Hundilt halastust paluda aga Hunt ei halasta. Hunt märkab lähenevat vankrit ja loodab sellega külasse saada. Ta läheb tee äärde ja karjub "Stopp". Vanker aga ei peatu. Tee on auguline ja vankri koorem kukub ühel hetkel pikali. Koorem kukub Hundile peale ja ühe hetkega hakkab koorem põlema ja suitsema. Konstaabel jäigi kadunuks ja Ado ei läinudki vangi.
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS IMKATS-skeem: I(teosega seotud inimesed): Timotheus Von Bock Keisri hull, tõtträäkiv aadlik. Teose vapper revolutsiooniliste ideede kandja, kes jääb oma põhimõtetele niivõrd kindlaks, et ei tagane neist isegi pärast Schlüsselburgi kindlusvanglasse sattumist. 1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma. Aleksander I otsustab jätkata sõda Napoleoni vastu. Timotheus von Bock teeb kaasa kogu Vene armee teekonna kuni Pariisini, osaledes nii 60 lahingus. Sõja lõpuks saab von Bockist polkovnik (kolonel). 1816 Aleksander I sisepoliitika muutub järjest ähmasemaks, mistõttu...
August Gailiti novell ,,Libahunt" Analüüs Lühikokkuvõte: Enrik elab metsade, soode ja rabade taga Urgvee külas oma isaga, keda ta põlastab. Ta isa käib alatihti külas vanal ja pimedal külanõial Ullal. Ulla kahvatu tütar Hundva on Enrikule silma jäänud ning Enrik soovib talle armastust avaldada. Enriku ettepanekud põgeneda rusuvast ja masendunud Urgveest, lükkas Hundva ükskõikselt tagasi. Ühel hommikul süüdistas Kristjuhan Enriku julmas veretöös tema väeti hobuse tapmises. Enrikut hakati kutsuma libahundiks. Pühaviha täis, arvas Enrik, et hobuse tappis Ulla, kuid nõia poole jõudes on kodus vaid Hundva. Hundva huuled olid verised ning Enrikut tabas tohutu pettumus, avastades, et libahunt oli hoopis Hunva. Mõniaeg hiljem teatas isa, et abiellub Hundvaga. Enrik jooksis minema, kuid saabus tuisk ja torm ning ta oli sunnitud külla tagasi pöörduma. Külas peeti Hundva ja Enr...
Eeposes "Kalevipoeg" sai Olevipoeg Kalevipoja järel maa valitsejaks. *Sorts on meessoost, kurjade kavatsustega võlur. Sissejuhatus: Referaat räägib F. R. Kreutzwaldi teosest ja eesti rahva eeposest "Kalevipoeg". Lähemalt on juttu tehtud teose autori eluloost. On ka esimese loo lühi kokkuvõtte mis sisaldab Kalevi tulekut, Salme ja Linda sündi ning Linda Ja Kalevi pulmasid. Viimasel lehel on ära toodud kasutatud kirjandus ning teisel lehel on ka sisukord. Referaat on koostatud septembri kuus aastal 2002. Head lugemist soovib referaadi autor: Viljar Bauman.Teema ajalooline ülevaade: Kreutzwaldi sündis 1803. aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa
Võrdlev lugemisanalüüs Lugesin kahte arvamust, millest ühe nimi oli ,,Risto Berendson: seaduslik vargus" see ilmus ajalehe Postimees online väljaandes 09.03.2010 ja teine arvamus oli Majandus 24 lehel, pealkirjaga ,,Indrek Sepp: loeme tervist, mitte raha" ja see ilmus 18.05.2010 1. Teosed panid mind mõtlema raha väärtuse üle, ja ka selle üle, et kas raha omamine on ülehinnatud? Raha eest ei saa omale osta ei tervist ega ausust. Üks artikkel näitab ilmekalt, kuidas petetakse raha välja paigaldades ,,eksklusiivseid" valveseadmeid ja selle eest küsitakse poole rohkem, kui teised taolise teenuse pakkujad. See ilmselt taandub kõik kuskile riigi tasemele, kus keegi juhataja leiab võimaluse sellest kasu lõigata. Samuti on autor targasti öelnud, et selle üleliigse raha raiskamise asemel oleks praegusel raskel ajal hoopis kedagi tööle saanud võtta. Teine arvamus toob välja selle, et oma ettevõtlusega te...
Trummid öös Bertold Brecht (komöödia) Teose näol on tegemist oodiga mustale huumorile, mille taustal lööb ähvardavalt takti Sõja armutu ,,trumm", lugedes seejuures viimaseid hetki paljudele, Keisri kõlavale deviisile: ,,Valuski tuleb tugev olla." ustavaks jäänud sakslastele. Pealtnäha pisut üksluise võitu armukolmnurga intriigide kirjelduse all, peitub aga ühe kindla sakslanna hingemattev dilemma millele olla lojaalne, kas südamele või mõistusele? Ta seisab esiti teelahkmel kahe mehe vahel, kellest esimesele kuulub tema süda Andreas Kragler, mees, kellest on 4 aastaga maha jäänud vaid tuules sosistav kummituslik hääl või teine, keda pooldab kaine mõistus Friedrich Murk, mees, kes pakuks nii talle kui ka tema perekonnale, sel nii ebastabiilsel ajastul (Saksamaal), võrdlemisi stabiilset ning varakat elu. Otsus näib kõneall o...
Heiti Talvik ,,Legendaarne" Tartu 2012 Eellugu Heiti Talvik on oma lühikeseks jäänud elu jooksul kirjutanud kaks luulekogu ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". Ta oli koos oma naise, Betti Alveriga, arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Talvikul on väga palju luuletusi, mis lõpliku kuju saavad pika aja jooksul. Huvi luule vastu ärkas alles keskkoolis. Juba viieteiskümneselt oli ta läbi lugenud hulganisti erinevate autorite loominguid, autoriteks olid näiteks Lev Tolstoi, Eduard Vilde, Dante ja Goethe. Koolipäevil võis tema luulest leida heroilisi ajalaule ning värsse Ilmutamisraamatu teemadel. 1923 lahkus ta ootamatult koolist, ning läks Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse, kus ta oli eemaldunud tavapärasest keskkonnast. Kohtla-Järvel jõudis ta selgusele, et luuletamine on tema tõeline kutsumus. Sellest ajast algas Heiti Talviku pühendunud luuletamine. Tema luule väljendab suuri...
Meedia, uudised Uudisküsimused: · Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus · Mis juhtus , mida tehti · Millal toimus · Kuidas, mil viisil toimus Midagi erilist: · Süüdistatavale tuleb sõna anda · Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida · Arvestada tuleb kõigi võimalike osapooltega Uudise juhtlõik: · Sisaldab kõige olulisemat teavet · Tõstatakse muust tekstist esile · Köidab lugeja tähelepanu · Selles pole loetelu , arvamust · Koosneb ühest lausest Pärast juhtlõiku- põhitekst: · Selgitab juhtlõigu esitatut · Taustainfo · Perspektiiv Kuidas kirjutada põhiteksti: · Juhtlõigu materjali ei korrata · Kõike uudisküsimused peavad saama vastata · Lõik koosneb vaid 2-4 lausest · Üks lõik sisaldab vaid üht alateemat · Materjal esitatakse kahanevas järjekorras
Olla või mitte olla selles on küsimus. Kui olla, siis kelle jaoks? Kas olla ainult endale, üksinduses ja igavuses, või olla kõigile teistele, et saaks ühiselt üle kõikidest raskustest. Kui mitte olla saaks lahti kõikidest probleemidest, kuid kas mitte olemine on lahendus? Ei, see on vaid nõrkadele. Kõige parem on olla, olla iseendale ja kõigile teistele.
2.päev 5.novell · Perugias elas noor hobuseparisnik nimega Andreuccio di Petro. Ta kuulis er Napolis on hobuseturg siis pani ta kukrusse viissada kuldfloriidi ning sõitis sinna kohale koos teiste kaupmeestega. Ta ööbis puhkemajas ning järgmisel päeval juhatas võõrastemaja peremees ta turule kus oli palju hobuseid, mis tallegi meeldisid. Ta tingis ja kauples palju, kuid kaubale ei saanud ta kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega. · Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla....
William Shakespeare - " Romeo ja Julia" (lugemiskontroll) Millega seoses tegelane nii ütled?Mis on toimunud? Kirjua mõne lausega olukorrast, millal tegelane nii ütleb. 1. Tybal : See küll on hääle järgi üks Montecci! -/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui? Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4....
Arvustus ,,Ettevõtluse pikkuskraadid" on raamat, mida võib nimetada tänapäeva ja tuleviku globaliseerunud vabaturumajanduse uueks teejuhiks. Majandusteadlasest raamatu autor Leif Edvinsson on üle 20 aasta oma elust kulutanud uute majandusmudelite ja mõistete väljaarendamisele. Oma pika ja põhjaliku teadustöö tulemuseks peetakse Leif Edvinssoni tänapäeval uue majandusvaldkonna ärireaalsuse loojaks, milleks on teadmusmajandus. Edvinssoni silmis on 21.sajandi maailma majandustegevus muutunud niivõrd keeruliseks, et praegu kasutusel olevad majandusmudelid ja süsteemid ei soodusta enam jätkusuutlikku arengut ja äritegevust. Ainust lahendust näeb autor maailmamajanduses teadmusmajanduse osakaalu tõstmises. Kui tavamajanduse põhiväärtuseks on finantskapital ehk materiaalne vara, siis teadmusmajanduse töövahendiks on intellektuaalne kapital ehk mittemateriaalsed väärtused nagu näiteks inform...
CURRICULUM VITAE Name: Viljam Viljasoo Address: Leete 4-2 , Tartu , 51009 Mobile number: +372 58 303 883 Nationality: Estonian Date of birth: 27 April 1993 Email: [email protected] Education: 2009-2012 High school, Tartu Raatuse Gymnasium 2004-2009 Basic school, Tartu Raatuse Gymnasium 2000-2004 Primary school, Tartu Raatuse Gymnasium Employment history: 15-24 July, 2010 I worked in Iisaku. I rendered there different house walls. My employer was Ehitus OÜ. 2006-2010 I worked in Ida-Virumaa forests every summer. I harvested there different berries like blueberries and cranberries for selling. Skills: I speak three language- Estonian(mother tongue) , English(quite well) and German( fluently). My computer skills are quite good. I know how to use different programs like Adobe Photoshop CS2 ; Adobe Dreamw...
Väärikalt läbi elu Sellest hetkest kui me siia maailma sünnime on meile kõigile ettemääratud pikk ja vaevarohke teekond, kellele pikem ja kellele lühem. Me teeme selleks kõik, et see teekond oleks täis rõõmu, seiklusi, headust ja palju saavutusi. Kuid kõigi tegude ja ütlemiste juures on peamine jääda väärikaks. Väärikus on see, kui inimene omab enda tegude ja ütlemiste üle kontrolli ja suudab jääda viiskaks igas olukorras. Tihipeale on raske ennast vaos hoida, kui sulle tehaks, kas haiget või käitutakse ülekohtuselt, kuid inimene peab õppima enda emotsioone kontrollima. Kuna kui me ütleks välja kõik, mida me tegelikult mõtleme, siis võivad sellel olla väga halvad tagajärjed, sest öeldud sõnu tagasi võtta ei saa. Igapäevaselt me puutume kokku inimestega, kes ei suuda enda tegudes ja sõnades jääda väärikaks. Kui tekib vähegi kriitilisem olukord, siis inimesed ei suuda ennast vaos hoida ja ü...
Mis mind rõõmustab... Kõigepealt teeb mind rõõmsaks see, et ma olen nii imelisse maailma sündinud. Veel rõõmustab mind see, et minu kodumaa on nii kaunis paik, kus on imeilus loodus koos oma nelja aastaajaga, mis igaüks pakub oma rõõmu- suvel saab nautida rannamõnusid ja sooja merevett, talvel saab tegeleda talispordiga, kevadel nautida tärkavat loodust ja sügisel värvirohket sügist ja sügisande. Rõõmu tasub tunda ka selle üle, et meil on rahulik ja turvaline elu, ei ole sõdasid ja nälga, mida esineb isegi tänapäeval veel paljudes maades. Väikeseid rõõme sisaldab ka minu igapäevategevuses õnnestunud asjad ning kui saan sõpradega koos olla ja midagi huvitavat ja lõbusat teha. Rõõmustab mind veel see, et mul on head ja hoolivad vanemad ja palju toredaid sõpru. Palju rõõmu on ka sünnipäevades ja võimaluses käia teatris, kinos, kontserdil ja reisimas. Rõõmsaks teeb mind ka teiste inimeste rõõmus olek ja kordami...
Kirjand raamatu ''Kuningas Oidipus'' põhjal Kuningas Oidipus oli hea riigijuht Minu arust on raamat ''Kuningas Oidipus'' väga õpetlik ja huvitav raamat. See tõestab, et saatus on kõigile ette määratud. Alati võidab jumalate tahe ehk nende poolt kindlaksmääratud tulevik. Sellest raamatust on palju õppida ning inimesed võiksid olla rohkem sellised, nagu seda oli kuningas Oidipus aus ja sõnapidaja mees. Kõige tähtsam maailmas on ausus ja sõnapidamisoskus. Kuningas Oidipus hindas neid omadusi väga. Ta lubas, et otsib oma isa tapja üles ja karistab tapjat selle teo eest. Kui ta mõistis, et tema ongi oma isa mõrvar ja oma emaga lapsi saanud, oli ta aus ja tunnistas seda. Samuti karistas ta ise ennast, saates end maalt välja ning torgates silmad peast. Tänapäeval on väga vähesed riigijuhid ausad. See tuleneb sellest, et tänapäeva ühiskond on nii keeruline ja pigem negat...
Minu suhted meediaga Minu suhted meediaga on väga head, kuna ma väga palju vaatan televiisiorist uudiseid ja loen arvutist ajalehti ,õigemini digiajalehti. Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on ,,odavam" . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa elust ja sellega toimuvast . Mingil määral kulutan ma ka oma aega kollasele meediale, umbes siis 10-15 minutit päevas kõige rohkem. Kõige rohkem häirib see , et vahepeal kirjutatakse liiga palju inimese eraelust , nagu näiteks , et mis ta hommikuks sõi ja mis kell ta seda sõi jne. Kas ma pean ennast internetisõltlaseks ? Mingil määral küll , kui siia arvestada see ,et ma väga palju otsin internetist materjali ja loen uudiseid. Kas ma olen Facebooki sõltlane? ....
Mikumärdi Martin Ilsin 11a Rapla 2012 Viktor Paul Hugo Raudsepp (10.07.1883-15.10.1952) Click to edit Master text styles · Hugo Raudsepp õppis küla- ja Second level kihelkonnakoolis ning Tartu Third level linnakoolis, mille lõpetas aastal Fourth level 1900. Fifth level Töötas ajakirjanikuna postimehes. · · Aastast 1925 oli vabakutseline kirjanik · Aastal 1951 ta arreteeriti ja viidi Siberi vangilaagrisse. Aasta hiljem ta suri. · ...
Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on si...
Neljapäeva õhtupoolikul oli Athena Keskuse pööningusaal täitunud rahvaga põhjuseks Tartu Üliõpilasteatri etendus ,,Kevade ärkamine". Saal oli mõnusalt hämar ning rahvast ei olnud ka üleliia, kõike oli just parajalt, et etendust nautida. ,,Kevade ärkamine" on Frank Wedekindi esiknäidend. Näidend lahkab noorte inimeste seksuaalset tärkamist ning vaatleb teismelisi olukordades, kus nende instinktid ja nende ühiskondlikud ootused vastuollu lähevad. Tegeleasteks on umbes 14 aastased noored, kes avastavd iseendid, uurides maailma, mille moodustab seks, mastrubatsioon, abort ja homoseksuaalsus. ,,Kevade ärkamine" on kirjutatud aastal 1891, siit tuleb ka vastuolu ühiskonnaga, sel ajal oli ju kõige intiimse avaldamine keelatud. Etendus, kogupikkusega 2,5 tundi, on jagatud kaheks vaatuseks. Näidend ise aga koosneb justkui piltideks. Laval toimub üks situatsioon, mis sujuval vahetub teisega. Tegemist on üliõpilasteatriga, seega võis oodata, et ehk...
Mida tähendab isikukultus? Kelle või mille kultus on tänases Eesti Vabariigis? Kirjuta lühike luuletus või proosapala millegi ülistamiseks. Isikukultuseks peetakse ükikisiku, tavaliselt juhi, pimedat austamist ning tema võimete ja teenete ülistamist. Minu arvates pole tänases Eesti Vabariigis isikukultust, küll on aga rahakultus. Raha tähtsus suureneb pidevalt ning suurema rahakoti nimel kasutatakse ebaausaid võtteid ja loobutakse peredest. Oo, raha, mida küll Sinu eest ei saa Kui tahan, siis kulda ja karda toon koju Osta võin omale nii taeva kui maa Rahata pole meil elu, mu poju Oo, raha, Sind pole kunagi liiga palju Sind aina tengelpungi juurde laon Sa seisad kindlalt mu arvel kui kalju Jääd mu lastele, kui mina kord kaon Tõesta iga Smuuli aforismi elust võetud näidete abil. Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. Hädas olev inimene unustab ära oma ...
Jaan Tätte näidendid Iga eestlane teab Tättest niipalju, et tema repertuaari kuuluvad rahulikud laulud ning peale selle, et ta naases mõned kuud tagasi ümbermaailmareisilt, on ta ka ametilt Vilsandi saarevaht. Vähem teatakse seda, kui edukad on tema kirjutatud näidendid nii Eesti kui teiste Euroopa riikide lavalaudadel. Nii mõnigi neist on ka kinoekraanidele toodud. Tätte fenomenaalsus põhineb tugevalt kummalistes tegelastes, kes satuvad tihtipeale veidratesse olukordadesse. Peale naljakale tegelaskõnele esineb ka situatsioonikoomikat, mis alati naeratuse suule toob. Tema teosed on eranditult väga omapärased ning köitvad, kajastades inimeste sisemisi probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu. Sõnakasutus on alati väga rikkalik ja võib öelda, et Tätte jaoks puuduvad kirjutamisel tabud. Kõik, mis o...
Tõde ja Õigus ( lugemiskontroll) ( Rühm I) 1) Kirjelda Vargamäe Andrest ja tema põhimõtet ? 2) Milline oli Andrese mõttemaailm, kes teda segasid? 3) Kes oli Mari ja kuidas oli tema seotud vargamäe Andresega 4) Kuidas muutis Pearu Andrese elu ja tema eluviis ja kuidas? · Vargamäe Andres oli väga töökas, ta rabas tööd teha hommikust õhtuni. Vargamäele tuli talle visioon, ta soovis teha vargamäe nii ilusaks ja hoolitsetud kohaks, et laste elu oleks siin kerge. Rabas mis ta rabas, tööl aga lõppu ei tulnud. Andres proovis võimalikult väikese abiga hakkama saada, teose algul palkas ta sulaseid, kuid laste sirgudes neid appi ei tahtnud · Andres Paasi mõttemaailm muutus peamiselt ainult naaber Pearu pärast, kes armastas vingerpusse ja kohtus käike. Teose algul ajas Andres taga tõde ja õigust, kuid ei saavutanud seda ausal teel. ...
Krõõt Mari Oru perenaine + Töökas, Töökas, lahke, Julges Pearule kohusetundlik, kannatlik, vastu hakata, ei aus, lahke, kohusetundlik kartnud Pearut, avameelne, ainult siis kui kaalutlev, Pearu teda peksis kannatlik - Ennast tööga Eluliselt Ei teinud Pearule hävitav, ei püsimatu, sobivas koguses näidanud endas salatsev, kartis tööd muresid välja, ei Andrest vaielnud Andresega kunagi ,,Tõde ja Õigus I ,,( Vargamäe perenaiste võrdlus + ja ning meeste võrdlus) Andres ja Pearu olid teo...
Tänapäeva Andresed ja Pearud Tänapäeval, Andrese ja Pearu sarnaseid inimesi leida, on üsna raske. Enam ei viitsi inimesed teha nii palju füüsilist tööd, nagu tegid Andres ja Pearu. Ainult kaugetes maakohtades elavaid inimesi, võib veel nimetada tänapäeva Andresteks ja Pearudeks, kuna maal elades sa lihtsalt pead tegema palju rasket tööd. Kohtades, mis on jäänud linnastumisest puutamata ja kus elatakse veel nii, et iga päev tuleb vara tõusta ja peab kohe hakkama tegelema tööga, on tänapäeval alles vaid vähestes piirkondades. Kuid just nendes üksikutes taludes võib veel leida Andrese ja Pearu sarnaseid inimesi. Inimesi, kes siiamaani ärkavad päikesetõusul, töötavad päev läbi ja lähevad magama päikeseloojangul. Kuid see eluviis hääbub kiiresti, sest nii enam ei taha keegi lihtsalt elada, kuna raha teenimiseks on nüüd kergemaidki võimalusi. Enamus inimesi kolivad linnadesse, sest seal on palju m...
Samuti sümboliseerib püüdjarolli selja taha keeratud nokaga müts, mida Holden kannab, viidates püüdjale pesapallis. Holdeni soov olla absoluutselt omakasupüüdmatu ja heatahtlik on ebamaine ja religioosne. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Ta mõtleb muuseumis: ,,Mõned asjad peaksid jääma nii, nagu nad on." Samal ajal balansseerib ta ise selle kuristiku serval. Holdeni endine kirjandusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,,Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda." Ta ise ei suuda leppida täiskasvanuks saamisega ja sõdib maailma vastu. Romaani lõpuks on Holden Caulfield nii kehaliselt kui ka vaimselt kurnatud. Võib-olla ta mõistab, et ennast
Minu kodulinna minevik ja olevik. Jüri Mõis on öelnud: ,,Tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi". Talle sekundeerib Tartu ülikooli inimgeograafia dotsent Jussi Sakari Jauhiainen, kes nendib 2011. a Maalehes, et Eestis ei ole linna kolimisest pääsu - riikides, mille majandus on hästi arenenud, sissetulekud elaniku kohta suhteliselt kõrged ning infoühiskond toimiv, ongi linnastumise aste kõrge. Seega kurtmine, et põllumehi on vähemaks jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga ,,Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka", ei tasu murtseda Tallinn aitab. Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäeva...
Anonüümsus kaotab inimeste piiranud ja seetõttu ei tasukski minu arvates interneti jututubasid eriti tõsise tutvumiskohana võtta. Järgmine positiivne asi virutaalmaailma juures on lugematud meelelahutusvõimalused, eelkõige muidugi arvutimängud ja muusikaportaalid. Samuti on internett koht, mis ühendab sarnaste huvidega inimesi. On olemas palju foorumeid ja huviklubisid, mis üksnes internetis eksisteerivad, kus näiteks kirjandus-, spordi- või arvutihuvilised saavad omasugustega erinevatel teemadel arutleda. Iseasi on muidugi küsimus, kas poleks targem nii-öelda ,,päris elus" kokku saada ja näost näkku suhelda. Ja siis jõuangi ma suurima probleemi juurde, mida ma virutaalmaaila puhul näen. Nimelt on kõik need lugematud võimalused, mida internett pakub, muutnud inimesed väga mugavaks. Milleks minna poodi, kui kõike võib arvutivahendusel tellida? Mõnel
Tänapäeva Eesti Eesti riik on 94 aastat vana. See ei ole pikk aeg, eriti kui arvestada ka seda, et üle poole sellest ajast on möödunud okupatsioonireziimi all. See ei ole pikk aeg ka üksikisiku vaatevinklist minu vanaema on Eesti Vabariigist vaid mõned aastad noorem. Ometi on sellest lühikesest ajast ka vaid umbes neljandiku jooksul räägin taasiseseisvumisest tänapäevani toimunud tohutuid muutusi. Kuhu me siis jõudnud oleme ja milline on tänapäeva Eesti? Hiljuti algatas meie president kampaania, mille käigus said inimesed võimaluse öelda, miks on Eestis hea elada. Vastuseid kogunes palju, osa neist pandi plakateil linnadesse üleski. Mida siis kiideti? Meie väiksust, mille tõttu igaüks loeb; meie vähest bürokraatiat ja kiiret asjaajamist; e-riiki jm it-lahendusi; kaunist loodust ja nelja aastaaega. Ma nõustun nendega, kes peavad Eestis heaks elupaigaks ja kodumaaks. Nende poolt nimetatud ja...
Teeba rajamine tänapäevastatud varjant. Kord ammu ammu oli Tallinna linnapeaks mees nimega Agenor. Tal oli poeg nimega Kadmos ja tütar nimega Europe. Europe oli laialt tuntud oma ilu poolest ja ta oli ka väga tark naine. Leidus palju kosilasi, kes oleks soovinud teda oma naiseks, aga Europe arvas, et ta ei ole veel selleks valmis ja lükkas kõik kosilased tagasi. Üks kosilane oli temasse väga armunud ja ta oleks teinud kõik selle naise nimel. Ühel päeval oli Europe koos oma sõbrannadega õues neil oli tüdrukute õhtu, mis sisaldas erinevates Tallinna klubides käimist, mis aitavad unustada argipäeva mured. Tüdrukud tantsisid terve õhtu kuni lõpuks otsustasid minna ühte lähimasse parki jalgu puhkama. Parki jõudes võtsid nad pingil istet ja rääkisid veidi juttu. Äkki ilmus ei kuskilt välja üks uhke, valge mersu, selle juht oligi see väga armunud kosilane ja kuna ta oli peres sage külaline, siis läks Europe...
Kas õnn ja raha käivad käsikäes? Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu...
Kogemustest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud inimesi mulle lausumas :"Ära korda mu vigu, õpi teiste vigadest, siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi...
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Miks on romaani ,,Mäeküla piimamees" probleemid mõistetavad ka tänapäeva inimesele? Antud teose probleemid on mõistetavad ka tänapäeva inimesele, kuna romaan on realistlik ja probleemid on läbi aastate ülgjuhul ikka samaks jäänud, sest need pärinevad mingil määral eelnevail ajastuil elanud inimestelt. Ka tänapäeval käib tugev võitlus edukuse poole. Ikka ja jälle võetakse eeskuju edukatelt, kogy aeg on olemas keegi eeskujuks ja see motiveerib meid rohkem pingutama. Vahel minnakse aga sellega n-ö hulluks ehk ei mõelda millelegi muule kui ainult materiaalsetele väärtustele. Vägagi heaks näiteks on siinkohal töönarkomaanid, kes töötavad pidevalt ületunde, kuna nad ei saa olla halvemad kui naaber, kes alles eile ostis endale S-klassi Mercedese. 2. Analüüsi ,,Mäeküla piimamees" probleeme, mis tulenevad tegelassuhetest ...
1) Mis paistis Jüri Kuslapi näos silma ? Jüri Kuslapi nöost jäi silma ta näokrimpsutamine. 2) Miks puges kuslap voodi alla, kes ta sealt kätte sai ? Kuslap puges kiusajate eest voodi alla . 3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi ? Veinipudel maksis 95 kopikat. 7) Kes võtavad osa nõupidamisest kiire noorema lapse nime asjus, kuidas asi sujus ? 8) Miks aitas kuslap imelikku rehkenduses, koristamises ja üleültse teda aitas koguaeg ? 9) Mida arvas imelik mahakirjutamisest ? 10) Kui palju olevat toots enda sõnul kiirega joonud ? Toots ütles et ta jõi kahe rublas...
Pürgides teadmatuse poole Õnn on salapärane mõiste, millest kõik räägivad, kuid mille tähendust keegi täpselt sõnastada ei oska. Ometigi pürgime kõik selle ,,teadmatuse" poole ehk ongi see meie elu eesmärk? Inimestel on komme end alati ja igas olukorras teistega võrrelda. Küll tuuakse võrdluse alla nii palganumbreid, välimust, teadmisi kui ka õnne. Me oleme kõik mitmeid kordi mõelnud, miks tundub naabrimees sedavõrd õnnetu olema või miks on koristajatädi täna nõnda õnnetu. Õnn on rahulolu. Õnnelik saab olla vaid inimene, kes on rahul nii iseendaga kui ka ümbritsevaga. Täisväärtuslikuks eluks vajame perekond ja lähedasi. Need on inimesed, kes võtavad meid sellistena, nagu me oleme ning kellele saame igas olukorras loota. Kindlustunne on väga suur osa õnnest. Õnnelik on inimene, kelle töö on tema hobi. Ikka ja jälle räägitakse õnnetutest hingedest, kes vanemate soovil...
Tüli Rally Estonial: kas Läti äss tegi sohki või õpetas kaaslast Peep Pahv On juunikuu viies päev. Rally Estonia korraldajate hulka kuuluvad Silver Kütt ja Margus Kiiver liiguvad koduse autospordi suursündmuse esimesel kiiruskatsel ja teevad bülletääni jaoks pilte, kui korraga köidab nende tähelepanu must Mercedese maastur. Auto roolis tunnevad nad ära Läti ühe tugevaima rallimehe Janis Vorobjovsi. Selleks hetkeks on käesoleva nädala reedel ja laupäeval sõidetava ralli stardini aega vähem kui poolteist kuud ja tulevastel võistlejatel rajaga tutvumine rangelt keelatud. Vorobjovs, mõistes, et ta tunti ära, peatab masina ning selgitab, et näitab oma õpilasele Dmitri Tagirovile ja tema kaardilugejale, kuidas Lõuna-Eesti keerulistel teedel kiiruslegendi koostada. Omapäi tegutsedes oleks see ränk reeglite rikkumine rallimaailmas võrreldakse seda isegi dopinguga. Reeglites on kirjas, et alates võistluse juhendi avaldamise hetkest ei ...
Rallisport- teeskavad Sissejuhatus- Miks on rallisport oluline? Teemaarendus- Rallisport arendab füüsiliselt: Liikumise kiirus Rallisport arendab vaimselt: Koostöö ja usaldus Rallisport annab häid emotsioone Rallisport on meelelahutus: Inimestel on huvitav jälgida Rallisport aitab soodustada suhtlemisoskust Meeskonnasport Kokkuvõte- Rallisport arendab otsustusvõimet, annab osalejatele emotsioone ja tundeid ning on hea meelelahutaja. Sissejuhatus- Ralli spordis on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Teemaarendus- Rallisport arendab nii vaimselt kui füüsiliselt: Treeningud ja emotsioonid Rallispordis võivad olla suured vigastesed Avariid ja õnnetused Koku lepitud reeglitest kinni pidamine ...
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, ...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................................................................................5 Hiina keel...............................................................................................................................6 Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli..........................................................................7 Lõpetu...
Mõnda Eduard Vilde teosest ,,Mäeküla piimamees" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Evely Auger 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos, ,,Mäeküla piimamees", meeldis mulle väga. Tavaliselt ei istu mulle väga teosed, kus käib juurdlus inimese hinges, kuid siin oli seda põnev lugeda ja jälgida. Kuidas üks noor naisterahvas suudab ennast nii iseseisvaks ja sõltumatuks muuta, eriti veel tollel ajal, kus peres oli võim ja korraldused meeste käes. Kus naine allus mehele nii nagu mees s...
Meie riik ja rahvas minu silmade läbi. Eesti riik on meie, eestlaste riik. Me ise teeme oma riigist riigi. Riik on oma inimeste nägu. Meie, see tähendab rahvas, valime oma esindajad riigikogusse, nemad esindavad rahva häält. On see tõesti nii? Riik jagab loosungeid, et kõigil on võrdsed võimalused. Tasuta on haridus, ootame oma talente koju. Viimane loosung on ,,Maale elama!" Tegelikkuses on lood aga teisiti. Loomulikult on ka erandeid, kes eristuvad tavapärasest massist enamikust. Selleks, et kuhugi Eestis jõuda, tuleb teha kõvasti tööd. Peab aastaid oma eesmärgi nimel vaeva nägema. Ja ka siis ei pruugi sihile jõuda. Võib siinkohal esile tuua kuulsaid sportlaseid, teadlaseid ja teiste eluvaldkondade esindjaid, keda me kõik teame. On nad ju Eestit maailmale läbi oma saavutuste tutvustanud. Samas teame ka kõik kuulsuse valjupoolt dopingud spordis, ebaausad võtted äris. Kui inimene teeb omalt poolt ...
annaabi.ee 
