G. Flaubert Sündis 12. Detsembril. Ta oli kirjanik. G. Flaubert elas Prantsusmaal. Ta oli uje, äärmiselt tundlik ja samas ülbe. Ta suri 8. mail 1880. 1857. aastal ilmus tema olulisim teos „Madame Bovary“. Flauberti järgmine teos oli ajalooline romaan „Salambo“. Selles raamatus räägiti palgasõdurite ülestõusust. Flauberti kolmas suur romaan oli „Tundekasvatus“. Tema eluajal ilmus veel „Püha Antonius kiusamine“, dialoogivormis esitatud usufilosoofia probleemide käsitelu, samal aastal ilmus ka novellikogu „Kolm lugu“. P. Merimee Sündis 28 september 1803. Ta oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Ta purines jõukast ja haritud perekonnast. Pariisi Kommuuni ajal, mais 1871, põletati tema kodu koos raamatukogu ja kollektsioonidega. Ta suri 23. Septembril 1870. Ta esimene raamat oli “Clara Gazuli teater”. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Žakerii". 1829 kirjutas ta enda parime raamatu “Tamango
Pärast õpinguid pansionaadis astus Turgenev 15-aastasena Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda. 1838. aastal sõitis ta Saksamaale, Berliini, kus tal tärkas sügavam huvi antiikkirjanduse, ladina ja vanakreeka keele vastu. 1841. aastal naasis Turgenev kodumaale. Järgmisel aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile. Tollal sai alguse ka Turgenevi kirjanduslik looming. Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846. aastal välja antud jutustused "Bretter" ja "Kolm portreed". 1852. aastal ilmusid Turgenevi lühikesed jutustused kogumikus "Küti kirjad". Pärast seda kirjutas Turgenev oma 4 populaarsust kogunud romaani: "Rudin", "Aadlipesa", "Isad ja pojad" ja "Eelõhtul". F. Dostojevski: Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli vene kirjanik. Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest.
5 fakti realistide eluloost ja 5 loomingust MARIE-HENRI BEYLE ( STENDHAL ) Sündis 23.01.1783 > Grenoble’is Osales 1812. aastal sõjakäigus Venemaale 1814. elas Põhja-Itaalias, Milanos 1831. aastast oli Prantsuse konsul Civitavecchias ja Triestes Nägi kuidas Moskvas oli tule kahju, kuid tal endal kogemusi selles ei olnud Milanis ta alustas kirjaniku tööd ja varakult lasi välja "Histoire de la Peinture en Italie" “Rooma, Napol ja Firenze 1817. aastal” 1820. aastatel omandas ta endale reputatsiooni kui vaimuka arutlejan 1830. aastatel laseb välja raamatu „Punane ja must“ – seostunud õnnetusega, millest ta luges ajalehe kriminaalkroonikas 1835-1836. aastatel oli huvitatud „Henry Beyle elulugu“ kirjutamisega 1838. aastal lasi välja oma viimase romaani „Parma klooster“ GUSTAVE FLAUBERT Flaubert sündis Ülem-Normandias Rouenis
Realism Ladina keeles res-asi; realis- tõeline, esemeline. Püüdleb reaalsuse tõepärase ja täpse kujundamise poole. Väldib idealiseerimist, fantaseerimist, müstilisi nähtuste, isikute ja kirgede kujutamist. Käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavainimesele. Kindlapiirine kirjandusvool, mis algas Prantsusmaal 1830ndatel. Valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja modernismi vahel. MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal (Balzac), Inglismaal (Dickens) ja Venemaal (Tolstoi). Honore de Balzac (1799-1850) *õppinud juristiks aga ei
on eepika suurvorm romaan. Realism arenes kõige jõulisemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Puskin ja Lermontovi järel kerkisid XIX sajandil vene avalikkuse ette suured sõnameistrid Ivan Gontsarov (1812-1891), Ivan Turgenev (1818-1883), Nikolai Gogol (1809-1852), Fjodor Dostojevski (1821-1881), Lev Tolstoi (1828-1910), Anton Tsehhov (1860-1904). Silmapaistva panuse maailmakirjandusse on andnud kolme viimati mainitud kirjaniku- F. Dostojevski, L. Tolstoi ja A. Tsehhovi looming. VENE KIRJANDUS XIX SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Ajajärgu üldine iseloomustus XIX sajandi viimane kolmandik oli Venemaa ühiskondlik-poliitilises elus murranguline, vastioluderohke ja keerukas ajajärk. Selle perioodi iga üksiku aastakümne eripalgele vaatamata iseloomustas neid üks ühine põhijoon. Tähelepanelik eluvaatleja Lev Tolstoi võttis selle kokku oma romaani ,,Anna Karenina" tegelase Konstatin Levini sõnadesse, mida V. I.
Aastatel 18511856 teenis ohvitserina Kaukaasias. Aastatel 1854/55 võttis osa Krimmi sõjast. Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Bersiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aastal. Tema sarka tuli saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges. Tema esimene kirjanduslik teos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852. aastal ajakirjas "Sovremennik". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus". Teosed: "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970) "Anna Karenina" (eesti keeles 1978) "Kaukaasia vang" "Kasakad" "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) "Ülestõusmine"
nende majahoidja mõni aeg tagasi. Paljud Charlotte biograafid on arvamusel,et Charlotte suri raseduse toksikoosi tagajärjel tugeva kurnatuse tõttu. Praegu puhkab Charlotte oma ema, õe Maria, Elizabeth'i ja venna Patrick'uga ühises pere hauas Püha Michael kirikus, West Yorkshire's, Inglismaal (The Church of Saint Michael and All Angels in Haworth, West Yorkshire, England). l l lVarasem looming Charlotte alustas kirjutamisega üsna varakult: on säilinnud tema käsikiri "These was once a little girl" 1826 aastast, mil Charlotte oli 10-aastane. Aastatel 1827-1829 mõtlesid lapsed Bront'd välja mitu mängu, mis hiljem kajastusid Charlotte autobiograafilises loos "Aasta lugu"(märts 1929) Arthur Wellesley hertsog Wellington, iirlasest väejuht, oli Charlotte kangelane, peategelane "Aafrika Saagas".
aastal ilmus ajakirjas ,,Sovremennik" Tolstoi esikteos jutustus ,,Lapsepõlv", järgnesid 1854. aastal ,,Poisiiga" ja ,,Noorus". Tolstoi oli seisukohal, et inimesed on loomult head, kurjuse on sünnitanud üksnes tsivilisatsioon. Triloogia peategelasteks on lapsed ja loodusläheduse säilitanud talupojad. Haritud inimesed on Tolstoi arvates kaotanud siiruse ja headuse. Samuti on Tolstoi veendumusel, et inimene võib tagasi jõuda kaotatud ideaalini. Lev Tolstoi looming 1850-ndate aastate algul, sõjateema Tolstoi suhtus tollel ajal käimas olevasse sõjasse vastuoluliselt. Tal oli kaks vaadet. Esiteks arvas ta, et kõik halb inimese südames peaks hävinema kokkupuutel loodusega. Teiseks oli ta veendunud, et sõjad on põhjustatud inimeste vajadustest oma kodu ja lähedasi kaitsta. Tolstoi jagas vapruse kaheks: esiteks sõduri vaprus ja teiseks ohvitseri vaprus. 1852. aastal kirjutas ta teose pealkirjaga ,,Rünnak" ja 1853
Kõik kommentaarid