Eestis tuleks taaskehtestada surmanuhtlus (0)

Eestis tuleks taaskehtestada surmanuhtlus
Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Ma tahaksin teiega täna rääkida meid kõiki otseselt või kaudselt puudutaval teemal – vangide ülalpidamisest ja alternatiivist praegusele süsteemile.
Kas teie teate, kui palju kulub ühe vangi kohta kuus maksumaksjate raha? 963,32 eurot. See summa ei ole mitte väike, ei – see on rohkem kui kolm korda enam, kui Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalk ja ligi 2 korda enam mediaanpalgast.
Kas te teate, et vangidele võimaldatakse muuhulgas kolm toidukorda päevas, tasuta hambaravi , meelelahutus - ja õppimisvõimalusi? Seda kõike meie raha eest euroremonditud vanglates , kus paljudes kongides ka omaette dušš – ehk selleks, et vältida vangide hingetraumasid ebameeldivate juhtumite pärast ühisduširuumis libeda seebi järele kummardudes..
Inimkond on käinud pika tee, toimunud on valgustus ja inimõigusliikumised ja see kõik on mõjutanud ka vange. Möödas on ajad, mil vanglasseminekut karta tuli – täna on retsidivistidel mõnus elu, mõnikord paremgi kui vabadusesolijail.
Ainsaks tõeliseks karistuseks paistabki olevat liikumisvabaduse piiramine – aga oodake – ega seegi päris nii pole. Mõned aastad tagasi ju selgus, et Murru vangla juhtkond korraldab oma „staarretsidele“ jalgrattamatku loodusesse , vabu nädalalõpe ja koduvisiite. Vangistusseadus aga sätestab, et kinnipeetavatele võib lubada ka töötamist ja õppimist väljaspool vanglat. Hmm..
Võrdselt koheldakse vanglas maksupetturit, liiklushuligaani, retsidivist-mõrvarit ja pedofiili. Kui väljas võivad levida viimastele määratud väikestest karitustest pettunud inimeste jutud, justkui määraksid kaasvangid lapsepilastajatele „lisakaristusi“, siis reaalsuses meie humaanne vanglasüsteem seda ei lubaks – pedofiilid on eraldatud, turvalisuskaalutlustel.
Jah, olud vanglates on muutunud nii mõnusaks, et tekib küsimus – milleks see kõik? Mis on meie vanglasüsteemi eesmärk? Kirja on pandud – rehabilitatsioon – vangide ümberkasvatamine, nende vabanemisjärgne integratsioon ühiskonda.
Mina, tavaline inimene, küsin endalt – milleks? Milleks ja kelle jaoks on vaja sulandada ühiskonda mõrtsukaid ja lastevägistajaid? Miks on vaja kohelda inimlikult neid, kes seda teistega ei tee? Kas keegi tõesti usub, et vanglasüsteem tuleb püstitatud eesmärkidega toime ja trellide tagant väljuvad seadusekuulekad mehed ja naised?
Mina seda ei usu ja arvan, et vaja on muutusi. Ühe alternatiivina näen ma surmanuhtluse taaskehtestamist. Humanistid -patsifistid ütlevad, et on vale otsustada teise inimene elu üle ja ka vangide inimõigusi tuleb austada, aga mina arvan, et on vale kohaldada samu karistusi niivõrd erinevate süütegude eest, kui meil seda praegu tehakse. Näiteks - Karistusseadustiku järgi on maksimumkaristus orjastamise või piinamise eest viis aastat – sama, mis varguse eest avalikus kohas vägivalda kasutamata. Tundub justkui ebaloogiline.
Mis puutub vangide inimõigustesse, siis kas ei tundu veider, lausa paradoksaalne, et isikud, kes on räigelt rikkunud teiste õigusi, näiteks õigust elule, hakkavad vanglasse sattudes igakuiselt saatma sadu kaebekirju küll vanglale, küll justiitsministeeriumile, küll kohtusse oma rikutud õiguste kohta – ei sobi neile ei pudru peale pandud moos ega hambaarsti ootejärjekord.
Milliste kuritegude eest siis surmanuhtlust kohaldada võiks? Mitmik - ja massimõrvad, jõhkrad vägivallaaktid, pedofiilia ning pedofiilne intsest – minu õiglustunne riivatud ei saaks, kui elu võetaks neilt , kes selliseid kuritegusid toime pannud .
Tunnistagem, Eesti riik on vaene, aga aastas kulub vanglatele ligi 38 miljonit eurot, ühe vangi kohta kuus eelpoolmainitud 965 eurot. Ehk sellepärast on meil ka nii väikesed karistused, et raha vangide pikemaks ülalpidamiseks lihtsalt pole. Miks siis mitte jõhkraimate kuritegude sooritajatele kuluvat raha paremini kasutada – näiteks kuriteoohvrite abistamiseks .
Teada on, et maailmas on inimesi liiga palju, kõigi jaoks ei jätku ei ruumi ega ressurssi, seega küsiksin lõpetuseks, miks mitte teha ruumi nende arvelt, kes teevad teistele seda, mida nad kindlasti endaga ei tahaks tehtavat?
Ma tänan tähelepanu eest!